Kahjuks vahepeal ei olnud mul netti ja samas ei tulnud ka vaimu peale, seega vol 2 venis...
Niisiis ilm oli ilus ja paadisõit nauditav. Sõitjaid oli väga vähe, kes see vastu ööd ikka peesitama läheb? Vahvalt on tehtud see saarele maha minek. Suure nn laevaga ei saa ju saarele lähedale, korallide pärast ja siis saarelt saadetakse väike mootorpaat vastu. Niimoodi keset merd käib turistide vahetud, kaubavahetus, töötajate vahetus, kohvrite vahetus. Sellesse resorti olime meie ainukesed minejad. Vastu võeti kitarrimängu ja lauluga, welcome to Amunuca! Paadist kohe hops helesinisesse vette! Meie majake asus otse ookeanikaldal kuid vaatega aia poole, mitte ranna poole. Kuid sellest polnud absoluutselt mitte midagi. Õhtul jalutasime, tutvusime pakutavaga ja vaatasime päikeseloojangut.
Järgmisel päeval võtsime ette paadimatka naabersaarele Monurikile, see on siis see kuulus Tom Hanksi saar nagu kohalikud seda kutsuvad. Koht kus käisid Cast Away filmivõtted kuu aega. Mina kutsun seda filmi, et see kus Tom Hanks omal uisuga hamba välja lõi...vot see sama koht jah. Vahva ikka küll mõtlen. Ilm oli super, võtsime päikest, ujusime, vaatasime paiku kus Tom oli ja muidugi...puhkasime.
Ja järgmised kolm päeva sadas vihma... :) tegelikult ei olnud sellest ka suuremat lugu. Esimesel päeval ikka padukat ei tulnud ja saime tennist mängida õues. Ma polnud kunagi enne mänginud aga Randy on ja siis ta õpetas mind ka. Põhiline viga oli mul see, et lõin palli liiga kõvasti ja üle aia...aga lõpuks hakkas juba välja ka tulema. Õhtul jälle dringile ja sööma. Kokteilibaar oli seal vinge. Menüü ka nii pikk, et ma jõudsin vbl kuni kümme erinevat ainult ära proovida! Igal õhtul oli veel tund aega happy hour ja eks me siis seal maitsesime.
Kolmandal päeval sadas konkreetselt terve päeva. Siis oli veits tubast tegevust välja mõeldud õnneks. Sel päeval õppisimegi korvipunumist ja õhtul oli see iseseisvuspäeva õritus. Naabersaarelt oli kohale toodud tantsijad. Pärast seda fidzi toitudega õhtusöök. Toidud ei olnudki väga midagi erilist ja suht maitsetud ka, liha oli kuiv aga kala OK. Magustoidud olid küll sellised mida varem näinud polnud. Mingit kohalikku puuvilja oli palju kasutatud, mille nimi mul hetkel ei meenu. Samas kasutati ka banaane.Tegelikult nüüd oli käes aeg kui oleks tahtnud midagi tuttavamat ja tugevat süüa juba. See igapäevane hommik-lõuna-õhtu a la carte oli ära tüüdanud. Ei kujuta ette kui oled seal kaks nädalat ja sama menüü peal!
Lahkumise hommikul sadas ikka väga kõvasti ja oli kõva tuul. Mõtlesin juba hirmuga kuidas see paadisõit välja näeb. Loomulikult saime üleni märjaks ja paat loksutas ikka meeletult. Paha hakkas. Siis keset merd mingi saare juures kamandati keid suuremasse praami moodi asja. See õnneks ei loksutanud aga teekond saaret nn mandrile võttis 3,5 tundi!!
Mandril oli meil broneeritud 5tärni hotell samas sadama lähedal, Westin. No ega me sinna niimoodi vabatahtlikult ei olekski läinud aga jäime ju broneerimisega hilja peale ja siis see oli üks järelejäänud valikutest. Jumal tänatud selle tarkuse eest, et me üldse otsustasime mingi väikese saare peale 4ks päevaks minna!! See Westin oli ikka täiega nõme koht. Väga-mega turistikas. Seal sa küll päris Fidzit ei näe!!!! Sama mis Tallinnas Radissonis olla ehk :D No eks ma nati nüüd liialdan ka aga mitte väga palju. Hotell ise asus koos teiste 5tärnikatega nn saare peal (mis nagu hiljem välja tuli oli rohkem nagu poolsaare moodi saar). Selline ehtne Euroopa ja Austraalia ja Jaapani rikkuritest pensiokate paradiis. Basseiniääred rahvast pungil, istumisruumi pole, kisavad lapsed, suht mossis ja väsinud teenidajad ja ei mingit personaalsust ja fidzilikku külalislahkust. Mingi kaks tundi mille toas veetsime, selle ajal käidi meid kolm korda segamas. Üks kord mingi hommikusöögi pakkumine, siis toateenindus ja siis putukamürgi pritsijad. Kanister seljas mingi onu ja pritsis vannitoa üle?! Naljakas eks aga tegelikult mitte, sest hommikul ärgates vaatas susside kõrvalt vastu pikkade tundlatega prussakas, kõht õlespidi (nagu nad seal USA hirmufaktoris söövad ja nagu meil korteris Mareebas vahel ringi lasevad :D). Kuna pool päeva oli juba paadisõidule kulunud siis ei olnud enam midagi muud tarka peale haka kui lihtsalt ringi vaadata ja basseinis vähe vedeleda. Külm oli ja sealt sain ka ilmselt oma nohu, mis siiamaani ei ole päris mööda läinudki.
