Kuna banaanis igalpool praegu aeglased ajad, on ka pakkijatel tööga kitsamaks läinud. Kohtasin ükspäev siinse kõige suurema banaanifarmi ühte pakkijatüdrukut ja tema saab töötada vaid kaks-kolm päeva nädalas, rohkem lihtsalt pole mida pakkida.
Selles suhtes on meil ikka vedanud, väike farm ja ikkagi hoolitsetakse töötajate eest. Suurtes farmides oledki nt pakkija ja kui seda tööd pole teha siis lähed koju aga väikestes antakse muud tööd teha. Meil ka oli eelmisel nädalal kolm päeva pakkimist ja päev puhastamist ja reede anti vabaks. Aga sel nädalal oli vaid kaks päeva pakkimist ja üks puhastamist. Boss andis võimaluse neljapäeval oma maja tagant põllult, kuhu tahetakse muru külvata, kive korjata.
Kivi korjamine: võtad ämbri, loobid kivid sisse ja vinnad traktori kärusse, kõlab lihtsana ju? Mina kui kivitust kohast Audru kandist pärit tüdruk, polnud sellega enne kokku puutunud. No aga muidu põllutöid s..... teinud, seega ei midagi ehmatavat. Aga kujutage seda ette siin, Austraalias, lageda päikese käes, kuuma 30 kraadi, tolmune, sadas viimati jaanuaris. Ja kivid mida meil korjata paluti olid suht pisikesed kribud. Väga palju kummardamist, mida meie igapäevane töö mitte ei sisalda. Ühesõnaga tulemus: mõnusad päikeserandid seljal (pärast kolmekordset 30 spfiga määrimist), tolm ninas-suus-kõrvas, selg talutavalt valus, jalalihased tagant aga totaalselt pekkis! Loe: valutavad hullupööra :) juba kolmandat päeva. Tegelikult ma olin täiesti teadlik, et nii võib juhtuda kui pole ammu kummardanud terve päeva. Meenub eelmine sügis maal vanemate juures kartuleid võttes, kes teab see naerab nüüd :)
Lõunapausi ajal pakkus boss, et kes soovib reedel ka tööle tulla kive korjama, on teretulnud. Me kolm kõik keeldusime. Aa, vbl enne unustasin mainida, et me korjasime kolmekesi, ainult tüdrukud. Tekkis vbl küsimus, kes siis traktorit edasi liigutas? Ehh, meie ise ikka. Mul tekkis siis suurepärane võimalus vana sinise Ford traktoriga mööda ozzy põldu ringi kütta kivikoorem taga. Kahju, et mul fotokat kaasas polnud... Igatahes päeva lõpus öeldi meile: Good job girls!
No comments:
Post a Comment