6 nädalat jõuludeni

Sel laupäeval sai Cairnsis käidud, oli paari asja vaja ja no niisama kah. Käisin siis esimest korda ka sealsel turul, ma ei teagi miks enne pole sinna läinud. Mõnus. Kõik kohad värkset ja eksootilist puuvilja täis (tipphooaeg), lisaks kartul-kapsas ka nagu ikka turule kohane. Üks lahe asi ka, mida enne pole näinud-proovinud. Üks pilukas oli pandud suhkruroost mahla välja pigistama. Nojah, masinaga siiski. Võttis aga külmkapist ca 50 cm pikkused suhkruroo pulgad ja ajas masinast sisse, teisest otsast voolas välja kollakas vedelik (siinkohal küsiks kus on tervisekaitse, mis Eestis igalpool tuuseldab, küll ei või üht ja küll ei või teist). Vedelikule lisati veidi laimi ja jääd ja voila´ jook missugune. Magus. Väga hea! Lisaks sai muidugi kookosepiima aga seekord jätsime selle vahele (tagapool paistavad kookosed). Ja see äri paistab väga hästi minevat!
Jõuludeni on veel 6 nädalat. Õnneks mulle tundub, et siin pole selle jõuluvärgiga veel üle pingutatud, see vbl ainult tundub... Cairns Centralis oli ilusti kahe palmipuu vahele sätitud kena jõulukuusk! Veidi eemal istus jõuluvana ja nagu ameerika filmis, vanemad toppisid oma lapsi jõuluvanale sülle, et neist siis pilti tehtaks. Jõulunänni ikka on aga mitte oksendamiseni. No mis jõulutunnet saab siin olla? Kus on lumi ja külm ja tuisk ja saanid...pole neid. Nagu viimast Australian Masterchefi vaatasin...teemaks jõulutoidud...terve kala ahju ja magustoiduks puuviljasalat! Kus on kapsad ja vorstid? :) Neid siin ei saa! Peab ise tegema kui isu on. Tegelikult ostsin ju eile ühe purgi Poola hapukapsaid, vaatame kuidas need siin välja kukuvad. Isu on peal küll kui aus olla.
Jõulupuhkusest niipalju, et minul on vaba aega ikka suht palju antud. 24. on meil töö vaid kella 1ni ja siis edasi on vaba kuni 3nda jaanuarini! Boss ütles, et keegi ei taha jõulu ajal banaani. Söövad sokolaadi ja istuvad McDonaldsis! Aga Randar töötab kogu selle aja, nagu arvata oligi. Ma ei teagi siis...boss soovitas minna mangosid kuhugi korjama, näis.
Tahtsin meie tänaval olevast ühest lillade õitega puust pilti teha. No tegin ka nagu näha aga õhtupäike oli juba nii lolli kohapealt. Aga sellel puul on ikka konkreetselt väga lillad õied! :)

Ja lõpetuseks puuviljasõpradele: mangod on müügil!!! See konkreetne väike mangoke on Cairnsi turult ja kilo maksab 4 taala. No tegelikult võib arvestada et 2 taala tk, sest üks mango kaalubki ca 500 g. Mareebas veel mangod valmis pole. Ei ole neid eriti poes saada ja puude otsas ka veel rohelised aga eks see front liigub järjest meie poole. Mina olen valmis!! :D

Lõppu veel väike huumor. Kui kaua meil juba see auto juba on? Minuarust ca 4,5 kuud. Reedel käisime pesus ja siis Randar avastas kõrvalistuja istme alt cd boksi!!!! Kujutad ette siis, autot ostes keegi ei kõssanudki, et selline asi olemas on. Mahutab 12 cd. Ülihäpid. Sest siin raadiolevi on väga nõrk ja lisaks on meie auto antenn ka katki, ja makk on sees vaid kassetikas. Nüüd saame plaate kuulata autos, laheeee. :)

Päeva mõte

Hei kõigile, kes minu blogil silma peal hoiavad!

