Taevas jõuluboonust nautimas!

Lisaks veel kaks pilti, mis said piloodi poolt tehtud. Üks siis õhus ja teine pärast maandumist nn ellujäämisfoto!

Kuna sel aastal olime kõik VÄGA tublisti tööd teinud tegi boss meile jõuludeks välja kuumaõhupallisõidu Mareeba kohal! Ma enam ei mäleta kas olen sellest pallimajandusest siin juba rääkinud või mitte aga igaljuhul Mareeba on üks parimaid (loe: stabiilsema ilmaga) kohti Austraalias õhupallide lendulaskmiseks. Buklett muidugi räägib, et Mareeba on selleks parim koht maailmas :) Hommikuti tööle minnes on tavaliselt õhus ca 4-5 palli.

Meie hommik algas vara. Üles kell 4 ja peale korjati meid kell 4.45, et stardiplatsile minna. Kuna kuumaõhupall on juhitamatu, on alati vajalik kontrollida testpalliga kuhupoole tuul meid kannab. Selleks lasti tavaline väike heeliumit täis õhupall tulukesega õhku ja saime jälgida mis marsruudil me lendama hakkame! Siinne päikesetõus on väga ilus. Oranz taevas ja tumedad puud selle taustal...

Ohutust kaugusest jälgisime kuidas palle "täis puhuti" ja sõiduks valmis pandi. Kartust polnud...veel.

Nüüd läks juba tiba valgemaks ja sai hakata pilte klõpsima! Selle palliga me lendu läksimegi!

Siin on meie tagasihoidlik Della Bosca kollektiiv. Vasakult: kohalik onkel Oscar, kes teeb farmis bellinject´i st süstib valmivatesse banaaniõisikutesse mingit mürki; meie Randariga (vast kõige universaalsemad töötajad); minu kõrval meie boss Fabian (väga kõva mees igal alal); nepaallastest paarike Bina ja Parkash (üks pakib ja teine lõigub kobaraid väiksemaks hetkel); ning usbekk Uzy(ka üks universaal). Kahjuks jäi tulemata üks mees hüüdnimega nr. 1. Niiet hetkel on meie kollektiiv suht väike. Oscar ütles, et selle töö mille meie teeme ära 8.kesi, teistes farmides teevad 30.kesi! Vat sul siis above average! (üle keskmise). Muidugi oli kutsutud ka Fabiani ema ja isa (nemadki teevad farmis tööd) aga kumbki polnud huvitet!

Jessaaaa, peaaegu lennus juba. Ja nüüd lõi natuke jahedaks!

Up, up we go!!!!!!! Nüüd siis õhku tõustes tuli veits hirm sisse, sest kohe kui maast puude kõrgusel olime jäi üks puude latv ette. Piloot ütles sellepeale, et no worries, puude ladvad on pehmed! Oma palli niimoodi pildistada ei saanud enam aga õnneks oli teisigi õhkutõusjaid, niiet meie naaberpallid nägid välja sellised.

Ca 1 km kõrgusel õhus. Piloot eelnevalt rääkis, et selle palliga, millega meie sõidame (mahutab 10 inimest) saab tõusta max 1,7 km kõrgusele ja seda juhtub suht harva. Aga meil vedas, sest me käisime maksimum kõrguselgi ära. Sõit ise kestis 1 tund ja pidevalt lasti meid veits allapoole ja siis jälle ülespoole, et paremaid ja erinevaid vaateid saada! Lennuilm oli superluks!

Ühe veesilma kohal märkasime paari vallabid ringi hüppamas!

Muidugi sealt ülevat oli vaade ilus. Kõik tundus nii roheline, farmid ümberringi. Aga see rohelus on kõik tänu kohutavale veehulgale, mille farmerid oma põldudele lasevad. Kastmisvesi tuleb Tinaroo järvest kanali kaudu, mis asub Mareebast ca 40 km kaugusel lõunas. Selgesti olid eristatavad mangopuud ja banaanid, litshid ja kohvi, suhkruroog jne. Muidugi suur huvi oli meie banaanifarmi ülevalt poolt näha, leidsime üles küll, kuid pildile kahjuks hästi püüda ei õnnestunud, kuna kaugele jäi. Banaanifarmides on karantiininõue väga kõrge, seega ei ole pallidel sealt ülelendaminegi lubatud, rääkimata maandumisest!

See peaks olema tsitruseliste farm.

Ja ega kui sõit läbi sai, polnud veel lõbu lõppenud. Pall oli vaja uuesti kokku ka pakkida. Kõik olid selles abiks!
Üks põnevamaid hetki oli maandumine. Vaikselt ja sujuvalt maapinnale ja siis keerati korv külili. Nagu Tivoli! Põnev oli jälgida kogu protseduuri!


Vahepeal oli küll tunne, et nüüd lähevad juuksed ka!


Just hetke enne maandumist. Vaatasime, et kellegi kapsaste vahele me nüüd maha potsatame aga ei, õnneks ikka kapsaste kõrvale! Eemal katete all paistavad litshipuud.

Meile oli broneeritud tunnine lend (pikim võimalik) ja hommikusöök Mareeba nn infopunktis. Kloppisime maandumispaigas endid seemnetest puhtaks (selline on nõue) ja suundusime bussiga Mareebasse tagasi. Arvan, et meie lennu pikkus mööda maad arvestades oli ca 20 km või umbes nii. Alustasime üheltpoolt Mareebat ja maandusime teisele poole st Cairnsi suunast sisemaa poole. Hommikusöögilauas vahetasime muljeid ja arvamusi ning vaatasime pilte, mis piloot oli meist spetsiaalse kaameraga teinud. Tellisime need ikka ka! Kella 9 ajal hommikul oli meil siis üritus lõppenud ja aeg koju magama minna! Kindlasti soovitan võtta 1 tunnise lennu (võimalik ka pool tundi). Maksad küll topelt rohkem aga näed 10 korda rohkem!

Me nii väga unised polnudki ja mõtlesime hoopis Cairnsi jõuluhullust kaema minna. On ju viimane nädalavahetus enne jõule. No eks rahvast ikka oli rohkem kui tavalistel laupäevadel aga mitte nüüd hullupööra. Eesti jõuluhullusele ei saa vastu mitte miski (kui vbl ainult USA oma).

Käisime turul mangosid ja litshisid ostmas, hinnad ikka väga all praegu. Mangod saime kilohinnaga 99 senti ja litshid 4 taala kilo. Nämm! Noja, jõulukink siis. Mõtlesime, et kuna meil niikuinii seeaasta mingit tilu-tilu ja jõulu pole siis ostame ihtsalt endale midagi, nojaa ostsime mini DELL´i läpaka. Nii hea kaasas kanda, kui kusagile minek jälle!

Veel broneerisime 26. detsembriks piletid Green Islandi kruiisile. http://www.greenisland.com.au/ Terve päev täis päikest, snorgeldamist, ujumist, päevitamist... vägagi eksootiline viis jõulude veetmiseks!

Kena rahulikku jõuluaega kõigile!

Võta alati fotokas kaasa!

No nii, nüüd siis on see käes! On ju ikka nii, et kui fotokas kotis käid ei leia mida pildistada, eks? Siiani olin kogu aeg suht igalpool seda kaasas vedanud, lootuses midagi põnevat näha ja sellest teilegi ülevaate anda aga jah, midagi ootamatut nagu ei jäänud kaamera ette. Nüüd siis kui mul fotokas kodus...

Eile käisime Palm Coves peesitamas ja pärast tagasitulles maanteele keerates, jooksis (no pigem uimas teepeal) üle tee ca 1,5 m pikkune...iguaan! (pilt laenatud) Neid muidugi on ka sadu sorte aga pmt selline oli jah.

Siinkandis ei ole see väga tavaline, et iguaan üle tee loivab. Pole kuulnud, et neid väga nähtud oleks. Aga lahe oli vaadata küll, ei kartnud ta midagi vaid omas tempos loivas üle tee rohu sisse. Jäi veel seisma ja vaatas meie poole. Üle tee mitte üldse kaugel asub Cairnsi loomaaed, kus hiljuti käisime. Tegime Randariga veel nalja, et äkki on loomaaist jalga lasknud? :)

Järgmisel nädalavahetusel on mul loodetavasti vägagi ilusaid pilte üles riputada...jällegi selline teema, millega pole varem kokku puutunud ;)

Hindadest

Niisiis ükspäev koristades leidsin meie esimese toidupoe tseki siin Austraalias. See on selline, mis sisaldab nn esmavajalikke asju kui oled just tulnud ja kapid täiesti tühjad - seega suht hea näide. Panen asjad ükshaaval kirja AUDides ja sulgudesse ka kroonides. Dollari kurss on meie õnneks jätkuvalt tõusuteel. Kui mai kuus siia tulime oli 1 taal 8,4 krooni, nüüd aga juba 9,6 krooni!

