vaba päev

Täna teatati meile, et meil on vaba päev 17. juulil, see on reede. Et neil on siis püha ja see on alati vaba päev olnud. Mina siis uudishimulikult uurisin, et mis pühaga tegu, et vaba päev antakse kõigile. Neil on mingi Mareeba Show. Üldplaanis sain aru, et see on mingi laadataoline asi kus siis veel lisaks on atrkatsioonid jne. Kusjuures lastel on isegi koolivaheaeg selleks ajaks antud. Minuarust kõlas see kirjeldus küll nagu Tivoli tuleks linna... Et järgmine kord kui tivoli tuleb teie linna siis nõudke ka tööandjalt vaba päeva :)

Aga jah, kui see show käes on, ehk siis oskan täpsemalt kirjutada millega tegu.

Granite Gorge

Need valged kakaduud teevad väga kõva kisa. Meie farmi juures lendavad ka pidevalt parves ringi.

Leia pildilt Randy!

Yo, mis toimub, süüa on?

Nii tasakesi söövad peopealt. Paitades nagu jänes :)

Praegu on talve kohta ikka väga soojad ilmad, nagu kohalikud räägivad. Meie jaoks on see ikka eesti kõige ilusam suve päev, st sooja 28, väike tuuleke....mõnus.

Käisime laupäeval kohalikus turismiinfos, et vaadata mis siin veel ümberringi teha saab. Tulime sealt välja seljatäie voldikutega. Isegi kui iga nädalavahetus siis kohapeal kusagil ringi käia läheb ikka mitu kuud, et kõik ära näha ja järgi proovida. Põhiline siin on see kohviistandus ja muuseum, õhupallisõit, loomaaed Kurandas (kus saab koaala sülle võtta ja pilti teha)...varsti tuleb rodeo...

Aga laupäeval kohe pärast turismiinfot läksime Granite Gorge´i. See on looduskaitseala siin lähedal, 12 km oli vist. Ega me ei osanud ju oodata mis seal teha saab aga tulemus oli lahe. Maksime 7,5 taala nägu ja kaart pisteti pihku ja minge nüüd avastama. Suured-suured graniitkivid ja oja selle vahel. Ühesõnaga olime seal pea 3 tundi, ronisime kivide vahel ja kastsime varbaid ojja ja söötsime wallaby´sid. Need olid väikesed rock wallabyd. Tulid ise kohe juurde, teadsid, et süüa antakse. Väga sõbralikud, lasid pai teha.

Suht raske oli ronida, sest mul oli ju varbavahed jalas aga hakkama saime! Reklaamitud oli ka, et seal saab ujuda aga jah, seda kahjuks ikkagi ei saanud. Ojale oli pais ette pandud ja siis selline seisev roheline vesi oli ainult, ühesõnaga üleni sisse küll ei läinud. Pealegi see vesi oli külm, mägioja vesi.

Õhtul otsustasime veel kinno ka minna, ikka sinna välikinno. Ja isegi kaks filmi vaatasime ära, ilma, et magama oleksime jäänud! Ühesõnaga päris tegus nädalavahetus seekord!

Jaanid

Reedeõhtune väike jaanigrill läks ilusti. Kahjuks küll osad ei saanud tulla aga siiski meid oli kokku 6. Grillimas käisime Mareebast Kuranda poole sõites ca 20 km, Davies Creek´is. Osa sellest teest oli kruusakas ja suht kehv. Poolel teel kämparisse märkasime silti Smoke Hazard, ehhjahh, väikseid lõkkeid mets täis, ju siis mõni eestlane oli ette jõudnud ja jaanilõke oli käest läinud :) mõtlesime... Huvitav kõik tundub nii kuiv siin olevat aga ju siis need väikesed tulekolded enam metsa põlema ei pane... Igatahes jah, sai grillitud ja jutustatud ja 10 paiku koju tagasi, ega see farmitöölise elu kerge pole, väsimus tuleb ruttu peale. Koht ise tundus kena, sinna peab valges tagasi minema, saab metsa vahel kividel ronida ja vaade peaks kena olema, kuna suht kõrgel mäe otsas.

Igatahes eestlaste seltskond oli tore ja eks saame ka edaspidi kokku!

Papaia meie maja taga

Randy avastas, et otse meie maja taga kasvab papaiapuu. Praegu on küll viljad rohelised aga küll nad valmis saavad, siis saab raputama minna!