Kui on juhuslikult kellelgi tekkinud küsimusi, ükskõik mille kohta (eelkõige Austraaliat puudutavad :D ), palun jätke need kommentaaridesse ja siis ma vastan. Võib-olla ma ei oska kõigest kohe kirjutada, või tundub mõni asi juba nii tavaline, et ei tulegi pähe siia kirja panna...

Tänan tähelepanu eest!

Mareeba outback - Chillagoe

Laupäeval otsustasime esimest korda sõita Mareebast läänepoole, ehk siis sinna kus peaks inimasustus järjest hõredamaks muutuma ja teed üldse lõppema... Nagu ülalt pildilt näha, kui sõita Chillagoest veel edasi siis järgmine inimasustus on 560 km pärast, Normantonis!

Veised teel, vägagi tavaline asi. Kui me hommikupoole Chillagoesse jõudma hakkasime siis neid niipalju näha ei olnud, küll aga pärast 4 paiku, kui otsa kodupoole keerasime. Ei ole seal aedu ega keegi neid ei karjata, lihtsalt jalutavad ringi ja otsivad toitu. No ja viimasega tundub seal küll väga kitsas olema, vihma pole ju mitmeid kuid tulnud ja temperatuur 30 ringis kogu aeg, kuidas see rohi kasvakski. Aru ei saa, mida nad seal söövad? Põõsastelt lehti ja kuivanud rohtu vist. Kõige julmem oli see kui nägime kuidas üks veis teepeal allajäänud känguru korjust järas!?! Loomad on kõhnad ja koledad küll. Tea kas sellest siis kasu ka on, kui nad sellised kondid välja näevad, et mis raha nende müügist siis saaks? See jäi hetkel selgusetuks.

Veidi linnast välja jäävad lubjakivi koopad. Neid on piirkonnas kuni 1000. Osad neist on muudetud turistidele läbikäidavaks. Võtsime tuuri ühte lähedalasuvasse koopasse. Kõigile anti lambid ja giid kõige ees, läbisime 1,5 tunniga 800 m kitsamaid ja laiemaid koridore ja "saale". Kusagile maa alla ei pidanud ronima, rohkem nagu mäe sees olime lihtsalt. Põnev oli vaadata kuidas koobaste seintel oli näha iidseid koralle ja fossiile, sellest ajast kui kogu maa oli troopiline ookeanipõhi. Elusloodust oli seal ka suht palju. Nägime punaseid tarakane, neid jahtivaid suuri ämblikke, ja äblikke jahtivat püütonit. Meil vedas nagu giid ütles! Lisaks paar erinevat sorti nahkhiirt.

Koobaste seintel võis oma fantaasia lendu lasta ja palju erinevaid kujutisi näha. Usun, et saate aru, millest ma räägin :)

Chillagoe on vana kaevanduslinn (hetkeseisuga elanikke tervelt 227!). Eelmise sajandi alguses hakati seal vaske sulatama. See tegevus on seal ammu lõppenud ja peamine turistilõks on vana mahajäetud ja varemeis sulatustehas, shokiturismiks kutsutakse sellist kohta :) Ega seal midagi vaadata otseselt ei olnud küll. Ja jube kuum oli, see tume pinnas mis pildilt pasitab oli ikka tulikuum ja õhkas üles. Pilt tehtud ja minekut.

Mareebast Chillagoesse kulgev 149 km tee on tuntud ka nime poolest Wheelbarrow Way. Ehk siis käsikäru tee. Kui eelmise sajandi alguses töölised Mareebast Chillagoesse kaevandusse tööle pidid minema, siis jala, lükates enda ees käsikäru isiklike asjadega, järel naine ja lapsed. Nüüd on sellest tekkinud igaastane traditsiooniline käsikäru võistlus. 149 km jalgsimatk võtab aega 3 päeva..teagi mis nad auhinnaks saavad, hullud inimesed :)

Balansseeriv kivi, hea et eest ära sain veel!