Wooliese (Woolworths) toidukorv:

Piim 2l 2.17 (20.8 kr)

Kleenex taskurätid 6pk 4.89 (46,9 kr)

Apelsiinijook 2l 2.61 (25 kr)

Toiduõli 0.75l 3,79 (36.4 kr)

Riis 1 kg 4.19 (40.2 kr)

Kiirnuudlid 5pk 2.45 (23.50 kr)

Kook (mingi) 350g 2.99 (28.70 kr)

Peekon 1kg 7.49 (71.90 kr)

Kalapulgad 1kg 6. 99 (67.10 kr)

Sibulad 1kg 2.27 (21.80 kr)

Kartulid 2kg 3.19 (30.60 kr)

Porgandid 0.6kg 1.52 (14.60 kr)

Munad 12tk 2.69 (25.80 kr)

Suhkur 1kg 1.45 (13. 90 kr)

Makaronid 1kg 3.18 (30.50 kr)

Ketshup 0,5kg 2.78 (26.70 kr)

Lihapallid 0.5kg 3.50 (33.60 kr)

Seahakkliha 1kg 9 (86.40 kr)

Sink 0,4kg 6.33 (60.70 kr)

Kanafilee 0.5kg 4.61 (44.20 kr)

Sai 0.7kg 2 tükki 4.96 (47.60 kr)

Värske kurk 1 tk 1.68 (16 .- kr)

Tomatid 0.6kg 2.53 (24.- kr)

Pirnid 1kg 4 (38.40 kr)

Avokaado 2tk 2.48 (23.80 kr)

Rullbiskviit 3.98 (38.- kr)

Tee 10pk 1.59 (15.20 kr)

Sool 0.5kg 0.79 (7.60 kr)

Majonees 365g 2.99 (28.70 kr)

Mais 4oog purk 0.9 (8.60 kr)

Kommid 0.140kg 2.74 (26.30 kr)

Lahustuv kohv 0.250kg 3.99 (38.3 kr)

Vedel pesuvadend 1.5l 5.99 (57.50 kr)

Prügikotid 10tk 1.04 (10.- kr)

Mahlajook 2.4l 3.82 (36.70 kr)

Kokku need kaubad 129.40 AUD (1243.- kr)

Ega tegelikult on nii, et igal nädalal ikka poearve nii suur ka ei tule. Keskmiselt kulub kahel inimesel toidupeale 100 AUD nädalas. Aga see summa on selline, et siis ei lenda ükski impulssost ka korvi :)

Kallimad toiduained on vast sealiha ja jogurt ja juust. St need on ikka olulisemalt kallimad kui Eestis nt. Odavamad on vast sai, sink, tuunikala konservid, makaronid, puu ja juurviljad, kanafilee... Teeme kogu aeg ise süüa ja sööme mis meeldib. Väga palju valmis asju ei ostagi. Vahel kui tõesti ei viitsi kuidagi süüa teha siis pistame friikad ja vorstid ahju :)

Pealegi on siin väga hästi välja töötatud allahindluste süsteem. Ja muidugi toetab see hulgiostmist! Nt võtame tuunikala konservi (sellega teeme omale smoko ajaks võileibu kaasa): tavahind ca 1.79 taala karp aga kui ale siis ostad nt 6 tk 6 taalaga, ja nii teemegi.Väga palju pakkumisi on just sellele üles ehitatud, et ostad nt 4tk kolme hinnaga jne. Mitte, et saad neljanda tasuta aga just et, neli kolme hinnaga! Ja on nii, et kogu aeg on midagi niimoodi sooduses ja teada on et need soodukad ka korduvad. No worries!!

Kuna puuviljadel on tippaeg siis neid ka palju ja soodsate hindadega saadaval. Loomulikult ei soovita osta neid (väikeste eranditega) suurest toidupoest vaid ikka kohalike farmerite käest või puuviljapoest. Hetkel nt:

Mangod 1 kg 2 AUD

Litshid 1 kg 6 AUD

Arbuus 1 kg 0.9 AUD

Banaan 1 kg 2 AUD

Kirsid 1 kg 9 AUD

jne jne jne jne

Cairnsi loomaaia külastus

Seekorde töönädal oli parasjagu raske, ikka väga läbi võttis. Igal õhtul randmed valutasid ja kell 5 hakkasime haigutama ning kell 9 voodis.

Üldisem põhjus miks läbi võttis, kuumus. Mareebas oli esmaspäeval 37,8 ja teisipäeval 37,2 kraadi sooja. Tegelikult on nii, et kui samal ajal puhub ka tuul siis on ikka veidike kergem kuumust taluda aga seekord puudus tuul :( Lisaks kuumusele oli ma ainuke pakkijatüdruk, kuna mul nepaallasest partner läks nädalaks Sydneysse sugulasi vaatama. Niisiis oli üksi omapool ning teiselpool boss ise ja tema ema! No emaga saame hakkama, ta pakib samakiiresti kui nepaaliplika aga boss...see pakib ju megakiirusel ja siis ma pean vaatama, et talle jalgu ei jää (vbl veits raske ettekujutada mis mida tähendab aga hetkel pole pakkimisest pilte lisada). Ja tänu kuumusele on banaanid kõvasti kasvama hakanud, st nad on palju suuremad kui nt kuu tagasi. Pakun, et keskmiselt kaalub üks punt (ca 5-6 banaani) kuni 0,5 kg rohkem kui enne. Niisiis randmed pole harjunud sellise raskusega. Kui ma enne tõstsin päevas kesmiselt 4 tonni banaane siis nüüd võib see isegi üle olla. Nii täpselt pole ka arvutanud :) Peale pakkimise lõpetamist teisipäeva õhtul, hakkasin ju üksi koristama, muidu koristame kahekesi. Ma peaks täitsa teinekord kirjeldama mida selle koristamise all silmas pean. Ühesõnaga poolteist päeva nuustikuga kraapimist! Puhkepäevad kuluvad marjaks ära...

Laupäeval võtsime ette minna loomaaeda. Oleme sellest kogu aeg mööda sõitnud kui Palm Cove randa oleme läinud. Seekord mõtlesime, et lähme siis sinna ka vaatama (ja pärast ikka randa ka). Loomaaed ise on suht selline väike aga väga looduslik. Ei saa arugi, et loomaaed :) nagu park rohkem. Osad lasevad üldse vabalt ringi, nagu kängurud nt. Cairnsi loomaaed ei ole euroopalikus mõistes loomaaed, seal pole kaelkirjakuid ja lõvisid, ega hunte ja kitsi... seal on kohalikud Austraalia loomad ja pmt enamus neist just põhja queenslandis looduses elabki.

Suurim tõmbenumber oli vast krokodillid. Neid ikka oli seal, igas mõõdus. Suurimad kuni 5 meetrised soolases vees elavad krokud. Seda kohta võis nimetada ka krokodillide vanglaks. Mitte nende elamistingimuste pärast, ohh ei, vaid nende tegude pärast vabas looduses.

See kroku, kellega Randar poseerib, on kinni püütud kellegi talumehe maadelt, kes kaebas, et krokodill tema koera nahka pani!

Krokodillike ZONT, nagu lugeda võib, oli süüdi 30 lehma ära söömises!

Näidati veel kuidas krokud söövad. Seda suht tihti ei juhtu, nagu öeldi, siis ca 9 korda aastas vaid. Ma ei teagi kas kõik nii harva söövad. Show tahtis veits käest ära ka minna neil. Ühele kellele kana hambusse visati, tuli teine kroku kallale, tema pruut nn. On naised! Rahval muidugi oli lõbus.

Oehh, jahh neid kängurusid, neid on kõik kohad täis. Lasevad paitada ja endid sööta. Mingeid kraanuleid saab ühe taala eest sissepääsus soetada, et siis kängud enda juurde meelitada, toita ja pildistada. Neid oli seal kokku pakun ca 30 tk. Meil seekord toitu polnud aga pildistamist tulid nad ikka uudishimulikult uurima.

Kolme madu sai lähemalt näha ja ühte ka katsuda. Saime teada, et maailma 25-st kõige mürgisemast maost 19 elab Austraalias. Nende hulgas on ka neid madusid keda meie farmis nähtud :)

Ja muidugi koaalad, neist ei saa ei üle ega ümber. Ma küll ei lugenud aga neid võis ka kokku 30 ringis olla. Eraldi olid pandud emad ja lapsed nn. Seal siis oli lahe vaadata kuidas nad ringi ukerdasid mööda puud. Meil vedas, et nad ärkvel olid (koaalad magavad päevas ca 19 tundi). Nii armsad ikka, võibki vaatama jääda! Muidugi sai 15 taala eest koaala sülle võtta ja lasta pilti teha aga meil see trikk juba tehtud, niiet jätsime vahele. Lisaks sai pilte teha omal valikul kas mao või väikse krokodilli pojaga. Igale midagi ;)

Randari lemmik Nepaali punane panda. Mõtlesime, et keda see loom enim meenutab? Rebast? Karu? Pandakaru? :) Töötaja pidi teda kogu aeg toitma kui ise puuris oli, muidu oleks see mõmmi tal jalad puruks kraapinud!