Karistusmeetod aussi moodi

Krt täna jälle saime loengu enne kui tööle hakkasime, et ikka liiga aeglased oleme ja karistuseks võetakse raadio ära!?! Ja siis veel muidugi nepaali plika oli eile bossile öelnud, et see pakkimine on ikka igav töö. Krdi nepaali mõistus ikka!! No ja siis öeldi, et kellel veel igav on siis võib kohe astuma hakata. Et pole teil raadiot vaja, siis ei unista seal kaalu taga ja lased kätel käia. Et see kui me arvame kui pakime ca 230 kasti päevas, et see on OK, ei ole! Vähemalt 300 peab tegema, et mujal farmis pakivad kõik nii. Ega ta ei karjunud meie peale, ütles ise ka, et ega see parem pole ju kui ta karjuks? Et äki saame ikka niisama ka aru :)

No krt, ma tundsin küll, et väheke on ülekohut tehtud ikka. Ma oleks eile võinud üldse terve päeva kodus veeta, nagu arst ütles, pärast seda ämbliku hammustust aga näe ikka läksin tööle ja pingutasin kah.

No ja pärast metsas oli Randy küsinud bossi käest, et miks meil seal shedis kogu aeg nii pingeline õhkkond on? Boss siis kutsus mind enda juurde ja seletas oma hommikust käitumist. Tegelikult on hoopis selle plika süü, kes meil vahetuse vanem ka on. Tuleb välja, et boss tahab temast üldse lahti saada ja mind või siis nepaali tema asemele panna. Et ta ikka peab kõiki ühtemoodi kohtlema, eranditeta. Et minu töö on väga hea jne jne, tavaline jutt. Aga jah, õnneks sain teada, et tegelikult olen mina hetkel tema parim pakkija ja pole mul vaja murteseda, et minema saadetakse vms. Ütles veel, et ma peaks omale eesmärgiks seadma 250 kasti päevas siis tema on rahul. Täna siis vaatasin, et päeva lõpuks oli 252 kasti, jeee!

Ühesõnaga lõpp hea, kõik hea! Järgmise korrani :)

Koju tulles ootas postkastis mõnus üllatus - postkaart Iirimaalt. Tänud Kerly :)

Kokkupuude elusloodusega II

Niisiis tänane päev ei olnud just väga tavaline, nagu iga teine esmaspäev on olnud. Ei taha kedagi ehmatada aga veetsin hommikupoliku Mareeba haiglas. Põhjus- ämblikuhammustus!

Nimelt hommikul tööjalatseid jalga pannes (tööjalatseid hoiame tööjuures kuuris), kohe ei tundnuki midagi aga kümme meetrit kõndides miski väga valusasti torkis tennise sees. Võtsin kähku jalast tennise ja soki ja vaatasin mis varbal viga. Oli jah verine hammustuse jälg. Ämblik ise tuli ka raputades tennisest välja. Nooo oli selline koos jalgadega vbl 10 cm diameetriga :) Ühesõnaga suht suur ja seega ilmselt ohutu. Kõige ohtlikumad on tavaliselt pisikesed ja punase täpiga (ehk siinkandis siis redback). Aga bossi ema viis mind ikka igaks juhuks haiglasse kontrolli. Võtsime peasüüdlase ka ilusti klaasiga kaasa, kuigi jah, tema elutee oli selleks ajaks juba lõpetatud. Haiglas keegi paanikat ei teinud kui näitasime mis mind hammustas, arsti kommentaar oli see, et kui on suur ja karvane siis ei ole mürgine. Muidugi ta kontrollis mingist raamatust ka veel üle. Ega seal haiglas siis muud ei tehtud kui mõõdeti temperatuuri ja vererõhku ja küsitleti kuidas end tunnen jne. Hammustuse koht igatahes paiste ei läinud ja punane ka pole. Anti veel kaasa mingid põletikuvastast vedelikku määrimiseks. Öeldi ka, et kui ennast halvemini tunnen siis pean tagasi minema. No ja siis küsiti veel, et millal ma oma viimase teetanuse süsti sain? Kas teie nt teate? No mina küll ei tea- ühesõnaga sain veel süsti kah! Ja kusjuures see teetanuse süsti koht küll valutab ja käsi on kange ja valus aga see pidavat normaalne olema. Selline vahejuhtum siis. Boss arvas küll, et see on mulle kui welcome to australia kogemus. Tema polevat küll kunagi ämbliku käest hammustada saanud, et ma pean siis õnnelik olema, et mina nt sain! :)

Siit õpetussõnad Austraalia sõpradele - kui te hommikul töötenniseid jalga panete, raputage need enne ikka tühjaks ka!!

