Nädal longensitega

Terve eelmine nädal tegelesime longensite korjamise-pakkimisega. Need on litshi taolised viljad, need mida Eestiski vahel harva müügil on. Longenseid kasvatatakse põhiliselt aasia inimestele, kuna need on traditsiooniline kingitus Hiina uusaasta puhul. Korjamine käib ikka käsitsi, koos okstega. Madalalt saab lihtsalt oksakääridega kätte, kõrgemalt juba teiste abivahenditega. Hiina uusaasta ongi juba 3.veebruaril, seega oli meil korjamise-pakkimisega kiire, et kaup õigeks ajaks Melbourni turule jõuaks.

Seeaasta on saak neil super. Puud on nii meeletult täis, et vahel on oksad lihtsalt viljade raskuse all murdunud. Korjatakse esialgu sellistesse plastmassist kastidesse ja seejärel transporditakse pakkimistsehhi. Seal veits puhastatkse ja lõigatakse oksi vähemaks kui vaja ja pakitakse 6 kg kaupa plastmasskastidesse. Eesmärgiks ongi ilusad kobarad. Muidugi pakkisime üksikud viljad ka ikka ära aga tahetakse et ikka kobarates oleks!

Mõnusad mahlased ja magusad suupisted on need muidugi! Ma sõin korjamise ajal oma paar kilo neid ära küll! :) Aga ega enam ei taha kah!

Eelneval nädalal töötasime pühapäeval ka, et esmaspäevaks mingi kogus ette ära korjata ja kohe pakkima saaks hakata. Esmaspäeval ja teisipäeval pakkisimegi oma farmis neid samu longenseid. Kokku oli pakkijaid 9, mina ja Kyla olime enne ka neid pakkinud aga teised mitte. Poisid muudkui jutustasid ja boss tõreles, et liiga aeglaselt läheb jne jne :) Muidugi loeti igaühe kastid pärast kokku, palju keegi oli päeva jooksul pakkinud. Teisipäeva hommikul olid tulemused kõigile vaatamiseks seinale üles riputatud. Ja kes oli nr 1 tulemusega? Anneli, täpselt 100 kasti! Teine koht oli Kyla 86 kastiga ja edasi allapoole läks asi päris nutuseks, mõni üle 30 ei saanudki! Jesssaaa! Mulle isegi öeldi excellent! Aga teisipäevasest päevast kujunes välja võistlus. Boss ütles, et esimesed kolm kohta saavad boonuseks 50 taala sulas! No kus nüüd poisid kukkusid vehkima, ma ütlen, et raha paneb rattad käima ja suu kinni! Ja oligi tulemus käes, üks kutt pakkis 146 kasti nii mis mürtsus, ma sain teise koha 120 kastiga ja seega kah 50 taala boonust! :D Tegelikult said 50 taala kõik kes üle 100 kasti pakkisid, seega 5 inimest kokku. Selline võistlus oli vahelduseks päris värskendav! Seenädal meil olidki suht pikad päevad tööl, et nende longensitega ühelepoole saada. Iga päev ca 10-11 tundi aga reede oli vaba see-eest, kuna kolmapäeval oli tegelikult Australian Day ja ametlikult vaba(aga me töötasime)siis nad pidid reede vabaks andma. Oligi hea, me olime ikka suht läbi kah!
Aga ma käisin hoopis laupäeval tööl, koos Randariga, tema farmis. Neil on seal parasjagu deleafing pooleli, no see kollaste lehtede maha lõikamine banaanipuudelt. Ohhsaa jutt kus oli ikka raidumine, meeletult haigust täis ja nad pole vist ammu seda tööd teinud seal, seega oli minu abi igati teretulnud. Randari boss oli uurinud, et kui mul miskit muud teha pole võin laupäeval nende juures töötada. Muidugi läksin! Vanu aegu meenutama nagu Fabian(Randari boss) pärast ütles :) Rääkisime siis veits elust-olust ka, et mis vahepeal teinud olen jne. Rääkisin talle, et olen oma elu ja tööga palju rohkem rahul kui eelmisel aastal. Ta ikka imestas, et kuidas ma niipalju jaksan ja olen palju uusi oskusi juurde kindlasti saanud jne, et ma oleks tema farmis parim tööline kui ma vaid .... 80 kiloste banaanikobarate korjamise-kandmisega ka hakkama saaksin :) Nali! Seda ma muidugi ei tee! Niisiis oli tore taaskohtumine, peab ikka vahel käima oma nägu seal näitamas jah, mine tea millal mul äkki ongi tema juurde vaja tööle saada vms :) No ja ega see käimine oli rahalises mõttes kah suht tulus ots!
Nüüd siis polegi muud kui, et kohe algab jälle uus nädal ja seekord ehk oleme siis tagasi oma armsas banaanishedis!
Ahjaaa, see ka veel, et meid on ohustamas tsükslon Anthony aga teekonna järgi ennustavad, et päris meie juurde siia see siiski ei jõua, veits lõunapool tuleb maale. Aga ma pakun, et ega me vihmast sel nädalal siiski ei pääse! Inimesed on juba tsüklonite ja üleujutuste hirmus jälle toitu hakanud kokku ostma. Supermarketite riiulid suht hõredad jälle. Ma ei tea, meil midagi ikka kapis on ja küll elame üle! Seniks kuulmiseni :)