Cassowary. Ma ei teagi mis tal eestipärane nimetus on, või ongi sama. Igatahes tolgendavad needki siin teede peal ees. Ise pole juhtunud küll nägema aga hoiatavad sildid on väljas. Kujutage ette kui sõidate 100 km tunnis ja siis järsku see vasikasuurune lind teepeal ees!

Pärast lindude lennushowd oli üks valge kakaduu koha sisse sättinud väljapääsu juurde ja ootas, et saaks külastajate peost münte korjanduskarpi supsata! Need on samad valged kakaduud, kes meie farmi juures parvedena ringi lendavad, kogu aeg. Neid peab vahel isegi püssiga hirmutama, kui nad banaani puudele laskuvad.

Ses suhtes on see loomaaed põnev jah, saad kokku lugeda mitut lindu-looma-ussi oled ise vabas looduses kohanud. Minul pole palju lugeda aga siiski: känguru, vallabi, metsakalkun, opossum, roheline puukonn, valge ja must kakaduu. Lisaks veel rohelise kirjud papagoid. Maod siiani õnneks 0 !!

Rannas käisime küll pärast loomaaeda aga ujuda kahjuks ei saanud, kuna nii suur tuul oli ja lained vast 2 m kõrgused. Ja need on siis ookeanilained mitte mere, ärme segi aja :)

6 nädalat jõuludeni

Sel laupäeval sai Cairnsis käidud, oli paari asja vaja ja no niisama kah. Käisin siis esimest korda ka sealsel turul, ma ei teagi miks enne pole sinna läinud. Mõnus. Kõik kohad värkset ja eksootilist puuvilja täis (tipphooaeg), lisaks kartul-kapsas ka nagu ikka turule kohane. Üks lahe asi ka, mida enne pole näinud-proovinud. Üks pilukas oli pandud suhkruroost mahla välja pigistama. Nojah, masinaga siiski. Võttis aga külmkapist ca 50 cm pikkused suhkruroo pulgad ja ajas masinast sisse, teisest otsast voolas välja kollakas vedelik (siinkohal küsiks kus on tervisekaitse, mis Eestis igalpool tuuseldab, küll ei või üht ja küll ei või teist). Vedelikule lisati veidi laimi ja jääd ja voila´ jook missugune. Magus. Väga hea! Lisaks sai muidugi kookosepiima aga seekord jätsime selle vahele (tagapool paistavad kookosed). Ja see äri paistab väga hästi minevat!
Jõuludeni on veel 6 nädalat. Õnneks mulle tundub, et siin pole selle jõuluvärgiga veel üle pingutatud, see vbl ainult tundub... Cairns Centralis oli ilusti kahe palmipuu vahele sätitud kena jõulukuusk! Veidi eemal istus jõuluvana ja nagu ameerika filmis, vanemad toppisid oma lapsi jõuluvanale sülle, et neist siis pilti tehtaks. Jõulunänni ikka on aga mitte oksendamiseni. No mis jõulutunnet saab siin olla? Kus on lumi ja külm ja tuisk ja saanid...pole neid. Nagu viimast Australian Masterchefi vaatasin...teemaks jõulutoidud...terve kala ahju ja magustoiduks puuviljasalat! Kus on kapsad ja vorstid? :) Neid siin ei saa! Peab ise tegema kui isu on. Tegelikult ostsin ju eile ühe purgi Poola hapukapsaid, vaatame kuidas need siin välja kukuvad. Isu on peal küll kui aus olla.
Jõulupuhkusest niipalju, et minul on vaba aega ikka suht palju antud. 24. on meil töö vaid kella 1ni ja siis edasi on vaba kuni 3nda jaanuarini! Boss ütles, et keegi ei taha jõulu ajal banaani. Söövad sokolaadi ja istuvad McDonaldsis! Aga Randar töötab kogu selle aja, nagu arvata oligi. Ma ei teagi siis...boss soovitas minna mangosid kuhugi korjama, näis.
Tahtsin meie tänaval olevast ühest lillade õitega puust pilti teha. No tegin ka nagu näha aga õhtupäike oli juba nii lolli kohapealt. Aga sellel puul on ikka konkreetselt väga lillad õied! :)

Ja lõpetuseks puuviljasõpradele: mangod on müügil!!! See konkreetne väike mangoke on Cairnsi turult ja kilo maksab 4 taala. No tegelikult võib arvestada et 2 taala tk, sest üks mango kaalubki ca 500 g. Mareebas veel mangod valmis pole. Ei ole neid eriti poes saada ja puude otsas ka veel rohelised aga eks see front liigub järjest meie poole. Mina olen valmis!! :D

Lõppu veel väike huumor. Kui kaua meil juba see auto juba on? Minuarust ca 4,5 kuud. Reedel käisime pesus ja siis Randar avastas kõrvalistuja istme alt cd boksi!!!! Kujutad ette siis, autot ostes keegi ei kõssanudki, et selline asi olemas on. Mahutab 12 cd. Ülihäpid. Sest siin raadiolevi on väga nõrk ja lisaks on meie auto antenn ka katki, ja makk on sees vaid kassetikas. Nüüd saame plaate kuulata autos, laheeee. :)

Päeva mõte

Hei kõigile, kes minu blogil silma peal hoiavad!

Kui on juhuslikult kellelgi tekkinud küsimusi, ükskõik mille kohta (eelkõige Austraaliat puudutavad :D ), palun jätke need kommentaaridesse ja siis ma vastan. Võib-olla ma ei oska kõigest kohe kirjutada, või tundub mõni asi juba nii tavaline, et ei tulegi pähe siia kirja panna...

Tänan tähelepanu eest!

Mareeba outback - Chillagoe

Laupäeval otsustasime esimest korda sõita Mareebast läänepoole, ehk siis sinna kus peaks inimasustus järjest hõredamaks muutuma ja teed üldse lõppema... Nagu ülalt pildilt näha, kui sõita Chillagoest veel edasi siis järgmine inimasustus on 560 km pärast, Normantonis!

Veised teel, vägagi tavaline asi. Kui me hommikupoole Chillagoesse jõudma hakkasime siis neid niipalju näha ei olnud, küll aga pärast 4 paiku, kui otsa kodupoole keerasime. Ei ole seal aedu ega keegi neid ei karjata, lihtsalt jalutavad ringi ja otsivad toitu. No ja viimasega tundub seal küll väga kitsas olema, vihma pole ju mitmeid kuid tulnud ja temperatuur 30 ringis kogu aeg, kuidas see rohi kasvakski. Aru ei saa, mida nad seal söövad? Põõsastelt lehti ja kuivanud rohtu vist. Kõige julmem oli see kui nägime kuidas üks veis teepeal allajäänud känguru korjust järas!?! Loomad on kõhnad ja koledad küll. Tea kas sellest siis kasu ka on, kui nad sellised kondid välja näevad, et mis raha nende müügist siis saaks? See jäi hetkel selgusetuks.

Veidi linnast välja jäävad lubjakivi koopad. Neid on piirkonnas kuni 1000. Osad neist on muudetud turistidele läbikäidavaks. Võtsime tuuri ühte lähedalasuvasse koopasse. Kõigile anti lambid ja giid kõige ees, läbisime 1,5 tunniga 800 m kitsamaid ja laiemaid koridore ja "saale". Kusagile maa alla ei pidanud ronima, rohkem nagu mäe sees olime lihtsalt. Põnev oli vaadata kuidas koobaste seintel oli näha iidseid koralle ja fossiile, sellest ajast kui kogu maa oli troopiline ookeanipõhi. Elusloodust oli seal ka suht palju. Nägime punaseid tarakane, neid jahtivaid suuri ämblikke, ja äblikke jahtivat püütonit. Meil vedas nagu giid ütles! Lisaks paar erinevat sorti nahkhiirt.

Koobaste seintel võis oma fantaasia lendu lasta ja palju erinevaid kujutisi näha. Usun, et saate aru, millest ma räägin :)

Chillagoe on vana kaevanduslinn (hetkeseisuga elanikke tervelt 227!). Eelmise sajandi alguses hakati seal vaske sulatama. See tegevus on seal ammu lõppenud ja peamine turistilõks on vana mahajäetud ja varemeis sulatustehas, shokiturismiks kutsutakse sellist kohta :) Ega seal midagi vaadata otseselt ei olnud küll. Ja jube kuum oli, see tume pinnas mis pildilt pasitab oli ikka tulikuum ja õhkas üles. Pilt tehtud ja minekut.