Mandril oli meil broneeritud 5tärni hotell samas sadama lähedal, Westin. No ega me sinna niimoodi vabatahtlikult ei olekski läinud aga jäime ju broneerimisega hilja peale ja siis see oli üks järelejäänud valikutest. Jumal tänatud selle tarkuse eest, et me üldse otsustasime mingi väikese saare peale 4ks päevaks minna!! See Westin oli ikka täiega nõme koht. Väga-mega turistikas. Seal sa küll päris Fidzit ei näe!!!! Sama mis Tallinnas Radissonis olla ehk :D No eks ma nati nüüd liialdan ka aga mitte väga palju. Hotell ise asus koos teiste 5tärnikatega nn saare peal (mis nagu hiljem välja tuli oli rohkem nagu poolsaare moodi saar). Selline ehtne Euroopa ja Austraalia ja Jaapani rikkuritest pensiokate paradiis. Basseiniääred rahvast pungil, istumisruumi pole, kisavad lapsed, suht mossis ja väsinud teenidajad ja ei mingit personaalsust ja fidzilikku külalislahkust. Mingi kaks tundi mille toas veetsime, selle ajal käidi meid kolm korda segamas. Üks kord mingi hommikusöögi pakkumine, siis toateenindus ja siis putukamürgi pritsijad. Kanister seljas mingi onu ja pritsis vannitoa üle?! Naljakas eks aga tegelikult mitte, sest hommikul ärgates vaatas susside kõrvalt vastu pikkade tundlatega prussakas, kõht õlespidi (nagu nad seal USA hirmufaktoris söövad ja nagu meil korteris Mareebas vahel ringi lasevad :D). Kuna pool päeva oli juba paadisõidule kulunud siis ei olnud enam midagi muud tarka peale haka kui lihtsalt ringi vaadata ja basseinis vähe vedeleda. Külm oli ja sealt sain ka ilmselt oma nohu, mis siiamaani ei ole päris mööda läinudki.
Sadamasse läks hotelli juurest BULABUS, ehk selline lahtine buss, kus inimesed istusid pikas reas seljas vastakuti. Sellega 10 min sõitu ja olidki sadamas. Seal ka selline keskus tehtud, et poed ja restod jms. Kindlasti ka odavam süüa kui hotellis. Võtsimegi tee ette Rock Cafesse. Ohh, need olid küll maailma parimad ribid tol hetkel mida sõime. Sama kordasime veel järgmiselgi õhtul!
Järgmisel päval aga oli kena ja ilus ilm, mida olime ka südames lootnud, et äkki viimasel päeval õnnestub siis veel mõnda ilusat saart näha, päikest võtta ning ujuda. Õnnestuski. Võtsime poole päeva sõidu South Sea Islandile. See on tilluke saareke Denarau sadamast 30 min praamisõidu kaugusel läänes. Saar pisike (tiiru ümber saare tegime 3 minutiga) kuid eemalt vägagi ahvatlev. Siis ujusimegi, tegime pilte, snorgeldasime veits, kuigi viimane polnud seal eriti huvitav. Korallid suht hallid ja lõhutud, kalu vähe. Eriti kui oled enne snorgeldanud Great Barrier Reefil, eks ;) Aga üldmulje 5 palli süsteemis 4- ja seega mitte väga hull. Kuid soovitan ikkagi sõita kaugematele saartele ja te ei pea kahetsema!!! (isegi kui vihma sajab)
Ehk siis üldmulje Fidzist väga hea, kuigi me ei jõudnud selle aja jooksul väga palju näha. Põhisaartel ei jõudnud üldse ringi sõita. Eriti meeldis, et kõik on nii roheline ja õitseb. Inimesed vägagi sõbralikud, kuid ettevaatust sõbralikkusega linnades. Maal st saartel on see hoopis midagi muud ja mul hea meel, et seda kogesime.
Ühesõnaga- võtke plaani!!
Antud lingil saab vaadata meie reisi pilte.
No comments:
Post a Comment