Käisime drive in kinos

Jajah, mannapudrust ei kirjutanudki (Kerly kommentaari lugedes tuli meelde).

Eile proovisime selle ka ära siis. No mina proovisin teha kui täpne olla. Manna ise on selline hästi peenike ja tõmbas kohe tükki kui piima sisse valama hakkasin aga maitse oli täpselt sama mis eesti mannapudrul. Tõstsin suuremad klimbid välja, moos peale ja kõlbas küll!

Reede õhtul oli meil big movie night, ajab kohe naerma kui sellest kirjutan. Me pole kumbki enne välikinos käinud. Siin Mareebas on see täiesti olemas. Iga nädalavahetus, reede ja laupäeva õhtul näidatakse kahte filmi. Seekord oli (see millepärast me läksime) Night in Museum II vms, komöödia Ben Stilleriga peaosas. Ja teine oli mingi jama, et niikuinii otsustasime ainult ühte vaadata. Maksad aga ikka kahe eest. St üks pilet on 10 taala ja selle eest saad kaks filmi vaadata.

Naerma ajab sellepärast, et me mõlemad jäime seal filmi vaadates autos magama. No see töönädal on ikka piisavalt väsitav ja kui me iga õhtu läheme kell 9 magama siis oli ikka tegu küll niikaua üleval olla, et film lõpuni vaadata (algus on kelle 7.30). Sel nädalal ilmselt ei lähegi, sest jamad filmid on aga järgmine kord küll, sest siis on Terminaator IV, jeeeeees!

Ilmselt peame siis enne päeval paar tundi magama, et filmi vaadtes uni pelae ei kipuks :)

Tulevaks reedeks on meil juba plaan peaaegu valmis. Nimelt Mareeba eestlased (hetkel tundub, et neid on 10 ringis) saavad kokku, et jaanipäeva tähistada. Siin meie ümbruses on päris mitu loodusparki, kus olemas avalikud grillid ja lõkkeplatsid ning mõtlesime siis minna ja grillida ja jaani pidada. Õigel päeval ehk teisipäeval pole kellelgi eriti selleks tahtmist, sest tööpäev farmis ikka tapab ja järgmisel hommikul peab juba kell 6 tõusma ka. Me muidugi ei ole neid teisi eestlasi veel näinud aga netis veits suhelnud ja eks reedel näeb siis ära mis rahvas kokku tuleb.

Homme peale tööd lähen ja proovin kohalikku juuksuri ära. Tukk nii pikk, et välja ei näe enam. Hinnakirjas oli kirjas, et tukalõikus on 5 taala, näis.

Marru ajab muidugi see, et paljudel poodidel, asutustel ei ole üldse ukse peal kirjas mis on lahtiolekuajad. Niisiis olen seda juuksurisse minekut ka kolm korda proovinud, enne kui õnnestus löögile saada. Siis ka tal kohe polnud aega ja saan alles homme minna lõikama. Ahh ega vahet pole kah kui mul selle tuka p.... keerab, klambriga kinni ja vso, siin metsas on ikka väga suva mismoodi välja näed!

Üks suurimaid üritusi üldse aasta jooksul on kohe-kohe tulemas, Mareeba Rodeo!http://www.mareebarodeo.com.au/

Üks asi jälle mille tahaks oma silmaga ära näha. On mida oodata :)

Meil lobisemise eest palka ei maksta!

Mitu päeva on tööl juba suht ärev olnud. Otseselt nagu midagi väga valesti ka pole tehtud aga boss muudkui käib ja seletab ja õpetab ja targutab jne jne jne. Just nendega kes nn shed´is töötavad. Kolmapäeval saime kõik kolm pakkijat individuaalselt loengu mis valesti oleme pakkimise käigus teinud ja siis vahetult enne smoko´t (20 min paus kell 10) kutsuti meid kokku ja siis korrati ja näidati veel üle. No minuarust oleks pidanud tegema seda kohe esimesel päeval, nn loengu, kui palju võib olla üks banaan kahjustatud ja millised sinikad ja lõiked on lubatud ja mis on juba üle piiri. Ja oluline on teada ka ikka mida just ostja vaatab, et me teaks millise pilguga kast veel lõpus üle vaadata. No õnneks nüüd siis pärast kuu aega töötamist sain teada!