Mareebast Chillagoesse kulgev 149 km tee on tuntud ka nime poolest Wheelbarrow Way. Ehk siis käsikäru tee. Kui eelmise sajandi alguses töölised Mareebast Chillagoesse kaevandusse tööle pidid minema, siis jala, lükates enda ees käsikäru isiklike asjadega, järel naine ja lapsed. Nüüd on sellest tekkinud igaastane traditsiooniline käsikäru võistlus. 149 km jalgsimatk võtab aega 3 päeva..teagi mis nad auhinnaks saavad, hullud inimesed :)

Balansseeriv kivi, hea et eest ära sain veel!

Vulkaanilise tekkega künkad igalpool. Kui vaatad üles siis tundub kogu aeg, et midagi kukub kohe kaela. No aga tegelikult võib ju kukkuda ka, kunagi ei või seda loodust teada!

Vihm

Hei jällegi! Ma ei teagi mis lahti aga kuidagi väga suur väsimus on viimasel ajal peal ja jõudu kah pole... Tegelikult osaliselt tänu sellele reisilt saadud nohule pakun, mis muidugi ei ole veel päris üle läinud.

Vihm jah. Teisipäeval siis üle 5 kuu nägime esimest korda "päris" vihma. Kohalike jaoks on see aeg kindlasti veelgi pikem. Olen eelnevaltki siin rääkinud, et mingid piisad või nii aga seekord tuli ikka konkreetselt valget vett taevast alla. Räägivad, et nüüd hakkabki nii olema, et korra tuleb vihma ja siis jälle päike jne. Nagu Eesti september :) Tuuline on ka, kraade mingi 27 kandis vast. Sel nädalal oli banaane eriti vähe ja juba kolmapäeva pärastlõunal läksime meie ka välja tööle. Õnneks seda päris suurt sahmakat me kaela ei saanud. Ja muidugi pean siinkohal ära mainima, et ega siis töö sellega seisma ei jää kui sajab! Vihmamantel selga ja tööle. Maa läheb pehmeks ja siis tatsud ringi suured porikobakad jalgade küljes. No poisid teavad sellest rohkem rääkida. Ega siis wetseason veel käes pole, see alles algus. Kõige hullem peaks veebruar või märts olema. No näis siis! Igatahes see ilm on siin hetkel väga kummaline ja pole sotti saanud kas siis randa ei saagi nüüd tükil ajal või mis?

Esimesed mangod on müügil ja ära proovitud. Oijaaaa, paretmat lihtsalt pole olemas. Tegelikult tulevad need mangod siia praegu põhjapoolt aga kui meie enda omad valmis saavad, siis on veelgi paremad. Mingi 4 nädalat vast võtab veel aega. Need kasvavad siin metsikult ka, nagu eestis vbl õunapuud. Me siis oleme Randyga kaardistanud Mareeba ja selle ümbruse metsikuid mangopuid, et õhtuhämaruses jahile minna!

Olen kirjutanud, et väga paljud käivad praegu farmis tööd otsimas. Nii ka sel esmaspäeval. Tuli neljane seltskond, kaks tüdrukut ja kaks poissi. Rääkisin siis, et pole tööd jne aga lõpuks igaks juhuks küsisin, et kust te pärit olete? (mida ma kunagi enne pole teinud) no eestlased olid!! Võtsin siis nende nr, et hiljem kokku saada vms. Nad jah otsisid siinkandis tööd, et oma farmipäevad ära teha. Üürisid maja meie töökoha lähedal. Juba käisime neil korra külas kah, tore vahelduseks omasid kohata! Töö leidmisega keerulised lood siin praegu, kuna hooaeg algab ca kuu pärast alles. Aga sebisid 3-4 päeva siin ringi ja said kõik neljakesi teatree farmi tööle. Ma ei teagi mis see endast kujutab või kus täpselt asub aga küll teada saame kui jälle trehvame. Ja nagu kuulda siis üks eesti poistest, kes paar kuud tagasi Mareebast lahkus, on jälle tagasi ja leidis töö 4 tunniga!! Niiet, kes otsib see ka leiab, varem või hiljem!

Banaani hinnad ka laes jälle. Seekord isegi niipalju, et pakime igasuguse s... ka ära. St üksikud ja paaris banaanid, mida muidu ei taheta. Kui tavaliselt saab kasti banaanide eest ca 20 taala siis hetkel saab kasti eest ca 45 taala, vahe sees eks? Poes vaatasin eile oli 1 kg banaane 5 taala nt.

Täna on laupäev aga Randar ikkagi tööl. Meil tehakse seal mingit uut kastmissüsteemi ja siis boss kutsus ta endale appi sinna. Niisiis ma seekord mõlemad vabad päevad üksi kodus.

Täna on meil siin jälle market ka, lähen vaatan jalutan, et mis seal toimub siis. Mis siin kolkas muud ikka teha! Lisaks otsin juba pikemat aega sellist madalat diivanilauda, mingi norm hinnaga, aga ei ole, sööme ikka sülest edasi :D

Fidzi reis vol 2

Kahjuks vahepeal ei olnud mul netti ja samas ei tulnud ka vaimu peale, seega vol 2 venis...

Niisiis ilm oli ilus ja paadisõit nauditav. Sõitjaid oli väga vähe, kes see vastu ööd ikka peesitama läheb? Vahvalt on tehtud see saarele maha minek. Suure nn laevaga ei saa ju saarele lähedale, korallide pärast ja siis saarelt saadetakse väike mootorpaat vastu. Niimoodi keset merd käib turistide vahetud, kaubavahetus, töötajate vahetus, kohvrite vahetus. Sellesse resorti olime meie ainukesed minejad. Vastu võeti kitarrimängu ja lauluga, welcome to Amunuca! Paadist kohe hops helesinisesse vette! Meie majake asus otse ookeanikaldal kuid vaatega aia poole, mitte ranna poole. Kuid sellest polnud absoluutselt mitte midagi. Õhtul jalutasime, tutvusime pakutavaga ja vaatasime päikeseloojangut.

Järgmisel päeval võtsime ette paadimatka naabersaarele Monurikile, see on siis see kuulus Tom Hanksi saar nagu kohalikud seda kutsuvad. Koht kus käisid Cast Away filmivõtted kuu aega. Mina kutsun seda filmi, et see kus Tom Hanks omal uisuga hamba välja lõi...vot see sama koht jah. Vahva ikka küll mõtlen. Ilm oli super, võtsime päikest, ujusime, vaatasime paiku kus Tom oli ja muidugi...puhkasime.

Ja järgmised kolm päeva sadas vihma... :) tegelikult ei olnud sellest ka suuremat lugu. Esimesel päeval ikka padukat ei tulnud ja saime tennist mängida õues. Ma polnud kunagi enne mänginud aga Randy on ja siis ta õpetas mind ka. Põhiline viga oli mul see, et lõin palli liiga kõvasti ja üle aia...aga lõpuks hakkas juba välja ka tulema. Õhtul jälle dringile ja sööma. Kokteilibaar oli seal vinge. Menüü ka nii pikk, et ma jõudsin vbl kuni kümme erinevat ainult ära proovida! Igal õhtul oli veel tund aega happy hour ja eks me siis seal maitsesime.

Kolmandal päeval sadas konkreetselt terve päeva. Siis oli veits tubast tegevust välja mõeldud õnneks. Sel päeval õppisimegi korvipunumist ja õhtul oli see iseseisvuspäeva õritus. Naabersaarelt oli kohale toodud tantsijad. Pärast seda fidzi toitudega õhtusöök. Toidud ei olnudki väga midagi erilist ja suht maitsetud ka, liha oli kuiv aga kala OK. Magustoidud olid küll sellised mida varem näinud polnud. Mingit kohalikku puuvilja oli palju kasutatud, mille nimi mul hetkel ei meenu. Samas kasutati ka banaane.Tegelikult nüüd oli käes aeg kui oleks tahtnud midagi tuttavamat ja tugevat süüa juba. See igapäevane hommik-lõuna-õhtu a la carte oli ära tüüdanud. Ei kujuta ette kui oled seal kaks nädalat ja sama menüü peal!

