juba kolmandat päeva jutti :(
Asi algas kolmapäeval. Tegelt oli suht ilus ilm ja palav ka aga märkasime mingi kella kolme ajal pealelõunal, et kaugelt paistab äikesepilv, no ju on siis... aga see oli kohal ca 10 minutiga, mis isegi siin on suht ebatavaline. Kõigepealt läks pimedaks ja temperatuur langes pakun 5 kraadi võrra kindlasti ja siis tõusis tuul, ei, pigem keerised, jah keerised, sest tunne oli banaanishedis selline, et kohe lendavad plekkuksed eest ja katus pealt. Niisugust tuul tja keeriseid pole veel oma ihusilmaga näinudki (veits hirm oli peal küll). Ja siis ca 10 min hiljem tuli vihm lisaks-mõnus möll ühesõnaga! Tundub, et kogu see tsükloni moodi asi oli üle Mareeba ja Walkamini(seal kus Randari farm on) ka käinud, sest Randari farmis pidi ikka palju banaanipuid maas olema. Siin linnas ka tänavad olid oksi ja leherisu täis. Karavanpargis oli nii mõnegi telgi maast lennutanud, nagu kuulda oli. Noja sellest hetkest peale on nüüd sadanud nonstop! Eile kui Athertonis käisime sadas ikka konkreetselt padukat mitu tundi järjest. Käisime pesu pesemas, kuna kodus pole lootustki, et need ära kuivaks kusagil. Selle aasta wetseason on ikka tõeline!
Eile, reedel siis, olin töölt vaba kuna meid vajatakse hoopis pühapäeval. Neljapäeval korjasime hommikupoole longaneid ja hiljem pakkisime neid, st mina ja Kyla, poisid korjasid edasi. Longan on siis litshi taoline vili, kasvab puu otsas kobarates ja korjatakse koos okstega, oksakääridega, too easy! Pakkimine on ka lihtne kuid väga igav. Me saatsime oma viljad teise kõrval asuvasse farmi pakkimisse ja kuna neil oli kaks kohta vaba siis saadeti meid sinna appi. Ilmselt peame nii pühapäeval, esmaspäeval kui ka teisipäeval sama tegema, sest tahetakse need ruttu pakitud saada ja Sydneysse saata. Eelkõige ostavad neid asiaadid, hiina uusaasta puhul, mis on seekord juba kohe veebruari alguses tulemas. Poes on nad ikka väga kallid, ca 16 taala kilo, me pugime aga korjamise ajal tasuta niiet s.... lahti! :)
Randar on kogu nädalavahetuse tööl kuna neil pidi hädaolukord olema nagu ta ise väitis! St , et maa on nii pehme ja banaanipuud hakkavad raskuse all üha enam ümber kukkuma ja seega on vaja ruttu stringida st puid omavahel nööridega kokku siduda. Pealegi kardetakse neid orkaane ja tsükloneid nagu tuld, see võib kogu farmi puud hetkega maha murda. Ma ei teagi mis olukord meie farmis papaiapuude ja banaanipuudega on aga eemalt paistsid ikka püsti olevat! Märg on muidugi igalpool ja mudane ja vastik...saaks see vihm juba ükskord otsa. Eile linnast tulles oli mul nii külm ja varbad ka külmetasid, et panin kohe sokid jalga ja tegime sooja teed, no et haigeks ei jääks jälle! Ega nalja pole kui oled harjunud 35 kraadise soojaga ja nüüd järsku on vaid 25!
Nüüd väike kokandusnurk! Meie Vietnami onu Jimmy õpetas mulle kuidas banaanist ühte magustoitu teha. Üldse on meil väga tihti pauside ajal jututeemaks just erinevate kultuuride köögid, me oleme ju nii erinevatest kultuuridest koos seal. Põnev on kuulata kes ja kuidas ning mida küpsetab, praeb või keedab. Seekord keedame siis banaane, Vietnami moodi!
Vaja läheb: 1 purk kookospiima, 3-4 väiksemat küpset banaani, tapiokat(ei pea panema), purustatud pähkleid.
Kalla kookospiim väiksemasse potti ja aja keema. Keevale piimale lisa viilutatud banaanid. Võid kohe lisada ka tapioka. Keeda ca 5 min ja keera tuli kinni. Võid lasta veel potis seista ca 10-15 min kui tapiokat paned, seni kuni terad paisuvad. Pane väikestesse kaussidesse ja riputa peale purustatud pähkleid ja voilaa. Minule maitseb see rohkem kui süüa kohe aga võib ka külmalt. Kui internetist selle magustoidu retsepte vaadata siis tehakse seda erinevalt aga mina soovitan nii nagu kirjas. Päris nii tegin nagu Jimmy õpetas kaks esimest korda ja siis lendas kogu krempel toaletipotist alla, tõmbas tükki ja tuli sinakas jne. Mitte mingil juhul ärge lisage keemise ajal suhkrut, see selle kookospiima tükki tõmbaski! Ja minuarust on küpsed banaanid niigi magusad, et polegi vaja suhkrut lisada! Ja kui kookospiima kaua keeta, hakkab ta kokku tõmbama kuna nii tehaksegi kookosõli pmt, et keedad piima kuni õli eraldub..aga kellel rohkem huvi siis selleks on Google! Proovige ja andke tagasisidet kuidas maitses!
Ahjaa, see uudis veel, et meil on suveks Eestisse piletid ostetud ja kui kõik läheb nagu peab siis peaksime juba enne jaani kodus puhkusel olema! Agasid on palju ja ei tahaks nendesse pikemalt laskuda!
