Great Barrier Reef vol 3

Juhhhuuuuu, käisime siis jälle kord vallrahul snorgeldamas, ei, mitte Randariga vaid seekord ühe töökaaslasega. Ta lahkub kahe nädala pärast siit Melbourni ja tahtis enne reefil ära käia! Käisime sama paadiga, millega ma kunagi päris esimest korda reefil käisin, koos Martaga! Selle firma nimi on Passions of Paradise! Nende kodukalt saab veebikaamera kaudu reefil toimuvat ka reaalajas jälgida! Kaamera näitab pilti hommikul 8 kuni õhtul 5ni, muidugi siinse aja järgi.

http://www.passions.com.au/webcam/
Lisaks tehti meile veel nn kohaliku elaniku hind, mingi paarkümmend taala saime odavamalt!

Seni on kõik ilus ja lahe ja tore ja isegi päike piilub veits pilve tagant! Ilmad on siin viimased paar nädalat väga vastikud olnud. Isegi kui hommikul ei saja, hakkab iga päev kusagil kella 2-3 ajal päeval kindlasti sadama ja niimoodi kuni järgmise hommikuni välja. Vahepeal tuleb ikka sellist padukat ei hoia ja keela. Reedel tulin poest paljajalu, kõnniteel oli vesi pahkluuni!

Siin oleme Michaelmas Cay juures, väike liivasaar vallrahu peal. Kellel huvi võib üles otsida mu vanema postituse ja lähemalt lugeda, ei hakka siinkohal ennast kordama.

Minu pakkimiskaaslane Aana! Tegime liiva peal mõned pildid ja kohe tagasi vette ookeanialust maailma uudistama! Seal oligi niimoodi, et tund aega oli päike väljas isegi, muidu tuli vahepeal ikka vihma ja tuul oli ka päris tugev aga ega soe on ikka ju!!! Vesi oli 30 nt!

Ja siin peab ikka stingersuit seljas olema! Meduuse on roppumoodi ja ei sooviks järgmisi nädalaid haiglavoodis veeta. Ma ise nägin snorgeldades ühte peopesasuurust meduusi-sellist loetakse väikeseks! Kui rääkida nähtavusest siis seda pmt ei olnudki. Absoluutselt erinev maailm võrreldse talveperioodiga. Kindlasti soovitan kohta külastada talvel, siis on vesi ikka väga selge ja kalu oli ka palju rohkem! Hea, et me veealust kaamerat ei laenutanud, sellega poleks mitte kui midagi teha olnud seekord, vesi on nii hägune!

Kalu siiski oli mida vaadelda ja kuna mul süda vahepeal väga pahaks läks paadi peal ja ma oksendasin siis saime ilusaid värvilisi kalu isegi veepinnalt jälgida!!!!! Paat ikka nii hullult loksutas, et üle poolte reisijatest olid merehaiged, mina kaasaarvatud. Lasin kaks korda riba üle reelingu, väkkkkkk.......võttis ookeanile minemise isu ikka pikaks ajaks ära praegu :)

Selline see meie paat siis oli. Hüppasime padist vette, snorgeldasime saarekesele ja siis uuesti snorgeldades paadile tagasi, päris vahva on ikka. Snorgeldamine on VÄGA lahe! Sukeldumisele ma seekord jälle ei jõudnud, eks ma kunagi võtan julguse kokku ja teen selle ikka ära aga siis kindlasti talvel!

Ilus on seal Michaelmas Cay juures, liiv on väga valge, mitte nagu siinsetes randades, kollane. See saareke võiks mandrile lähemal olla ja üldse võiks kogu see üritus selline olla, et merehaigeks ei jääks! Siis ma käiks seal ka palju tihedamalt!