Lahkumise hommikul sadas ikka väga kõvasti ja oli kõva tuul. Mõtlesin juba hirmuga kuidas see paadisõit välja näeb. Loomulikult saime üleni märjaks ja paat loksutas ikka meeletult. Paha hakkas. Siis keset merd mingi saare juures kamandati keid suuremasse praami moodi asja. See õnneks ei loksutanud aga teekond saaret nn mandrile võttis 3,5 tundi!!
Mandril oli meil broneeritud 5tärni hotell samas sadama lähedal, Westin. No ega me sinna niimoodi vabatahtlikult ei olekski läinud aga jäime ju broneerimisega hilja peale ja siis see oli üks järelejäänud valikutest. Jumal tänatud selle tarkuse eest, et me üldse otsustasime mingi väikese saare peale 4ks päevaks minna!! See Westin oli ikka täiega nõme koht. Väga-mega turistikas. Seal sa küll päris Fidzit ei näe!!!! Sama mis Tallinnas Radissonis olla ehk :D No eks ma nati nüüd liialdan ka aga mitte väga palju. Hotell ise asus koos teiste 5tärnikatega nn saare peal (mis nagu hiljem välja tuli oli rohkem nagu poolsaare moodi saar). Selline ehtne Euroopa ja Austraalia ja Jaapani rikkuritest pensiokate paradiis. Basseiniääred rahvast pungil, istumisruumi pole, kisavad lapsed, suht mossis ja väsinud teenidajad ja ei mingit personaalsust ja fidzilikku külalislahkust. Mingi kaks tundi mille toas veetsime, selle ajal käidi meid kolm korda segamas. Üks kord mingi hommikusöögi pakkumine, siis toateenindus ja siis putukamürgi pritsijad. Kanister seljas mingi onu ja pritsis vannitoa üle?! Naljakas eks aga tegelikult mitte, sest hommikul ärgates vaatas susside kõrvalt vastu pikkade tundlatega prussakas, kõht õlespidi (nagu nad seal USA hirmufaktoris söövad ja nagu meil korteris Mareebas vahel ringi lasevad :D). Kuna pool päeva oli juba paadisõidule kulunud siis ei olnud enam midagi muud tarka peale haka kui lihtsalt ringi vaadata ja basseinis vähe vedeleda. Külm oli ja sealt sain ka ilmselt oma nohu, mis siiamaani ei ole päris mööda läinudki.

Sadamasse läks hotelli juurest BULABUS, ehk selline lahtine buss, kus inimesed istusid pikas reas seljas vastakuti. Sellega 10 min sõitu ja olidki sadamas. Seal ka selline keskus tehtud, et poed ja restod jms. Kindlasti ka odavam süüa kui hotellis. Võtsimegi tee ette Rock Cafesse. Ohh, need olid küll maailma parimad ribid tol hetkel mida sõime. Sama kordasime veel järgmiselgi õhtul!

Järgmisel päval aga oli kena ja ilus ilm, mida olime ka südames lootnud, et äkki viimasel päeval õnnestub siis veel mõnda ilusat saart näha, päikest võtta ning ujuda. Õnnestuski. Võtsime poole päeva sõidu South Sea Islandile. See on tilluke saareke Denarau sadamast 30 min praamisõidu kaugusel läänes. Saar pisike (tiiru ümber saare tegime 3 minutiga) kuid eemalt vägagi ahvatlev. Siis ujusimegi, tegime pilte, snorgeldasime veits, kuigi viimane polnud seal eriti huvitav. Korallid suht hallid ja lõhutud, kalu vähe. Eriti kui oled enne snorgeldanud Great Barrier Reefil, eks ;) Aga üldmulje 5 palli süsteemis 4- ja seega mitte väga hull. Kuid soovitan ikkagi sõita kaugematele saartele ja te ei pea kahetsema!!! (isegi kui vihma sajab)

Ehk siis üldmulje Fidzist väga hea, kuigi me ei jõudnud selle aja jooksul väga palju näha. Põhisaartel ei jõudnud üldse ringi sõita. Eriti meeldis, et kõik on nii roheline ja õitseb. Inimesed vägagi sõbralikud, kuid ettevaatust sõbralikkusega linnades. Maal st saartel on see hoopis midagi muud ja mul hea meel, et seda kogesime.

Ühesõnaga- võtke plaani!!

Antud lingil saab vaadata meie reisi pilte.

http://album.ee/album/342273/50201103

Fidzi reis 8-15. oktoober 2009 vol 1

Olete sirvinud reisikatalooge või netis vaadanud turismifirmade poolt reklaamitavaid Fidzi sihtkohti? Türkiissinise vee, valge liiva ja ranna kohale kaardunud palmipuudega? Vot selline see Fidzi ongi, pole vaja mingit photoshopi! Aga jah siiski peab olema ettevaatlik ja kindlasti välja uurima kus asub teie majutus. Kui see asub põhisaare rannikul siis vaade hotelli rannale on kui vaade mudamülkale (eestis ei ole ühtegi nii koledat randa). Aga, kui see asub mõnel Fidzi 300st väikesaarel, on tõenäosus 99% et olete oma majutuse reserveerinud paradiisisaarele. Et kui keegi kunagi tahab minna siis otsige kindlasti infi reisibüroost või uurige nende käest kes käinud! Meid aitas reisibüroo, Lonely Planet ja boss kes oma naisega paar nädalat varem Fidzilt puhkamast tuli.

Lennuk maandus meil Nadis, mis on nn turismipealinn nagu Eestis Pärnu on vast. Aga muidugi väiksem, räpasem ja üldse kole koht. Esimese öö olimegi Nadis Novotelis, kuna saarele oli viimane praam juba väljunud ja järgmine läks alles hommikul. Kõva uudis oli see kui vastuvõtust öeldi meile, et päeval anti Fidzile tsunaamihoiatus! Et turistid olid saartelt ja rannikult sisemaale põgenenud. Väga julgustav, eks? Olime algselt nõutud, et mis me siis nüüd teeme? Aga helistasin meie saare majutusele ja sealt rahustati, et see oli vaid hoiatus ja midagi ei ole juhtunud ja praamid sõidavad ja kõik on omal kohal ja welcome! Ok, tegime paar kokteili (tax frees oli alko ikka mega odav, eriti võrreldes austraalia hindadega) ja magama ära. Uus põnev päev ju ees ootamas. Pealegi see lennukisõit väsitab ära. Õnneks lennud ei olnud küll pikad: Cairns-Brisbane 2 tundi ja Brisbane-Nadi 3 tundi.

Hommik oli võrratu. Päike siras, linnud laulsivad puude latvades, lilled õitsevad ümberringi...

See on minu ettekujutus troopilisest kliimast, mitte nagu meil siin Mareebas on, kõik suht kõrbend ja kollane. Seal ikka oli ümberringi roheline, lopsakas ja õites. Isegi muru oli roheline, hiljem selgus miks see nii on. Sõime väljas rõdul hommikust ja siis mõtlesime, et läheme Nadisse ringi kõndima, kuna meie praam läheb alles 3.15. Jätsimegi kohvri hotelli ja lasime taksol end kesklinna sõidutada. Ahh see oli tavaline tursitilaks tegelikult. Suveniiripoed igalpol, veetakse kättpidi sisse nagu ikka. Eks me siis ühte astusime sisse ka ja seal pakuti meile esimest korda KAVAt. See on mingi taime juure pulbrist tehtud jook. Selline kartulitärklise maitsega, jättis suu tuimaks väheke. Aga seda antakse jah nn welcome märgiks ja et ikka õnne ja edu jms oleks. No jõime selle ära ja ostsime paar asjakest ja läksime kiirel sammul edasi....netikohvikusse. Ehh, arvutid kiviajast, lauad toolid nagu nõukaaegsest klassiruumist. Ühesõnaga masendav. Veetsime seal 15 min, et kodustele sõnumid saata, et oleme kohale jõudnud ja tsunaamit ei tulnud. Imelik on see, et meie EMT telefoni numbrid kummalgi Fidzil ei töötanud. Igalpool mujal aga mitte seal. Niisiis olime 6 päeva levist väljas :)

Nadis ei ole tõepoolest mitte kui midagi teha üle ühe päva. Vaatad poodides ringi, saadad mõned postkaardid, ostad süüa-juua (kui saartele minek) ja ongi kõik. Pole just väga turvaline koht ringi jalutamiseks. Niisiis meiegi täiendasime joogivarusid ja natuke võtsime näksi ka ning lasime taksol end kõigepealt hotelli kohvri järele sõidutada ja siis sadamasse praami ootama viia. Taksosõit on vägagi normaalse hinnaga. Ja see on üks suuremaid ärisid ilmselt. Autod ise on vanad ja logisevad ja needki kuuluvad nn taksofirmale, mitte ei ole erataksod. Juht kurtiski, et turiste jääb vähemaks ja seega tööd pole. Ta oli ju nõus meid linnas ootama kuni käigud tehtud ja viis meid uuesti hotelli tagasi ja sadamasse ka. Ei nõudnud lisatasu ega midagi, hinna leppisime eelnevalt kokku. See kokku maksis 37 fidzi taala, ehk ca 180 krooni. Taksojuhid seal kauplema ei hakka, sest hinnad on hotellis väljas palju mingi sõit maksab ja nad ei saa rohkem küsida lihtsalt!

Niisiis, kell 3.15 hakkas meie 2,5 tunnine praamisõit Denarau sadamast Tokoriki saare Amunuca Island Resorti! Paradise here we come!!!!! :)

7/10/2009

Antud kuupäev tähistab minu ja Randari abielu registreerimise kuupäeva siin Austraalias.