Sajab ja sajab ja sajab....

juba kolmandat päeva jutti :(
Asi algas kolmapäeval. Tegelt oli suht ilus ilm ja palav ka aga märkasime mingi kella kolme ajal pealelõunal, et kaugelt paistab äikesepilv, no ju on siis... aga see oli kohal ca 10 minutiga, mis isegi siin on suht ebatavaline. Kõigepealt läks pimedaks ja temperatuur langes pakun 5 kraadi võrra kindlasti ja siis tõusis tuul, ei, pigem keerised, jah keerised, sest tunne oli banaanishedis selline, et kohe lendavad plekkuksed eest ja katus pealt. Niisugust tuul tja keeriseid pole veel oma ihusilmaga näinudki (veits hirm oli peal küll). Ja siis ca 10 min hiljem tuli vihm lisaks-mõnus möll ühesõnaga! Tundub, et kogu see tsükloni moodi asi oli üle Mareeba ja Walkamini(seal kus Randari farm on) ka käinud, sest Randari farmis pidi ikka palju banaanipuid maas olema. Siin linnas ka tänavad olid oksi ja leherisu täis. Karavanpargis oli nii mõnegi telgi maast lennutanud, nagu kuulda oli. Noja sellest hetkest peale on nüüd sadanud nonstop! Eile kui Athertonis käisime sadas ikka konkreetselt padukat mitu tundi järjest. Käisime pesu pesemas, kuna kodus pole lootustki, et need ära kuivaks kusagil. Selle aasta wetseason on ikka tõeline!
Eile, reedel siis, olin töölt vaba kuna meid vajatakse hoopis pühapäeval. Neljapäeval korjasime hommikupoole longaneid ja hiljem pakkisime neid, st mina ja Kyla, poisid korjasid edasi. Longan on siis litshi taoline vili, kasvab puu otsas kobarates ja korjatakse koos okstega, oksakääridega, too easy! Pakkimine on ka lihtne kuid väga igav. Me saatsime oma viljad teise kõrval asuvasse farmi pakkimisse ja kuna neil oli kaks kohta vaba siis saadeti meid sinna appi. Ilmselt peame nii pühapäeval, esmaspäeval kui ka teisipäeval sama tegema, sest tahetakse need ruttu pakitud saada ja Sydneysse saata. Eelkõige ostavad neid asiaadid, hiina uusaasta puhul, mis on seekord juba kohe veebruari alguses tulemas. Poes on nad ikka väga kallid, ca 16 taala kilo, me pugime aga korjamise ajal tasuta niiet s.... lahti! :)
Randar on kogu nädalavahetuse tööl kuna neil pidi hädaolukord olema nagu ta ise väitis! St , et maa on nii pehme ja banaanipuud hakkavad raskuse all üha enam ümber kukkuma ja seega on vaja ruttu stringida st puid omavahel nööridega kokku siduda. Pealegi kardetakse neid orkaane ja tsükloneid nagu tuld, see võib kogu farmi puud hetkega maha murda. Ma ei teagi mis olukord meie farmis papaiapuude ja banaanipuudega on aga eemalt paistsid ikka püsti olevat! Märg on muidugi igalpool ja mudane ja vastik...saaks see vihm juba ükskord otsa. Eile linnast tulles oli mul nii külm ja varbad ka külmetasid, et panin kohe sokid jalga ja tegime sooja teed, no et haigeks ei jääks jälle! Ega nalja pole kui oled harjunud 35 kraadise soojaga ja nüüd järsku on vaid 25!
Nüüd väike kokandusnurk! Meie Vietnami onu Jimmy õpetas mulle kuidas banaanist ühte magustoitu teha. Üldse on meil väga tihti pauside ajal jututeemaks just erinevate kultuuride köögid, me oleme ju nii erinevatest kultuuridest koos seal. Põnev on kuulata kes ja kuidas ning mida küpsetab, praeb või keedab. Seekord keedame siis banaane, Vietnami moodi!
Vaja läheb: 1 purk kookospiima, 3-4 väiksemat küpset banaani, tapiokat(ei pea panema), purustatud pähkleid.
Kalla kookospiim väiksemasse potti ja aja keema. Keevale piimale lisa viilutatud banaanid. Võid kohe lisada ka tapioka. Keeda ca 5 min ja keera tuli kinni. Võid lasta veel potis seista ca 10-15 min kui tapiokat paned, seni kuni terad paisuvad. Pane väikestesse kaussidesse ja riputa peale purustatud pähkleid ja voilaa. Minule maitseb see rohkem kui süüa kohe aga võib ka külmalt. Kui internetist selle magustoidu retsepte vaadata siis tehakse seda erinevalt aga mina soovitan nii nagu kirjas. Päris nii tegin nagu Jimmy õpetas kaks esimest korda ja siis lendas kogu krempel toaletipotist alla, tõmbas tükki ja tuli sinakas jne. Mitte mingil juhul ärge lisage keemise ajal suhkrut, see selle kookospiima tükki tõmbaski! Ja minuarust on küpsed banaanid niigi magusad, et polegi vaja suhkrut lisada! Ja kui kookospiima kaua keeta, hakkab ta kokku tõmbama kuna nii tehaksegi kookosõli pmt, et keedad piima kuni õli eraldub..aga kellel rohkem huvi siis selleks on Google! Proovige ja andke tagasisidet kuidas maitses!
Ahjaa, see uudis veel, et meil on suveks Eestisse piletid ostetud ja kui kõik läheb nagu peab siis peaksime juba enne jaani kodus puhkusel olema! Agasid on palju ja ei tahaks nendesse pikemalt laskuda!