Neljapäeva hommikul tööle minnes juba mõtlesin, et tea mis täna öeldakse ja ega ma palju mööda ei pannudki. Enne tööle asumist võeti meid jälle kokku ja saime teada, et eelmisel päeval pakitud kastidest on 44-jal ticket puudu. Ticket ehk pilet on siis väike paberilipakas, millel nr peal ja tuleb asetada igasse kasti, et pärast probleemide ilmnemisel on võimalik välja selgitada kasti pakkimise aeg ja koht ja isik kes pakkis jne. Ühesõnaga kuulasime 10 min juttu teemal kui oluline on ikka ticket panna igasse kasti ja olge tähelepanelikumad jne jne. No jah, ma hiljem hakkasin mõtlema kuidas see saab ikka võimalik olla, et 44 kasti on kahe silma vahele jäänud? (tavapäeval jääb max 3-4 kastil see puudu-inimlik eksimus ütleks). Numbreid üle vaadates selgus, et boss ise oli kastid valesti kokku löönud ja tegelik vahe oli 4. Muidugi ta ei tulnud pärast vabandama ega midagi...aga õnneks seepäev rohkem meie kallal ei võetud kah nn. Ajaa muidugi ütles ikka seda ka, et oleme liiga aeglased, et meie pakime ca 230 kasti päevas aga vot tema, tema pakiks 350!! Mida iganes, ausõna. Mina küll seal ei laiskle ja annan kätele valu niiet hommikuti on teetassigi raske tõsta.

Kõige huvitavam on bossi juures see, et kui ta nt on mingi loengu pidanud või kellegagi õendanud (minuga pole seda õnneks veel juhtunud) siis ta lihtsalt läheb a la 10 min pärast selle inimese juurde ja hakkab lõbusas tujus niisama vestlema. Ma olin ka neljapäeva hommikul pärast seda ticketi juttu tujust ära ja siis tuleb lampi minujuurde ja küsib, et nohh kui vana siis oled ja nii meie vestlus arenes...kummaline käitumine minuarust. Nojaa loengu lõpuks ikka ütleb, et te olete head pakkijad ja aga tahab, et me ikka oleks parimad ja teab, et me suudame rohkem, sellist juttu räägib siis! Ära tüütab see ausõna! Randyle oli ka metsas mingid õpetussõnad lugenud ja siis küsis, et nohh, millal abiellud siis kah?

Kui pealkirjast rääkida siis ühel päeval seenädal sai korraliku peapesu meie nn vahetuse vanem (kelleks on 20 aastane austraallasest tüdruk), et jäi töö ajal jutustama liiga palju, mis sest, et käed käisid ja tööd tehti aga liiga palju ei või jutustada kah vot! Pigem oli vist see, et bossi oli seenädal küll kamp moskiitosid p... hammustanud, et ta sellises tujus oli. Muidu suht norm vana (33 aastane itaalia poiss) :)

Tööl on üks lahe tähelepanek see, et niikui kell kukub, kukub ka asi mis käes on parasjagu, nii täpselt ikka kohalikud mõõdavad tööaega, et jumala eest 5 min üle aja ei läheks. Minule on see natuke harjumatu, kohe jooksu panna :)

Mareebast Athertoni poole tööle sõites on käimas juba teist nädalat teetööd ja siis ma vaatasin milline on siinsete teetööliste tööriietus. Oranž linasest (tundub vähemalt) triiksärk ja lai õlgedest kaabu. Püksid vabalt valitud. Muidugi on muld siin ka hoopis teist värvi, punane päris. Tegelikult selline pruuni ja punase segu aga no ikka suht punane ütleks.

Mõtteid möödunud nädalast

Nüüd siis möödunud jälle üks täispikk töönädal. Aru ma ei saa kuidas need vabad päevad ikka nii kiiresti läbi saavad?

Terve see nädal pakkisime jälle, puhastamiseks jäi vaevalt kaks tundi reedel ja selle ajaga ei jõudnud isegi poole peale. Nii jube kui ikka üks nädal koristust vahele jääb ja siis on poole raskem seda sodi maha küürida, jube näts on küll ikka see jama mida banaan välja ajab.