7 oli kolmapäev ja suhteliselt kena ja soe päev. On ju eestlastel ütlemine, et kui pulmapäeval selge ilm siis ka abielu ilma suuremate komistuskivideta! Loodame, et meil nii siis ka on.

Ei mingit suurt tseremooniat ega pidu. Lihtne registreerimine Mareeba kohtumajas. Tunnistajateks Mareeba politseijaoskonnast a la sekretär ja aednik :) kuna meil endil ei olnud tunnistajaid kaasa võtta.

Tseremoonia viis läbi väga eestlasliku nimega härra Raimund. Väga kenad inimesed kõik. Vahetasime sõrmused ja kirjutasime paberitele alla ja kõik.

Pärast kodus jõime ikka shampust ja sõime kooki...vara magama...lennuk Fidzile läks juba 5.30 järgmisel hommikul!

Igasugust

Näib nii, et tööl on meil kolmas tüdruk lahti lastud. Nagu see siin käib, lihtsalt helistatakse, ära homme rohkem tule! Juba kaks nädalat pole teda tööl olnud ja selge siis. Tema oli see kohalik plika, kes meil nn vahetusevanemat ka mängis. Ta oli nati üle aasta seal farmis ja Fabian (meie boss) õtles, hakkas tema töö meie omale kvaliteedilt alla jääma ja vaja tast lahti saada. Nojah.

Üldse on meil suht kõva kord ja paistab, et asi viiakse uuele tasemele. Nimelt on meil juba ammu musa kuulamine keelatud ja nüüd siis omavahel rääkimine ka. Pakkimise ajal ei saagi rääkida aga mõtlen just koristamist. Totaalne vaikus terve päev, ainult küürimise hääled kuulda, masendav! Fabian oli Randyle öelnud, et annab mulle ilmselt varsti rohkem tööd ja väljas siis, et ilmselt Nepaali plika hakkab üksi koristama. Ta ei saa jah väljas hakkama, oleme kõik sellest aru saanud. Väljas tööl pole ju viga, kui ainult nii palav ei oleks. Kõige hullem aeg on kell 11-13ni. Viimasel ajal on päeval 32 kraadi ja enam sooja olnud. Sees töötades pole üldse hullu sellise kuumaga aga väljas võtab pildi tasku küll! Vett joome ca 5 l päevas ja see on käkitegu!!

Esmaspäevast hakkame meie uut töölist Mareebast peale korjama. See on üks Usbeki (ma ei tea kuidas seda kirjutatakse) kutt. See sama tädi Natasha kes meie viisapabereid ajab, sokutas ta Fabiani juurde tööle. Loomulikult me küsime ju transpordi eest raha, nagu nepaaliplika transa eestki. Aga tsurkad on ikka tsurkad, kohe kukkus kauplema, et äkki saab poole alla? No tõesti, teine variant on tal võtta takso, mis maksab 15 taala päev (meie küsime 7 taala päev). Randy aga pakub, et temast töömeest pole ja niikuinii ei pea teda kaua vedama, näis. Pealegi elab ta teises linna otsas, ja me peame varem ärkama, et sinna sõita jne...see kohe kauplema!!!

Ükspäev hakkas nepaalil tööjuures halb, tal sama kõhuhäda mis minulgi vahepeal oli. Kõht valutab ja jooksed vetsuvahet. Siis Fabian ütles, et ta ei anna kellelegi mitte ühtegi tabletti!? Isegi mitte Panadoli, mitte midagi. Me siis jäime juhmide nägudega vaatama, et miks siis? No siin jälle selline seadus, et kui tööandja süü tõttu tekivad töötajal mingid reaktsioonid või tüsistused (antud rohu tõttu), siis trahvid megasuured ja temalt võidakse farm ära võtta jne. Aga ta võib anda auto ja minge ise ja tooge omale rohtusid! Nepaal lihtsalt istus tunnikese smoko roomis, kuni tööpäev mööda sai. Ma olen talle juba rääkinud, et mine arsti juurde, andsin talle arsti nr ja aadressi jne, et see ei lähe niisama üle. No näis kas ta nüüd reedel käis siis või mitte.

Lehest lugesin veel ühe lolli seaduse kohta Queenslandis. Nimelt ei tohi auto aken olla sõidu ajal rohkem lahti keritud kui 5 cm. Ehh, ja mida teevad need vaesed päkkerid oma vanades vanides (mikrobussid), kus ei ole konditsioneeri. Saab näha. Trahv on kusagil 100 taala ringis selle seaduse rikkumise eest! Õnneks meie kont veel töötab, kuigi vajab vist täitmist.

Söögitegemisega on viimasel ajal keerulised lood. Nimelt on kätte jõudnud see aeg kui kohalikust toidust siiber ja tahaks mingeid eestipäraseid sööke. Mingi päev tuli megaisu kisselli ja riisipudru järele. Riisipuder pole probleem aga kissell küll! Millest seda teha? Külmutatud marjad. Näevad välja super, lõhnavad super aga potis TÄIESTI maitsetud. Lisasin siis vaniljet ja suhkrut ja sidrunihapet ja....no midagi ikka välja tuli jah. Teine teema on kartulitärklis. Katsu seda leida. Siis peale pikka otsimist leidsin selle orgaaniliste toiduainete riiulist ühest poest, kus ma tavaliselt väga ei käi. 500 g kartulijahu maksis 8 taala! Aga nüüd ma vähemalt tean kust seda saada. Kaks päeva jutti tegin siis kisselli ja putru, väga hea ikka! Parem kissell tuleb kui osta naturaalset mahla ja siirupit hulka. Kissell on siin kallis lõbu! :)

Täna teen lihtsalt hakkliha kastet ja kartulit!

Tegelikult pole ju kohalikel toiduainetel midagi viga aga kõik mis magus, on suhkruga üle külvatud ja mis soolane, siis soolaga üle külvatud. Väga palju sisaldavad rasva ja suhkrut ja soola.

Ega me valmistoitu peaaegu ei ostagi, vahel arva. Muidu ikka kokkame ise igal õhtul, et kohe süüa ja siis järgmisel päval kaasa ka võtta. Mis on muidugi suht tüütuks tegevuseks muutunud. Poes käies jäävad tihti näppu nn sõõrikud, suhkruvaabaga, 6ne pakk ja 1 taal ainult :D ja ime pole et inimsed siis paksud on, kui sellised tooted maksavad nii vähe!

Reisile minekuks oleme enam kui valmis. Täna pesen veel viimased pesud ja hakkan vaikselt asju pakkima. Ega me megalt sinna asju ei vea, võtame ühe kohvri kahepeale lihtsalt.

Ilm on täna selline kahtlane, pilves aga ikkagi väga soe. Isegi selline niiske olek on, nagu hakkaks sadama, või on kusagil lähedal sadanud aga seda pole mõtet loota, mitte veel!

Eile käisime jällegi Palm Coves peesitamas. Vesi läheb iga korraga ikka soojemaks ja soojemaks. Eile vees olles enam ei saanudki aru kas oled vees või väljas, sama temperatuur :) Aga ilm oli pilves. See muidugi ei tähenda, et päike ei võta, võtab ja kuidas veel. Kreemitasin end seekord korralikumalt aga ikkagi oli pärast särk kare seljas!

Ja lõppu siis veel väike uudis ka. Saime oma IELTS keeletesti tulemused teada! Viisa saamiseks oli miinimum nõue 4,5 punkti. Randy sai 5,5 ja mina sain 6,5. Need skoorid on siis 9st võimalikust punktist. Päris normaalne tulemus, arvestades kui kaua aega pole inglise keelt üldse õppinud. See näitabki nüüd meie taset, millel oleme! Pean siinkohal ära märkima, et vestluse osas sain 9st võimalikust 8 punkti. Väga rahul!!

Kui nüüd vahepeal pikalt siia blogisse midagi ei ilmu, siis olen teatavasti kaugemal palmi all, veel valgema liivaga rannas kui seda siin on. Lasen kokteili ja naudin väljateenitult puhkust!

Kena pühapäeva kõigile!

Imeilus päev Palm Cove´is

Sellisena näeb välja beach wedding Palm Cove´is

Polegi ammu-ammu niisama rannas peesitamas käinud. Täna võtsime siis tee ette jällegi Palm Cove´i , meie lemmikranda siinkandis. Sooja täna 32, vesi oli 26, päike sirab endiselt. Kuigi jah, ilm on nn hazy, ehk siis Sydney liivatormid on ka meie ilma mõjutanud. Päike oleks nagu läbi vine, ja see vine on kõik tolm, mille tuul on kõrbealalt kaasa toonud. Paar päeva on juba selline ilm olnud. Homsest pidi uuesti selgnema hakkama. Aga no ega see siis sega päevitamist. Tagasi tulles mõlemad nagu vähid! Faktor peab siin tõepoolest 30 olema, mitte 15 nagu meie kasutame!! (no et ikka päike peale ka hakkaks!)