Hei hei!

Tervitused siit rohekonnade vahelt! Viimase aja suurim uudis on loomulikult üleujutused Queenslandis. Ega asi oli suht tõsine, kuid üksikasju võisite kindlasti ka uudistest kuulda. Meil üleujutust ei olnud aga tagajärgedest päris puutumata ka ei jäänud. Nimelt oli põhimaantee alla lõunapoole suletud pea kaks nädalat. See tähendas, et kaubavahetust ei toimunud pmt üldse. Meie kohalik supermarket oli lagedaks müüdud, alles täna ilmusid riiulitele esimesed jogurtid-hapukoored, munad, riis, makaronid jms, lihalett on jätkuvalt lage. Ja loomulikult kuna kaubaautod ei saanud üles meie juurde, ei saanud saata kaupu ka allapoole, ehk siis puuviljad- juurviljad. Oli kuulda, et paljud farmid peatasid teadmata ajaks korjamise ja pakkimise kuna polnud teada, millal autod uuesti sõitma hakkavad. Meil oli niikuinii banaanist kaks nädalat vaba ja eelmisel nädalal saatsime oma kauba hoopis Sydneysse mingit ringi teed kaudu....
Niiet kui siin nii mõnedki kurdavad, et tööd hetkel pole siis meie laseme 10 tunniseid päevi teha, isegi üks laupäev olin tööl. Ikka banaanis siis. Jõulude ajal tegin mõned päevad papaiasid ka, selleks, et mitte kodus passida niisama ja tasus ära küll!
Üksöö oli meil jälle jube äike ja vihma kallas meeletult...hommikul oli meie linnas ka üks tee suletud kuna vesi tormas täiega üle silla. Põhiline nali oli see, et see sild kust meie tööle sõidame....sealt oli veel meetri jagu puudu siis oleks see ka üleujutanud. Läksime tööle lootuses, et tagasitulles vihm on järele jäänud ja sillast saab üle sõita. Õnneks ikka nii läks ka, muidu me oleks pidanudki niikaua ootama kui vesi alaneb ja öö tööjuures veetma!! Näis mis homne hommik toob, sajab juba lõunast saadik ja pole märkigi, et üle läheks.