Asi algas kolmapäeval. Tegelt oli suht ilus ilm ja palav ka aga märkasime mingi kella kolme ajal pealelõunal, et kaugelt paistab äikesepilv, no ju on siis... aga see oli kohal ca 10 minutiga, mis isegi siin on suht ebatavaline. Kõigepealt läks pimedaks ja temperatuur langes pakun 5 kraadi võrra kindlasti ja siis tõusis tuul, ei, pigem keerised, jah keerised, sest tunne oli banaanishedis selline, et kohe lendavad plekkuksed eest ja katus pealt. Niisugust tuul tja keeriseid pole veel oma ihusilmaga näinudki (veits hirm oli peal küll). Ja siis ca 10 min hiljem tuli vihm lisaks-mõnus möll ühesõnaga! Tundub, et kogu see tsükloni moodi asi oli üle Mareeba ja Walkamini(seal kus Randari farm on) ka käinud, sest Randari farmis pidi ikka palju banaanipuid maas olema. Siin linnas ka tänavad olid oksi ja leherisu täis. Karavanpargis oli nii mõnegi telgi maast lennutanud, nagu kuulda oli. Noja sellest hetkest peale on nüüd sadanud nonstop! Eile kui Athertonis käisime sadas ikka konkreetselt padukat mitu tundi järjest. Käisime pesu pesemas, kuna kodus pole lootustki, et need ära kuivaks kusagil. Selle aasta wetseason on ikka tõeline!
Eile, reedel siis, olin töölt vaba kuna meid vajatakse hoopis pühapäeval. Neljapäeval korjasime hommikupoole longaneid ja hiljem pakkisime neid, st mina ja Kyla, poisid korjasid edasi. Longan on siis litshi taoline vili, kasvab puu otsas kobarates ja korjatakse koos okstega, oksakääridega, too easy! Pakkimine on ka lihtne kuid väga igav. Me saatsime oma viljad teise kõrval asuvasse farmi pakkimisse ja kuna neil oli kaks kohta vaba siis saadeti meid sinna appi. Ilmselt peame nii pühapäeval, esmaspäeval kui ka teisipäeval sama tegema, sest tahetakse need ruttu pakitud saada ja Sydneysse saata. Eelkõige ostavad neid asiaadid, hiina uusaasta puhul, mis on seekord juba kohe veebruari alguses tulemas. Poes on nad ikka väga kallid, ca 16 taala kilo, me pugime aga korjamise ajal tasuta niiet s.... lahti! :)
Randar on kogu nädalavahetuse tööl kuna neil pidi hädaolukord olema nagu ta ise väitis! St , et maa on nii pehme ja banaanipuud hakkavad raskuse all üha enam ümber kukkuma ja seega on vaja ruttu stringida st puid omavahel nööridega kokku siduda. Pealegi kardetakse neid orkaane ja tsükloneid nagu tuld, see võib kogu farmi puud hetkega maha murda. Ma ei teagi mis olukord meie farmis papaiapuude ja banaanipuudega on aga eemalt paistsid ikka püsti olevat! Märg on muidugi igalpool ja mudane ja vastik...saaks see vihm juba ükskord otsa. Eile linnast tulles oli mul nii külm ja varbad ka külmetasid, et panin kohe sokid jalga ja tegime sooja teed, no et haigeks ei jääks jälle! Ega nalja pole kui oled harjunud 35 kraadise soojaga ja nüüd järsku on vaid 25!
Nüüd väike kokandusnurk! Meie Vietnami onu Jimmy õpetas mulle kuidas banaanist ühte magustoitu teha. Üldse on meil väga tihti pauside ajal jututeemaks just erinevate kultuuride köögid, me oleme ju nii erinevatest kultuuridest koos seal. Põnev on kuulata kes ja kuidas ning mida küpsetab, praeb või keedab. Seekord keedame siis banaane, Vietnami moodi!
Vaja läheb: 1 purk kookospiima, 3-4 väiksemat küpset banaani, tapiokat(ei pea panema), purustatud pähkleid.
Kalla kookospiim väiksemasse potti ja aja keema. Keevale piimale lisa viilutatud banaanid. Võid kohe lisada ka tapioka. Keeda ca 5 min ja keera tuli kinni. Võid lasta veel potis seista ca 10-15 min kui tapiokat paned, seni kuni terad paisuvad. Pane väikestesse kaussidesse ja riputa peale purustatud pähkleid ja voilaa. Minule maitseb see rohkem kui süüa kohe aga võib ka külmalt. Kui internetist selle magustoidu retsepte vaadata siis tehakse seda erinevalt aga mina soovitan nii nagu kirjas. Päris nii tegin nagu Jimmy õpetas kaks esimest korda ja siis lendas kogu krempel toaletipotist alla, tõmbas tükki ja tuli sinakas jne. Mitte mingil juhul ärge lisage keemise ajal suhkrut, see selle kookospiima tükki tõmbaski! Ja minuarust on küpsed banaanid niigi magusad, et polegi vaja suhkrut lisada! Ja kui kookospiima kaua keeta, hakkab ta kokku tõmbama kuna nii tehaksegi kookosõli pmt, et keedad piima kuni õli eraldub..aga kellel rohkem huvi siis selleks on Google! Proovige ja andke tagasisidet kuidas maitses!
Ahjaa, see uudis veel, et meil on suveks Eestisse piletid ostetud ja kui kõik läheb nagu peab siis peaksime juba enne jaani kodus puhkusel olema! Agasid on palju ja ei tahaks nendesse pikemalt laskuda!
No comments:
Post a Comment