Vulkaanilise tekkega künkad igalpool. Kui vaatad üles siis tundub kogu aeg, et midagi kukub kohe kaela. No aga tegelikult võib ju kukkuda ka, kunagi ei või seda loodust teada!

Vihm

Hei jällegi! Ma ei teagi mis lahti aga kuidagi väga suur väsimus on viimasel ajal peal ja jõudu kah pole... Tegelikult osaliselt tänu sellele reisilt saadud nohule pakun, mis muidugi ei ole veel päris üle läinud.

Vihm jah. Teisipäeval siis üle 5 kuu nägime esimest korda "päris" vihma. Kohalike jaoks on see aeg kindlasti veelgi pikem. Olen eelnevaltki siin rääkinud, et mingid piisad või nii aga seekord tuli ikka konkreetselt valget vett taevast alla. Räägivad, et nüüd hakkabki nii olema, et korra tuleb vihma ja siis jälle päike jne. Nagu Eesti september :) Tuuline on ka, kraade mingi 27 kandis vast. Sel nädalal oli banaane eriti vähe ja juba kolmapäeva pärastlõunal läksime meie ka välja tööle. Õnneks seda päris suurt sahmakat me kaela ei saanud. Ja muidugi pean siinkohal ära mainima, et ega siis töö sellega seisma ei jää kui sajab! Vihmamantel selga ja tööle. Maa läheb pehmeks ja siis tatsud ringi suured porikobakad jalgade küljes. No poisid teavad sellest rohkem rääkida. Ega siis wetseason veel käes pole, see alles algus. Kõige hullem peaks veebruar või märts olema. No näis siis! Igatahes see ilm on siin hetkel väga kummaline ja pole sotti saanud kas siis randa ei saagi nüüd tükil ajal või mis?

Esimesed mangod on müügil ja ära proovitud. Oijaaaa, paretmat lihtsalt pole olemas. Tegelikult tulevad need mangod siia praegu põhjapoolt aga kui meie enda omad valmis saavad, siis on veelgi paremad. Mingi 4 nädalat vast võtab veel aega. Need kasvavad siin metsikult ka, nagu eestis vbl õunapuud. Me siis oleme Randyga kaardistanud Mareeba ja selle ümbruse metsikuid mangopuid, et õhtuhämaruses jahile minna!

Olen kirjutanud, et väga paljud käivad praegu farmis tööd otsimas. Nii ka sel esmaspäeval. Tuli neljane seltskond, kaks tüdrukut ja kaks poissi. Rääkisin siis, et pole tööd jne aga lõpuks igaks juhuks küsisin, et kust te pärit olete? (mida ma kunagi enne pole teinud) no eestlased olid!! Võtsin siis nende nr, et hiljem kokku saada vms. Nad jah otsisid siinkandis tööd, et oma farmipäevad ära teha. Üürisid maja meie töökoha lähedal. Juba käisime neil korra külas kah, tore vahelduseks omasid kohata! Töö leidmisega keerulised lood siin praegu, kuna hooaeg algab ca kuu pärast alles. Aga sebisid 3-4 päeva siin ringi ja said kõik neljakesi teatree farmi tööle. Ma ei teagi mis see endast kujutab või kus täpselt asub aga küll teada saame kui jälle trehvame. Ja nagu kuulda siis üks eesti poistest, kes paar kuud tagasi Mareebast lahkus, on jälle tagasi ja leidis töö 4 tunniga!! Niiet, kes otsib see ka leiab, varem või hiljem!

Banaani hinnad ka laes jälle. Seekord isegi niipalju, et pakime igasuguse s... ka ära. St üksikud ja paaris banaanid, mida muidu ei taheta. Kui tavaliselt saab kasti banaanide eest ca 20 taala siis hetkel saab kasti eest ca 45 taala, vahe sees eks? Poes vaatasin eile oli 1 kg banaane 5 taala nt.

Täna on laupäev aga Randar ikkagi tööl. Meil tehakse seal mingit uut kastmissüsteemi ja siis boss kutsus ta endale appi sinna. Niisiis ma seekord mõlemad vabad päevad üksi kodus.

