Terve eelmine nädal tegelesime longensite korjamise-pakkimisega. Need on litshi taolised viljad, need mida Eestiski vahel harva müügil on. Longenseid kasvatatakse põhiliselt aasia inimestele, kuna need on traditsiooniline kingitus Hiina uusaasta puhul. Korjamine käib ikka käsitsi, koos okstega. Madalalt saab lihtsalt oksakääridega kätte, kõrgemalt juba teiste abivahenditega. Hiina uusaasta ongi juba 3.veebruaril, seega oli meil korjamise-pakkimisega kiire, et kaup õigeks ajaks Melbourni turule jõuaks.
Seeaasta on saak neil super. Puud on nii meeletult täis, et vahel on oksad lihtsalt viljade raskuse all murdunud. Korjatakse esialgu sellistesse plastmassist kastidesse ja seejärel transporditakse pakkimistsehhi. Seal veits puhastatkse ja lõigatakse oksi vähemaks kui vaja ja pakitakse 6 kg kaupa plastmasskastidesse. Eesmärgiks ongi ilusad kobarad. Muidugi pakkisime üksikud viljad ka ikka ära aga tahetakse et ikka kobarates oleks!
Mõnusad mahlased ja magusad suupisted on need muidugi! Ma sõin korjamise ajal oma paar kilo neid ära küll! :) Aga ega enam ei taha kah!Eelneval nädalal töötasime pühapäeval ka, et esmaspäevaks mingi kogus ette ära korjata ja kohe pakkima saaks hakata. Esmaspäeval ja teisipäeval pakkisimegi oma farmis neid samu longenseid. Kokku oli pakkijaid 9, mina ja Kyla olime enne ka neid pakkinud aga teised mitte. Poisid muudkui jutustasid ja boss tõreles, et liiga aeglaselt läheb jne jne :) Muidugi loeti igaühe kastid pärast kokku, palju keegi oli päeva jooksul pakkinud. Teisipäeva hommikul olid tulemused kõigile vaatamiseks seinale üles riputatud. Ja kes oli nr 1 tulemusega? Anneli, täpselt 100 kasti! Teine koht oli Kyla 86 kastiga ja edasi allapoole läks asi päris nutuseks, mõni üle 30 ei saanudki! Jesssaaa! Mulle isegi öeldi excellent! Aga teisipäevasest päevast kujunes välja võistlus. Boss ütles, et esimesed kolm kohta saavad boonuseks 50 taala sulas! No kus nüüd poisid kukkusid vehkima, ma ütlen, et raha paneb rattad käima ja suu kinni! Ja oligi tulemus käes, üks kutt pakkis 146 kasti nii mis mürtsus, ma sain teise koha 120 kastiga ja seega kah 50 taala boonust! :D Tegelikult said 50 taala kõik kes üle 100 kasti pakkisid, seega 5 inimest kokku. Selline võistlus oli vahelduseks päris värskendav! Seenädal meil olidki suht pikad päevad tööl, et nende longensitega ühelepoole saada. Iga päev ca 10-11 tundi aga reede oli vaba see-eest, kuna kolmapäeval oli tegelikult Australian Day ja ametlikult vaba(aga me töötasime)siis nad pidid reede vabaks andma. Oligi hea, me olime ikka suht läbi kah!
Aga ma käisin hoopis laupäeval tööl, koos Randariga, tema farmis. Neil on seal parasjagu deleafing pooleli, no see kollaste lehtede maha lõikamine banaanipuudelt. Ohhsaa jutt kus oli ikka raidumine, meeletult haigust täis ja nad pole vist ammu seda tööd teinud seal, seega oli minu abi igati teretulnud. Randari boss oli uurinud, et kui mul miskit muud teha pole võin laupäeval nende juures töötada. Muidugi läksin! Vanu aegu meenutama nagu Fabian(Randari boss) pärast ütles :) Rääkisime siis veits elust-olust ka, et mis vahepeal teinud olen jne. Rääkisin talle, et olen oma elu ja tööga palju rohkem rahul kui eelmisel aastal. Ta ikka imestas, et kuidas ma niipalju jaksan ja olen palju uusi oskusi juurde kindlasti saanud jne, et ma oleks tema farmis parim tööline kui ma vaid .... 80 kiloste banaanikobarate korjamise-kandmisega ka hakkama saaksin :) Nali! Seda ma muidugi ei tee! Niisiis oli tore taaskohtumine, peab ikka vahel käima oma nägu seal näitamas jah, mine tea millal mul äkki ongi tema juurde vaja tööle saada vms :) No ja ega see käimine oli rahalises mõttes kah suht tulus ots!
Nüüd siis polegi muud kui, et kohe algab jälle uus nädal ja seekord ehk oleme siis tagasi oma armsas banaanishedis!
Ahjaaa, see ka veel, et meid on ohustamas tsükslon Anthony aga teekonna järgi ennustavad, et päris meie juurde siia see siiski ei jõua, veits lõunapool tuleb maale. Aga ma pakun, et ega me vihmast sel nädalal siiski ei pääse! Inimesed on juba tsüklonite ja üleujutuste hirmus jälle toitu hakanud kokku ostma. Supermarketite riiulid suht hõredad jälle. Ma ei tea, meil midagi ikka kapis on ja küll elame üle! Seniks kuulmiseni :)
Aga ma käisin hoopis laupäeval tööl, koos Randariga, tema farmis. Neil on seal parasjagu deleafing pooleli, no see kollaste lehtede maha lõikamine banaanipuudelt. Ohhsaa jutt kus oli ikka raidumine, meeletult haigust täis ja nad pole vist ammu seda tööd teinud seal, seega oli minu abi igati teretulnud. Randari boss oli uurinud, et kui mul miskit muud teha pole võin laupäeval nende juures töötada. Muidugi läksin! Vanu aegu meenutama nagu Fabian(Randari boss) pärast ütles :) Rääkisime siis veits elust-olust ka, et mis vahepeal teinud olen jne. Rääkisin talle, et olen oma elu ja tööga palju rohkem rahul kui eelmisel aastal. Ta ikka imestas, et kuidas ma niipalju jaksan ja olen palju uusi oskusi juurde kindlasti saanud jne, et ma oleks tema farmis parim tööline kui ma vaid .... 80 kiloste banaanikobarate korjamise-kandmisega ka hakkama saaksin :) Nali! Seda ma muidugi ei tee! Niisiis oli tore taaskohtumine, peab ikka vahel käima oma nägu seal näitamas jah, mine tea millal mul äkki ongi tema juurde vaja tööle saada vms :) No ja ega see käimine oli rahalises mõttes kah suht tulus ots!
Nüüd siis polegi muud kui, et kohe algab jälle uus nädal ja seekord ehk oleme siis tagasi oma armsas banaanishedis!
Ahjaaa, see ka veel, et meid on ohustamas tsükslon Anthony aga teekonna järgi ennustavad, et päris meie juurde siia see siiski ei jõua, veits lõunapool tuleb maale. Aga ma pakun, et ega me vihmast sel nädalal siiski ei pääse! Inimesed on juba tsüklonite ja üleujutuste hirmus jälle toitu hakanud kokku ostma. Supermarketite riiulid suht hõredad jälle. Ma ei tea, meil midagi ikka kapis on ja küll elame üle! Seniks kuulmiseni :)
No comments:
Post a Comment