Ma ei tea kas kõigil on banaanide üleküllastus aga see reede viskasime ühe suure ämbritäie prügikasti ka, keegi ei tahtnud koju viia lihtsalt. Endal meil ka kodus vana järg ees veel. Tegelikult kui ei pritsi neid siis võtab valmimine aega kaks nädalat aga meil on vahend ja saame pritsida ja siis on nelja päevaga küpsed. Banaan nagu banaan ikka, mingi erilise maitsega nad siin küll pole. Kuulsin just eile ema käest, et Eestis banaan ikka kallis, mingi 30 krooni kilo juba, siin on sama tegelikult aga õnneks meie neid ostma ei pea. See-eest ostame muud puuvilja küll. Hetkel on ilmselt lõunapool käimas õuna ja viinamarja hooaeg. Viinamarjad on kusagil 3-5 taala kilo ja õunad 2-5 taala kilo, oleneb kas on parasjagu soodus või mitte. Arbuusi oleme ka korra ostnud, oli vist 3 taala kilo aga polnud väga hea. Tegelikult oleks vaja ikka kohalikelt osta selliseid asju aga hetkel pole siin hooaeg. Muidu kui hooaeg on siis müüakse teeääres mangosid, avokaadosid, banaane, arbuuse jne. See ikka etem kui kusagilt supermarketi külmletist osta.

Reedel peale tööd mõtlesime, et läheks natuke shoppama, plätusid vaja mõlemal aga jah, see küla siin on ikka lootusetu ses suhtes. Vaatasime spordikad läbi ja ikka ei midagi ja siis tuli meelde ka, et pole ju hooaeg nn... jälle, eks :), plätusid lihtsalt ei ole, talv ju. Muidu ega kui aus olla siis saab ka ilma hakkama, nii paljud käivad lihtsalt lambist paljajalu. Ja mitte ainult lapsed vaid täiskasvanud ka. Poes vaatad jälle lasevad paljajalu ringi, naljakas.

Muidugi ega mis reklaamlehed koju tulevad on ikka, et winter sale now on!!! Kusjuures müüakse täiesti mütse, salle, kindaid, mantleid, saapaid jne. Algul tundus nalajakas aga nüüd saan päris aru, sest on ikka külm küll jah siis kui päike ära läheb õhtul ja hommikul just päikesetõusus ajal, ca kell pool 7, siis kui enamus hakkavad tööle minema. Praegusel ajal on öösel kusagil 13 kraadi sooja päeval max 25. Iseeneset päike paistab küll kogu aeg ja keskpäeval on ikka palav aga just kui jõuad mõelda, et nii palav on siis tuleb mõnus tuuleke, mägede värk! Tööjuures ka hommikuti kõik vinguvad, et nii külm on aga õige kah. Mul ka käed külmetasid pakkides ja tressika sai maha võtta alles peale lõunat kahe ajal.

Reedese shopingu tulemuseks oli, et saime omale teleka, ikka sealt samast kust selle 40 taalase diivanigi ostsime. Telekas maksis 20 taala!! Töötab ja puha, norm suurus kah veel. Sebisime siis poest veel antennijuhtme ka ja nüüd näeme vabalt 5 kanalit, superluks. Ahjaa, arvutilaua saime ka aga selle siis mitte kasutatud, sest lihtsalt laudu ei ole seal poes veel olnud. Nüüd on meil pmt eluks vajalik kõik olemas, kööki tahaks veel lauda ja paar tooli.

Supermarketis toidu järel on ikka küll hea käia, saab otse toidukäruga koju tulla maja ette. Ütlesin Ranyle ka, et kui me ei elaks teisel korrusel siis ma sõidaks poekäruga otse külmiku ette välja kah. Nii mugav ju! Age see supermarket, mille küljes meie maja pmt asub on pühapäeviti kinni ja siis ma käisin just teises poes mis asub kolme tänava kaugusel, paras jalutuskäik.

Et siis peaks midagi süüa tegema... Teen jälle kooki ka, nii lihtne nendest pulbritest küpsetada ju. Eks ta keemia on aga lihtne ja mugav. Küll ma varsti hakkan jälle munast ja jahust ka küpsetama kui see pakivaimustus üle läheb. Üks leid oli meil ka, nimelt manna. Mõlemad oleme suured mannapudrufännid! Teha pole veel proovinud aga eks ma kirjutan siis kas maitses nagu Eesti mannapuder!