Vahepalaks väike uudis, mille just Õhtulehest välja noppisin. Nimelt artikkel Eestist põgenevatest noortest http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=347923

Kodanik Pedroga on meil olnud suurepärane võimalus ka ise kohtuda :D Ta töötab jah banaanifarmis (Mareebas) aga mitte meie omas. Isegi Austraalia on väike tuleb välja!

Reedel võttis Randy ka vaba päeva ja siis saime oma viisa asjus Cairnsis arstiülevaatused ära teha. Kopsuröntgen, arstlik läbivaatus ja vereproovid. Kõik kolm eri kohtades mööda linna aga tehtud saime ikka õhtuks! Austraalia mõõtmiste järgi oleme me Randyga nt täpselt ühepikkused 181 cm??? Kaalu oleme ka kõvasti kaotanud, mina pea 6 kg ja Randy üle 10ne. Füüsiline töö ja palavus teevad oma töö... Muidugi see ülevaatus on suht nalja tegemine, lootsin, et ikka midagi asjalikumat tehakse. Ainult raha röövivad selle värgi eest palju, kahepeale kokku ca 800 taala!

Neile kes kuulnud pole mis asju ja paberimajandust me siin ajame siis teadmiseks, et Randyl tekkis võimalus taodelda Austraalia elamisluba ja mind ka sinna külge nn pookida. Alaline elamisluba annab võimaluse leida paremat tööd (tulevikus, sest Randyl kaasneb farmiga 2 a tööleping) ja saada tervisekindlustus (mida meil praegu pole). Ning mis põhiline, Randy saab siin kauem töötada kui mai 2010, kui tal teise aasta WHV läbi saab. Viisa ise on subclass 857- Regional Sponsored Migration Sceme. Ehk eestikeeli tähendab seda, et boss peab tõestama, et ta kohalike hulgast omale vajalikku töölist ei leidnud ja sellepärast soovib võtta välismaalase jne jne. Kel suurem huvi võib au cov lehe pealt juurde lugeda!

Ehh vähe kehvem uudis ka. Tuleb välja, et Randy sai kiiruse ületamise eest trahvi. Siin ju tehakse maanteel pilt ära ja siis saadetakse trahvikviitung koos pildiga koju. Üksõhtu käisime jah Athertonis ja järelikult seal teepeal kusagil 80 tsoonis ta sõitis pea 100ga. Nõme lugu see, et mõlemas suunas on mõõdetud, niiet kaks kviitungit, kokku trahv 400 taala. Tuleb ikka tähelepanelikum olla! Ega see siin kerge pole, sest kõikidel teedel on kiirusepiirang 100, vaid mõned üksikud kohad, kus siis 80ni vähendatud.

Uudiseid banaanivabariigist ;)

Mis siis uudist, üle pika aja...

Elame banaanivähesuse ja seega siis tööpuuduse käes. No põhiliselt puudutab see siiski mind (ja teisi tüdrukuid). Pakkida saame vaid üks kaks päeva ja siis ülejäänud aja otsitakse meile miskit muud teha. Reeded vabad. Viimase kahe nädalaga on meil kolm töötajat vallandatud ja kaks läksid ise minema. Ehh. Eile ja täna oligi nii, et kokku terve farmi peale oli vaid 5 töölist kohal.

Öeldi, et vaja kulusid kahandada ja seega peame meie ka tegema asju mida enne pole teinud. Eilsest hakkasime ise kaste alustele laduma nt. Siiani oli meil üks poiss selleks antud. Eks kiirus on maas sellepärast aga jah, aega meil on ju! Banaanikast kaalub ca 15 kg ja neid siis ühel alusel 78 kasti. Kastid on pealt kummis ja seega vaja vaadata, et tasakaal alusel säiliks ja pärast ümber ei kukuks, seega päris vastutusrikas ülesanne...aga rahul oldi...täna. Muskel kasvab mis mühin!!!

Eelmisel nädalal saadeti meid metsa prahti korjama, et kui keegi tuleb külla ja metsas jalutab siis ei tohiks räpast muljet jääda jne. Praht nn olid siis mõned nöörijupid ja imepisikesed kiletükid aga kõik see oli vaja üles korjata.

Üldiselt ülemus soovitas mul muud tööd otsida, lisaks, et temal pole mulle järgnevad kaks kuud vbl 5 päeva nädalas tööd anda. Eks näis. Enne puhkusele minekut ei hakka sellega tegelema.

Täna anti tervele meie Queenslandi osariigile tulehoiatus. Nimelt sisemaalt puhuvad kuumad tuuled ja seega tulelevik väga kiire. Kusjuures siinkandis pole juba mitu nädalat midagi põlenud. Ehk ei lähe ka, jube on suitsu sees tööd teha. Silmad jooksevad vett ja kurk hakkab kipitama aga kohalikele see tavaline olukord ja seega keegi ei paanitse. Põhiliselt see hoiatus käis ikkagi Townsville ja Brisbane vahelisele alale. Siin tuli paar ööd tagasi isegi väikest vihma. Ilm on olnud praegu pives ja tuuline kuid soe. Kraadi kogu aeg 30 ringis. Niipalju olen ilma kohta juba tähelepanekuid teinud, et kui hommikul tööle minnes on väljas külm, siis päev tuleb seda kuumem! :) Vaatan, et meie naabrite aias metsikutel mangopuudel juba pisikised mangod küljes...ei jõua oodata millal need küpseks saavad. Hetkel kohalikest puuviljadest on saada viinamarju ja mandariine kõige rohkem. Mandariinid mis valminud puu otsas siin samas, sellist maitset juba eestis olles tunda ei saa!

Omanik rääkis täna uudise venelaste kohta, et nad pidavat kokku ostma eluskarja, lehmi. Et siit saadetakse lennukiga lehmad Venemaale. Kohalikud farmerid häpid, et saavad teenida! Pole ise selle kohta õnnestunud lugeda, ei tea täpsemalt mis värk on sellega.

Kindlasti juhtusite uudistest lugema seda hullunud känguru lugu, kes ühel arstil kontoris aknast sisse kargas ja laamendas seal. See lugu juhtus Athertonis, meie naaberlinnas, kus tihti shopingul käime, ca 30 km kaugusel! Siin varitsevad sind ikka ohud, millest kodumaal olles aimugi pole!!!

Arbuus nagu päike!

Kas olete kunagi näinud erekollase sisuga arbuusi? Ei ole? Aga meie nägime ja proovisime!

Nimelt kohalikus supermarketis tavalisi sisseoste tehes jäi juba eemalt silma tavalise roosa sisuga arbuusi kõrval ka kollase sisuga arbuus. Muidugi ostsime, et see ime ära proovida.

Kusjuures maitse ei erine küll tavalisest mitte millegi poolest. Niiet puhas värvide mäng.

Andke teada, kas Eestisse ka selline asi ilmunud on?

Puhkuseni on täpselt kuu aega!

Vaatasin, et ei ole viimasel ajal väga jutukas siin olnud. No ärge pange pahaks, ei saa ju kirjutada kui vaimu ei tule peale, eks!

Päris mitmeid asju on vahepeal juhtunud.

Esiteks see, et minu sõbrake Marta lahkus eelmisel laupäeval Mareebast. Nagu hakkas juba mingi sõber tekkima ja läinud ta ongi :( Marta kõva plika võttis ette autoreisi Mareebast Alice Springsi. Kes nüüd vähegi viitsib Austraalia kaarti vaadata, näeb, et see on 2500 km kõrbematk!

Õnneks ta ei läinud ikka päris üksi, 19 aastane saksa plika ka pundis, kui see aitab muidugi. Auto lasi ikka enne mehaanikul üle vaadata ja see andis pmt rohelise tule. Kui ma eelmisel kolmapäeval Martale sõnumi saatsin olid nad 500 km kaugusel Alice Springsist. Selle tuuri eesmärk on loomulikult ära näha ozzyde üks peamisi turistimagneteid, Uluru ehk Ayers Rock. Meil endilgi on see siht silme ees, kuid me pidasime silmas mugavat edasi-tagasi lennureisi Cairnsist. Kui Marta eluga tagasi Darwinisse (see tema sihtpunkt) jõuab, mõtleme ehk isegi järgmisel talvel automatk Ulurusse ette võtta. Aeg näitab. Praegu hakkab suvi ja sel perioodil on kõrbes sooja ca 45 kraadi, no thanks! Ühele töökaaslasele sellest loost rääkides vajus tollel mokk pikaks, is she mad???? Jah, eesti prouad ongi tugevast puust!

