Mitu päeva on tööl juba suht ärev olnud. Otseselt nagu midagi väga valesti ka pole tehtud aga boss muudkui käib ja seletab ja õpetab ja targutab jne jne jne. Just nendega kes nn shed´is töötavad. Kolmapäeval saime kõik kolm pakkijat individuaalselt loengu mis valesti oleme pakkimise käigus teinud ja siis vahetult enne smoko´t (20 min paus kell 10) kutsuti meid kokku ja siis korrati ja näidati veel üle. No minuarust oleks pidanud tegema seda kohe esimesel päeval, nn loengu, kui palju võib olla üks banaan kahjustatud ja millised sinikad ja lõiked on lubatud ja mis on juba üle piiri. Ja oluline on teada ka ikka mida just ostja vaatab, et me teaks millise pilguga kast veel lõpus üle vaadata. No õnneks nüüd siis pärast kuu aega töötamist sain teada!
Neljapäeva hommikul tööle minnes juba mõtlesin, et tea mis täna öeldakse ja ega ma palju mööda ei pannudki. Enne tööle asumist võeti meid jälle kokku ja saime teada, et eelmisel päeval pakitud kastidest on 44-jal ticket puudu. Ticket ehk pilet on siis väike paberilipakas, millel nr peal ja tuleb asetada igasse kasti, et pärast probleemide ilmnemisel on võimalik välja selgitada kasti pakkimise aeg ja koht ja isik kes pakkis jne. Ühesõnaga kuulasime 10 min juttu teemal kui oluline on ikka ticket panna igasse kasti ja olge tähelepanelikumad jne jne. No jah, ma hiljem hakkasin mõtlema kuidas see saab ikka võimalik olla, et 44 kasti on kahe silma vahele jäänud? (tavapäeval jääb max 3-4 kastil see puudu-inimlik eksimus ütleks). Numbreid üle vaadates selgus, et boss ise oli kastid valesti kokku löönud ja tegelik vahe oli 4. Muidugi ta ei tulnud pärast vabandama ega midagi...aga õnneks seepäev rohkem meie kallal ei võetud kah nn. Ajaa muidugi ütles ikka seda ka, et oleme liiga aeglased, et meie pakime ca 230 kasti päevas aga vot tema, tema pakiks 350!! Mida iganes, ausõna. Mina küll seal ei laiskle ja annan kätele valu niiet hommikuti on teetassigi raske tõsta.
Kõige huvitavam on bossi juures see, et kui ta nt on mingi loengu pidanud või kellegagi õendanud (minuga pole seda õnneks veel juhtunud) siis ta lihtsalt läheb a la 10 min pärast selle inimese juurde ja hakkab lõbusas tujus niisama vestlema. Ma olin ka neljapäeva hommikul pärast seda ticketi juttu tujust ära ja siis tuleb lampi minujuurde ja küsib, et nohh kui vana siis oled ja nii meie vestlus arenes...kummaline käitumine minuarust. Nojaa loengu lõpuks ikka ütleb, et te olete head pakkijad ja aga tahab, et me ikka oleks parimad ja teab, et me suudame rohkem, sellist juttu räägib siis! Ära tüütab see ausõna! Randyle oli ka metsas mingid õpetussõnad lugenud ja siis küsis, et nohh, millal abiellud siis kah?
Kui pealkirjast rääkida siis ühel päeval seenädal sai korraliku peapesu meie nn vahetuse vanem (kelleks on 20 aastane austraallasest tüdruk), et jäi töö ajal jutustama liiga palju, mis sest, et käed käisid ja tööd tehti aga liiga palju ei või jutustada kah vot! Pigem oli vist see, et bossi oli seenädal küll kamp moskiitosid p... hammustanud, et ta sellises tujus oli. Muidu suht norm vana (33 aastane itaalia poiss) :)
Tööl on üks lahe tähelepanek see, et niikui kell kukub, kukub ka asi mis käes on parasjagu, nii täpselt ikka kohalikud mõõdavad tööaega, et jumala eest 5 min üle aja ei läheks. Minule on see natuke harjumatu, kohe jooksu panna :)
Mareebast Athertoni poole tööle sõites on käimas juba teist nädalat teetööd ja siis ma vaatasin milline on siinsete teetööliste tööriietus. Oranž linasest (tundub vähemalt) triiksärk ja lai õlgedest kaabu. Püksid vabalt valitud. Muidugi on muld siin ka hoopis teist värvi, punane päris. Tegelikult selline pruuni ja punase segu aga no ikka suht punane ütleks.
No comments:
Post a Comment