Leidsime omale kodu ehk kinnisvarasaaga on lõppenud!

Lõpuks ometi saime sel reedel oma uude koju sisse kolida.

See protsess oli küll lõputu ja juba tundus, et ega me ei saagi seda korterit läbi kinnisvarabüroo üürida. Muidugi valisime ka kõige raskema tee (nagu hiljem välja tuli), oleks võninud ju kohalikus lehes kuulutada ja otse omanikult üürida. Aga noh, nüüd on see ka siin läbi proovitud! Ma ei hakka siinkohal väga üksikasjadesse laskuma kuidas meid solgutati edasi-tagasi iga päev(samas väga viisakalt ja manjanaliku suhtumisega) peaaegu aga nt mis dokumente meil nõuti, et 100 punkti nende süsteemis välja teenida- pass/juhiload/sünnitunnistus, 4 viimast üüri maksmise tsekki, auto reg tunnistus, vee ja elektri tasumise tsekid, tervisekindlustuse tõend ja panga konto väljavõte. Minul loomulikult ei tulnud 100 punkti kokku aga tänu sellele, et Randy on enne siin olnud, tuli temal 90 punkti kokku. Kuid see ei aidanud, 10 oli ikka veel vaja kuidagi leida, siis ta otsis üles selle hosteli omaniku kelle juures ta eelmine aasta peatus ja siis kinnisvarast helistati ja kontrolliti sealt Randy tausta nn. Ja sellest siis lõpuks piisas neile!!

Kuid see on väike linnake ja ega suurt polegi midagi leida. Meil oli ju oluline, et oleks osaliselt või täielikult möbleeritud. Millegipärast siin inimesed kolivad koos oma sodiga (nt Iirimaal enamus majad on varustatud isegi voodipesudeni välja) ja sellepärast pakutaksegi enam-vähem ainult ilma mööblita maju. Me õnneks ühe korteri leidsime kus on siis sees külmik ja pliit ja voodi ja kaks kappi. Magamistubades maas vaipkatted. Muidu nad siin armastavad kogu elamise üle plaatida. Aga jah, maja kujutab endast siis ridakat, kahekordne, all 4 korterit ja üleval ka 4. Meie oma asub üleval ja keskel. Asukoht on ka ses suhtes hea, et otse kesklinnas (kui niimoodi võib 7000 elanikuga küla kohta öelda), suurima toidupoe kõrval. Vahepalaks see, et alguses on küll harjumatu, et toidupood on pühapäeviti nt üldse suletud ja muidu ka vist ainult 6-7 õhtul lahti. Aga ega siin inimesed ei käigi iga päev sada korda poes, nagu Eestis. Siin on ikka üks shopping päev nädalas ja kõik. Tegelikult hoiab nii raha kokku, ei tee niipalju impulssoste.

Nüüd on siis peamine leida veel kusagilt odavalt paar vajaminevat mööblieset. Puudu on köögis laud ja toolid kus istuda ja süüa, ning väike arvutilaud, hetkel on meil läpakas kummulikeeratud õllekastil :)

Köök on selline nn avatud, koos elutoaga ja ega seal pole ka midagi, mõtlesime, et kui saaks sinna ühe diivani oleks super. Kinnisvarast soovitati meil minna LifeLine poodi. See on selline koht kuhu siis inimesed annetavad oma vanu asju ja teised ostavad ja raha läheb heategevuseks. No läksime kohe laupäeva hommikul sinna tuulama ja saimegi kolmekohalise diivani 40 taala eest!!! Riie täiesti terve ja korralik, pruuni värvi. Nati must oli aga pesin veits ja nüüd nagu uus :) Kahjuks ei olnud seal poes parasjagu toole ja laudu aga eks me hakkame seal käima ja vbl saame veel selliseid soodsaid oste teha. Pole ju mõtet raha uuele mööblile kulutada? Pärast kui vaja sodist lahti saada saame ka sinna poodi ära annetada ja kõik.

Nädalavahetus ongi nüüd märkamatult mööda läinud ja homme jälle tööle. Kuigi homme on siin püha, kuninganna sünnipäev aga ega banaan ei maga meie töötame ikka. Teagi kuidas seenädal tööga on kas ka 5 päeva pakkimst jälle nagu eelmine nädal. Kui statisikast rääkida siis eelmisel nädalal 40 töötunniga pakkisin 1031 kasti banaane! Tulemus pole paha, teistel oli veidi rohkem aga ma alles algaja ka ju. Põhiline on, et päevas üle 200 kasti pakiks siis on OK tegelikult.