Kindlasti mäletate kui rääkisin, et üks pakkija on meil nepaalist. Jah, 24 aastane, pealtnäha naiivne, suht eluvõõras, halva keeleoskusega ja lihne neiu. Kuid ärijuhtimise diplomiga nagu minagi. Tuleb välja, et ta on nn vanemate poolt korraldatud abielus. Abiellusid Nepaalis ja siis mees tahtis Austraaliasse kooli tulla ja ega siis naine ei saa ju maha jääda. Alles hiljuti tuli see välja ja et Bina (on selle tüdruku nimi) on ikka väga õnnetu selles sundolukorras. Mees oli tal hoopis Sydneys ja tema siin. Sest Binale ei meeldi Sydney. Mees tööl ei käi, ainult koolis ja Bina peab talle raha saatma, et see saaks üüri maksta ja süüa osta. Mingi hetk oli mees öelnud, et tal uut telefoni vaja ja kohe raha vaja, muidugi ta saatis. Bina vastus minu küsimusele mis ta vanemad sellepeale ütlevad, oli, et ta pole vanematele midagi rääkinud. Vanemad valisid talle mehe ja see oleks perekonna solvamine, kui ta midagi halvasti mehe kohta ütleks. Ütleb ainult, et tal siin väga hea töö ja väga rahul ja kõik väga korras. Nüüd mees kolis ka Mareebasse karavanparki kus Bina kahe oma sõbraga elab (need on mehed). Mees võttis omale eraldi karavani ja loomulikult maksab kõige eest Bina. Ahh see teema on suht lõputu... Meie inimestele suht mõistmatu kah. Ma saadaks küll sellise mehe kuupeale ja kõik aga nende kultuuris ilmselt nii ei saa!

Viimasel ajal oleme tegelenud aktiivselt puhkuse planeerimisega. Nimelt võtame korraks aja maha (enne hooaja algust). Läheme Fijile 8-15 oktoober!! Suht peavalu on nede hotellide ja lendude planeerimine aga hakkama saime. Kokku ööbime kolmes hotellis, et näha nii saari kui rannikut. Saared on seal palistatud palmide ja valge rannaliivaga. Paradiis! Nüüd hakkan ilmselt päevi lugema millal juba minna saaks.

Tööjuures meil ka kaks poissi loevad päevi. Üks lahkub juba nädala pärast ja teine septembri lõpus. Päkkerite värk, isu täis või raha koos ja liiguvad edasi. Nati kahju kah, praegu on nii normaalsed inimesed koos ja töö sujub väga hästi.

Üle kolme nädala sain ma kah 5 päeva nädalas töötada. Reedel olime plikadega metsas puid üles sidumas. Loodan, et seenädal ka nii saab, raha vaja puhkuse jaoks ju!

Paar päeva oli meil väga suitsune kõik ümberringi siin. St just töö juures. Mägedes põles ja toss oli kõik täpselt farmi peale. Silmad hakkasid kipitama ja kurk oli kibe, nii palju oli tossu. Ilmselt see farmi ei ohustanud, kõik käitusid normaalselt.

Kivikorje

Kuna banaanis igalpool praegu aeglased ajad, on ka pakkijatel tööga kitsamaks läinud. Kohtasin ükspäev siinse kõige suurema banaanifarmi ühte pakkijatüdrukut ja tema saab töötada vaid kaks-kolm päeva nädalas, rohkem lihtsalt pole mida pakkida.

Selles suhtes on meil ikka vedanud, väike farm ja ikkagi hoolitsetakse töötajate eest. Suurtes farmides oledki nt pakkija ja kui seda tööd pole teha siis lähed koju aga väikestes antakse muud tööd teha. Meil ka oli eelmisel nädalal kolm päeva pakkimist ja päev puhastamist ja reede anti vabaks. Aga sel nädalal oli vaid kaks päeva pakkimist ja üks puhastamist. Boss andis võimaluse neljapäeval oma maja tagant põllult, kuhu tahetakse muru külvata, kive korjata.

Kivi korjamine: võtad ämbri, loobid kivid sisse ja vinnad traktori kärusse, kõlab lihtsana ju? Mina kui kivitust kohast Audru kandist pärit tüdruk, polnud sellega enne kokku puutunud. No aga muidu põllutöid s..... teinud, seega ei midagi ehmatavat. Aga kujutage seda ette siin, Austraalias, lageda päikese käes, kuuma 30 kraadi, tolmune, sadas viimati jaanuaris. Ja kivid mida meil korjata paluti olid suht pisikesed kribud. Väga palju kummardamist, mida meie igapäevane töö mitte ei sisalda. Ühesõnaga tulemus: mõnusad päikeserandid seljal (pärast kolmekordset 30 spfiga määrimist), tolm ninas-suus-kõrvas, selg talutavalt valus, jalalihased tagant aga totaalselt pekkis! Loe: valutavad hullupööra :) juba kolmandat päeva. Tegelikult ma olin täiesti teadlik, et nii võib juhtuda kui pole ammu kummardanud terve päeva. Meenub eelmine sügis maal vanemate juures kartuleid võttes, kes teab see naerab nüüd :)

Lõunapausi ajal pakkus boss, et kes soovib reedel ka tööle tulla kive korjama, on teretulnud. Me kolm kõik keeldusime. Aa, vbl enne unustasin mainida, et me korjasime kolmekesi, ainult tüdrukud. Tekkis vbl küsimus, kes siis traktorit edasi liigutas? Ehh, meie ise ikka. Mul tekkis siis suurepärane võimalus vana sinise Ford traktoriga mööda ozzy põldu ringi kütta kivikoorem taga. Kahju, et mul fotokat kaasas polnud... Igatahes päeva lõpus öeldi meile: Good job girls!

Suvi tuleb jeeeee (vist)....

Koht Mareeba ja Athertoni vahel, kus müüakse kohalikku päritolu pähkleid.
Okaspuud Austraalia moodi

Taustal ilus hooldatud ümbrusega Tinaroo järv

Siin saab ujuda ka!

Niisiis on esimesi märke suve tulekust, või nohh, enne peab ikka kevad tulema!

Nimelt on meie osariiki, Queenslandi, tabanud kuumalaine. Muidugi eelkõige erutab see Brisbane elanikke (osariigi pealinn, meist ca 1500 km kaugusel lõunas). Meil on suht selline olnud juba nädala, kaks (ca 28 kraadi sooja). Brisbanes enne oli aga 18 ja nüüd järsku 28-30-33 kraadi, on ikka vahe sees küll. Telekast muudkui näitab kuidas inimesed voorivad randa. Oodatakse, et sel nädalaavhetusel lüüakse kuumarekord. Samas viimase talvekuu kohta (nagu siin augustit peetakse) on see ilm ikka enneolematult kuum jah. Eks kliima soojenemine annab siin niimoodi tunda. Ja kohe muidugi on laes ka tulekahjude arv!

Mareebas täna siis sooja 29 ja väike tuuleke. Käisime natuke sõitmas kah. Siin lähedal lõuna poole sõites (ca 40 km) on Tinaroo järv. Tuntud kämpimise koht. Ilus. Liivane rand. Soe vesi.

Ausalt ma ei suuda ette kujutada, milline see Tropical North Queenslandi suvi veel välja näeb!!!

Palm Cove

Palm Cove
Palm Cove

Palm Cove Esplanade

Eile hommikul tuli tahtmine jälle rannapoole minna. Seekord sihtkohaks Palm Cove, mis on tunduvalt lähemal kui Port Douglase Four Mile Beach nt. Ja mulle meeldis seal isegi rohkem. Kuiva liiva riba on laiem ja veele lähemal.

Oi kui ilus ja kuum ilm oli, sooja kusagil 30 ja vesi võibolla 24 ehk. Kusagil kraade kirjas polnud, kuid nädalaga oli vesi soojemaks läinud küll (eelmine laup. oli vesi 23). Isegi pärast lõunat ei tulnud tuult ja lained jäid väikesteks, mõnus.

Ligipääs on ikka väga lihtsaks tehtud. Pmt saab auto jätta kohe liiva äärest 5 m kaugusele. Ja see pole mingi suur supermarketi parkla, vaid ilus looklev esplanaad nagu siin öeldakse!

Olime mingi paar tundi vist...kodus avastasime, et mõlemad põlesime suht punaseks ikka. Kuigi minul oli 30 faktoriga kreem peal. Päike on siis karm ja karmimaks ta läheb, kevad alles ju.

Kui veel Palm Covest rääkida siis see on üks Austraalia kuumimaid kohti rannapulmade korraldamiseks. Kel huvi klõpsige palm cove wedding netti sisse....millised kaunid pildid...

Kevadest rääkida siis ainukeseks tundemärgiks on, et mangopuud on hakanud õitsema, muud küll nagu pole silma hakanud. Ja muidugi päike on hakanud varem tõusma ja õhtul on kauem valge, kusagil poole 7ni.