Täna on meil siin jälle market ka, lähen vaatan jalutan, et mis seal toimub siis. Mis siin kolkas muud ikka teha! Lisaks otsin juba pikemat aega sellist madalat diivanilauda, mingi norm hinnaga, aga ei ole, sööme ikka sülest edasi :D

Fidzi reis vol 2

Kahjuks vahepeal ei olnud mul netti ja samas ei tulnud ka vaimu peale, seega vol 2 venis...

Niisiis ilm oli ilus ja paadisõit nauditav. Sõitjaid oli väga vähe, kes see vastu ööd ikka peesitama läheb? Vahvalt on tehtud see saarele maha minek. Suure nn laevaga ei saa ju saarele lähedale, korallide pärast ja siis saarelt saadetakse väike mootorpaat vastu. Niimoodi keset merd käib turistide vahetud, kaubavahetus, töötajate vahetus, kohvrite vahetus. Sellesse resorti olime meie ainukesed minejad. Vastu võeti kitarrimängu ja lauluga, welcome to Amunuca! Paadist kohe hops helesinisesse vette! Meie majake asus otse ookeanikaldal kuid vaatega aia poole, mitte ranna poole. Kuid sellest polnud absoluutselt mitte midagi. Õhtul jalutasime, tutvusime pakutavaga ja vaatasime päikeseloojangut.

Järgmisel päeval võtsime ette paadimatka naabersaarele Monurikile, see on siis see kuulus Tom Hanksi saar nagu kohalikud seda kutsuvad. Koht kus käisid Cast Away filmivõtted kuu aega. Mina kutsun seda filmi, et see kus Tom Hanks omal uisuga hamba välja lõi...vot see sama koht jah. Vahva ikka küll mõtlen. Ilm oli super, võtsime päikest, ujusime, vaatasime paiku kus Tom oli ja muidugi...puhkasime.

Ja järgmised kolm päeva sadas vihma... :) tegelikult ei olnud sellest ka suuremat lugu. Esimesel päeval ikka padukat ei tulnud ja saime tennist mängida õues. Ma polnud kunagi enne mänginud aga Randy on ja siis ta õpetas mind ka. Põhiline viga oli mul see, et lõin palli liiga kõvasti ja üle aia...aga lõpuks hakkas juba välja ka tulema. Õhtul jälle dringile ja sööma. Kokteilibaar oli seal vinge. Menüü ka nii pikk, et ma jõudsin vbl kuni kümme erinevat ainult ära proovida! Igal õhtul oli veel tund aega happy hour ja eks me siis seal maitsesime.

Kolmandal päeval sadas konkreetselt terve päeva. Siis oli veits tubast tegevust välja mõeldud õnneks. Sel päeval õppisimegi korvipunumist ja õhtul oli see iseseisvuspäeva õritus. Naabersaarelt oli kohale toodud tantsijad. Pärast seda fidzi toitudega õhtusöök. Toidud ei olnudki väga midagi erilist ja suht maitsetud ka, liha oli kuiv aga kala OK. Magustoidud olid küll sellised mida varem näinud polnud. Mingit kohalikku puuvilja oli palju kasutatud, mille nimi mul hetkel ei meenu. Samas kasutati ka banaane.Tegelikult nüüd oli käes aeg kui oleks tahtnud midagi tuttavamat ja tugevat süüa juba. See igapäevane hommik-lõuna-õhtu a la carte oli ära tüüdanud. Ei kujuta ette kui oled seal kaks nädalat ja sama menüü peal!