Konnapoiss Kyla peal ronimas! Need on nii igapäevad olevused, et ei tekita suurt mingeid emotsioone enam. See pilt on aga tehtud kuna antud isend on ikka suht pirakas! Täna oli meil JÄLLE madu ka. Neid on ka nii tihedalt viimasel ajal. Olen paar videot ka teinud madudest aga tehnilistel põhjustel pole neid siia blogisse üles riputanud, veel.

Meie kuueliikmeline banaanimeeskond! 1 eestlane, 2 paapua-uusguinealast(vennad), 1 lõuna-aafriklane, 1 uus-meremaallane ja 1 vietnamlane. See Vietnami mees istubki ees keskel. Tegime pilti kuna eelmine reede oli tal viimane päev, läks kolmeks kuuks koju vahepeal puhkama.

Hommikul kell 6.20 tööjuures! Tavaline vaatepilt.

Siin olen koos oma töökaaslase Kyla(paremal) ja tema sõbra Aanaga(keskel). Nemad on Uus-Meremaalt, maoorid. Väga lahked, avatud ja toredad tüdrukud. Tulid mul pühapäeval lampi külla kui mul just pott seljankaga tulel oli....muidugi maitsesid ja kiitsid, lubasid kodus järele teha!
Et siis elu on endiselt banaan ja banaan on ka lill! :)

Head uut aastat!

Hei hei, loodan, et teil oli meeldejääv aastavahetus ja aasta 2011 tuli kõva pauguga! Meil oli küll seeaasta nii, et magasime uue aasta tuleku maha. Olime reedel tööl, mina veel kella kolmeni ja koju tulles jube väsinud. Pealegi sadas vihma ja mõtlesime, et jätame sel aastal Cairnsi minemata. Sõime kõhud täis ja pugesime 10 ajal põhku! Panin küll igaks juhuks 12.ks kella helisema, et korra õue vaadata, kuid seal ei toimunud absoluutselt mitte kui midagi. Haudvaikus, ei ühtegi inimest ega autot, täielikult väljasurnud. Siin ju eraisikutel ilutulestiku tegemine keelatud, seega ei mingeid rakette! See aasta siis sedapidi.

Olete kindlasti uudistest lugenud, et Austraalias mitmel pool üleujutused. Meil küll otseselt ei ujuta siin aga sadanud on kõvasti. Reedel papaiades töötades uppus meil kaks treilerit mutta ära ja võib nii juhtuda, et enne uuesti tööd ei alustata kui pinnas veidike kuivanud on. Lisaks on osade toiduainetega varustamine häiritud. Supermarketis on tühjade riiulite külge riputatud sildid, et tänu üleujutatud teedele on toote tarne häiritud vms. Niisiis polegi muud oodata kui et pinnas kuivaks ja vesi taanduks ja rohkem juurde ei sajaks. Viimast on muidugi naiivne loota kuna wetseason alles algas! Kõige suuremaid kahjusid on kandnud linnad Rockhampton ja Bundaberg, mis asuvad meist ca 1000 km lõunas. Praegu muidugi uudistes muust ei räägitagi kui üleujutustest, mis väidetavalt viimaste kümnendite ulatuslikemad.

Ahjaa, teil nüüd ju euro kasutusel. Tahaks kohe huviga kuulata lugusid sellega seoses. Eriti suur kaos võib tekkida väikestes maapoodides ja turgudel jne. Mul on antud vallas väga hea kogemus seljataga, nimelt olin tööl 1.jaanuaril 2002 kui euro võeti kasutusele Iirimaal. Seal oli samamoodi, et maksta sai nii eurodes kui naeltes aga tagasi pidime andma igal juhul eurodes, ohh seda segadust siis. Nii mõnedki tädid ladusid oma kaubad letile tagasi ja nõudsid naelad tagasi, et nemad eurosid ei taha ja niikuinii me tõmbame neid jne...ühesõnaga ma käiks küll esimesed paar nädalat sellistest poodidest suure kaarega mööda no ja vbl siis tasuks hoopis kaardiga. Kuigi mäletan, et sel päeval seal kaardimakse ka ei toiminud ja sellega seoses oli kaos veelgi suurem! Aga samas arvan, et Eestis on asi juba edasi jõudnum ja inimesed ehk mõistlikumad ja kannatlikumad. Igatahes edu ostude sooritamisel! :)

Ning veelkord head uut aastat!