Niisiis pika jutu lõpetuseks kes tahab meile kaarti või kirja saata või külla tulla siis aadress on:

6/204 Walsh Street

4880 Mareeba QLD

Australia

Seagripp

Nüüd uudistes enam muust ei räägitagi kui seagripist. Tegelikult on selleks ikka ilmselt põhjust ka kuna Cairnsis on avastatud juba pea 10 seagripi juhtumit ja seda viimase paari päeva jooksul. Suletud on kaks kooli vältimaks edasist nakatumist. Paistab, et enamus nakatunustest on olnud koolilapsed. Seagripp on uudistes kuuldu põhjal Cairnsi tulnud USA-st. (Cairns asub siis meie linnakesest Mareebast 62 km kaugusel). Näis kuidas siis edasi läheb aga seni pole maskides inimesi veel Mareeba tänavatel näha olnud.

Kui me kahe nädala eest Cairnsis maandusime vaadati kõik saabujad mingi aparatuuri abil läbi. Ehk siis jälgiti kehatemperatuuri, et palavikku poleks. Kusjuures samal päeval oli kaks inimest ka maha võetud ja karantiini pandud aga edasi ei tea mis neist saanud on, usun et ei midagi hullu, muidu oleks ka sellest räägitud.

Tööst

Niisiis täna tööle minnes saime teada, et vaatamata talvisele ilmale on banaanid ootamatult kasvama hakanud ja sel nädalal saame kõik 5 päeva pakkida. Muidu on nii olnud, et kaks päeva oleme pakkinud, ühe koristanud ja kaks päeva väljas puude vahel töötanud.

Banaanide pakkimisest niipalju, et kaks kõige olulisemat asja (vähemalt mulle tundub nii), on banaanide asetus kastis ja kasti kaal (milleks on siis ca 14,5 kg). Täna öeldi mulle pidevalt, et minu kastid on liga tühjad, kuigi kaal oli korras. Aga iva on selles, et kõige alumisse kihti ei tohi liiga palju panna siis jääbki pealmisse ritta liiga vähe banaane ja kast tundub liiga tühi. Kliendile tuleb jätta mulje, et kast on nii täis topitud kui võimalik. Lisaks tuleb vaadata banaanide suurust, et suuremad kasti keskele ja väiksemad äärtesse, sest kui kasti avad jääb pilk ikka keskmesse ja see peab kõige parem välja nägema. Lisaks tuleb pakkimisel silm peal hoida, et banaanidel ei oleks lõikeid ja sinikaid peal. No nüüd läks jutt kindlasti igavaks....

Peale lõunat saime tagasisidet, et meie tänane pakkimiskiirus on liiga madal, ühesõnaga liigutage kiiremini, õhtuks peab olema 10 alust banaane pakitud!!

Ma ei olegi vist veel kirjutanud, et pakime kolmekesi, kolm tüdrukut, mina, siis üks kohalik tüdruk ja üks tüdruk nepaalist.

Tööpäev lõppes aga nii, et pakitud saime 9 alust (tea kas homme tehakse meid siis pea jagu lühemaks ka...).

Üldiselt meie boss on lahe, selline itaallase verega küll aga õnneks suht rahulik. Seletab kõik ilusti ja kui vaja siis ka mitu korda. Räägib väga normalselt inglise keelt, seega suhelda on hõlbus. Lisaks oleme kokku puutunud tema vanematega, kes vahepeal seal ringi käivad ja ühtteist nokitsevad, ka väga mõistvad ja toredad inimesed. Ehh, siinkohal tuli meelde, et isa käib kogu aeg paljajalu, isegi banaanivõsa vahel !!!

Töökaaslased on küll väga erinevatest rahvustest, kuigi jah, nüüdseks on paljud juba lahkunud ka. Nimelt kui meie Randyga kohale jõudsime siis saadeti mõned kohe töölt minema, no et pole vaja ja banaan on aeglane jne. Aga jah muidu töötan/töötasin koos austraallaste, sakslaste, kanadalaste, nepaallaste ja inglastega. Ning siis olid kaks mingit murjamit kellele ei oskagi öelda mis rahvusest nad olla võivad.