Lahkumise hommikul sadas ikka väga kõvasti ja oli kõva tuul. Mõtlesin juba hirmuga kuidas see paadisõit välja näeb. Loomulikult saime üleni märjaks ja paat loksutas ikka meeletult. Paha hakkas. Siis keset merd mingi saare juures kamandati keid suuremasse praami moodi asja. See õnneks ei loksutanud aga teekond saaret nn mandrile võttis 3,5 tundi!!
Mandril oli meil broneeritud 5tärni hotell samas sadama lähedal, Westin. No ega me sinna niimoodi vabatahtlikult ei olekski läinud aga jäime ju broneerimisega hilja peale ja siis see oli üks järelejäänud valikutest. Jumal tänatud selle tarkuse eest, et me üldse otsustasime mingi väikese saare peale 4ks päevaks minna!! See Westin oli ikka täiega nõme koht. Väga-mega turistikas. Seal sa küll päris Fidzit ei näe!!!! Sama mis Tallinnas Radissonis olla ehk :D No eks ma nati nüüd liialdan ka aga mitte väga palju. Hotell ise asus koos teiste 5tärnikatega nn saare peal (mis nagu hiljem välja tuli oli rohkem nagu poolsaare moodi saar). Selline ehtne Euroopa ja Austraalia ja Jaapani rikkuritest pensiokate paradiis. Basseiniääred rahvast pungil, istumisruumi pole, kisavad lapsed, suht mossis ja väsinud teenidajad ja ei mingit personaalsust ja fidzilikku külalislahkust. Mingi kaks tundi mille toas veetsime, selle ajal käidi meid kolm korda segamas. Üks kord mingi hommikusöögi pakkumine, siis toateenindus ja siis putukamürgi pritsijad. Kanister seljas mingi onu ja pritsis vannitoa üle?! Naljakas eks aga tegelikult mitte, sest hommikul ärgates vaatas susside kõrvalt vastu pikkade tundlatega prussakas, kõht õlespidi (nagu nad seal USA hirmufaktoris söövad ja nagu meil korteris Mareebas vahel ringi lasevad :D). Kuna pool päeva oli juba paadisõidule kulunud siis ei olnud enam midagi muud tarka peale haka kui lihtsalt ringi vaadata ja basseinis vähe vedeleda. Külm oli ja sealt sain ka ilmselt oma nohu, mis siiamaani ei ole päris mööda läinudki.

Sadamasse läks hotelli juurest BULABUS, ehk selline lahtine buss, kus inimesed istusid pikas reas seljas vastakuti. Sellega 10 min sõitu ja olidki sadamas. Seal ka selline keskus tehtud, et poed ja restod jms. Kindlasti ka odavam süüa kui hotellis. Võtsimegi tee ette Rock Cafesse. Ohh, need olid küll maailma parimad ribid tol hetkel mida sõime. Sama kordasime veel järgmiselgi õhtul!

Järgmisel päval aga oli kena ja ilus ilm, mida olime ka südames lootnud, et äkki viimasel päeval õnnestub siis veel mõnda ilusat saart näha, päikest võtta ning ujuda. Õnnestuski. Võtsime poole päeva sõidu South Sea Islandile. See on tilluke saareke Denarau sadamast 30 min praamisõidu kaugusel läänes. Saar pisike (tiiru ümber saare tegime 3 minutiga) kuid eemalt vägagi ahvatlev. Siis ujusimegi, tegime pilte, snorgeldasime veits, kuigi viimane polnud seal eriti huvitav. Korallid suht hallid ja lõhutud, kalu vähe. Eriti kui oled enne snorgeldanud Great Barrier Reefil, eks ;) Aga üldmulje 5 palli süsteemis 4- ja seega mitte väga hull. Kuid soovitan ikkagi sõita kaugematele saartele ja te ei pea kahetsema!!! (isegi kui vihma sajab)

Ehk siis üldmulje Fidzist väga hea, kuigi me ei jõudnud selle aja jooksul väga palju näha. Põhisaartel ei jõudnud üldse ringi sõita. Eriti meeldis, et kõik on nii roheline ja õitseb. Inimesed vägagi sõbralikud, kuid ettevaatust sõbralikkusega linnades. Maal st saartel on see hoopis midagi muud ja mul hea meel, et seda kogesime.

Ühesõnaga- võtke plaani!!

Antud lingil saab vaadata meie reisi pilte.

http://album.ee/album/342273/50201103