Nädalavahetus Cooktownis

Sel nädalavahetusel jõudsime lõpuks niikaugele, et saime Cooktownis käidud. See polegi Mareebast nii väga kaugel, ca 300 km põhjapoole aga siiani pole õiget seltskonda leidnud kellega minna. Nüüd me siis käisime minu eestlastest töökaaslastega. Muidugi on see sinna minemine paras katsumus ja õige aja valimine. Sajuperioodil on tavaliselt teed üleujutatud niiet suur tõenäosus on, et sõidad vbl paarsada km ja siis nt enam edasi ei saagi! Kuival perioodil, nagu praegu, seda muret pole. Sisemaad mööda viib sinna ilus asfalttee aga mööda rannikut, mis oleks väga maaliline, sealt saab vaid dziipidega, nn offroad tee.  Tegime teepeal mõningaid peatusi aga üldiselt on tee sinna suht vaatamisväärsustevaene. Mõnikümmend km enne Cooktowni tervitasid meid mustad mäed, täiseti süsimustad kivid, niimoodi mägedeks kuhjatud.

 Finch´i laht. Otsisime endale õhtuks mõnusat grillimise kohta rannas ja koperdasime sellise kivimüraka otsa! Randades ööbimine on seal keelatud- no ehk ikka sellepärast, et krokodill võib su öösel suure tõenäosusega nahka panna! Ega me ei leidnuki kus looduses ööbida ja seega olime motellis (me Randariga planeerisime niikuinii motellis ööbida). Seal oli ka ilus privaatne grillimiskoht, niiet meie õhtu möödus grillides ja juttu puhudes.

 Niisiis James Cookiga isiklikult. Kahjuks planeerisime oma reisi just sellele nädalavahetusele, teadmata, et järgmisel on iga-aastane "James Cooki saabumise" festival. Seal mägitakse läbi kuidas James esimest korda oma laevaga Endevour seal maabus. See oleks päris põnev olnud vaadata.

 Pühapäeva hommikul tegime väikese suveniirishopingu. Ühe poekese ikka leidsime aga selle uksel tervitas meid jumala kurja olekuga koer. Me seisime seal ikka oma 5 min enne kui omanik seest välja tuli ja ütles, et see koer ootab hoopis mängimist, mitte ei peleta kliente. Lähemale astudes saime aru jah, et ta soovis vaid mängida....mingi pool tundi loopisime talle kordamööda seda karvast mängudelfiini! Ja lahkusime paari kotitäie suveniiridega- ühel noormehel meie seltskonnast oli viimane päev Austraalias- arusaadav ju!

 Jumala sõbralik madu oli botaanikaaias, mitte nagu see koer seal suveniiripoe uksel!

 Kahjuks oli kuulsaim mägi Mount Cook ehitustöödeks suletud, seega sinna otsa ronimine jäi ära aga selleasemel käisime madalama mäe otsas. Ilm oli lausa muimasjutuline ja vaade super. Ümberringi rohelusega kaetud mäed, heleda liivaga rannad ja sinine ookeanivesi. Üle paari nädala oli esimene ilma vihmata päev, ilmaga vedas meil ikka väga.

 Kristiinaga!!

 Finch´i lahe ääres.

 Meie reisiseltskond Grassy Hill otsas! Passisime seal niisama ja siis tulid ühed turistid ja palusime neil meist grupipildi teha. Kui nad kuulsid, et oleme Eestist, ütles see mees, et tema esimene treenitav võrkpallimeeskond olid eestlased. Tihti on siin nii, et kui ütled, et oled Eestist, siis kuuled kohe kuidas see inimene on Eestlastega kokku puutunud. Ühes suvalises kolkatanklas seljasirutuspeatust tehes, küsiti ka, et Eestist? Aaaa, et siis Tallinnast jah? :)

Meie päev lõppes ühe laguuni ääres jalutades. Terve see järveke oli kaetud valgete õitega vesikuppudega. Loomulikult olid jälle sildid väljas, et ettevaatust, krokodillid! Ma ikka käisin katsusin vett ka, keegi kätte kinni ei hüpanud. Aga ööbida sellises kohas ei tahaks küll mitte mingi hinna eest!

Kokkuvõttes see Cooktown on ikka väga pisike asula ja muust tsivilisatsioonist väga eraldatud. Aga tuntud on piirkond ideaalsete kalastamistingimuste poolest. Lisaks jahipidamine, suured lehmakarjad, krokodillidest kubisevad veekogud. Siin kandis on säilinud ka aborigeenidest pärit koopamaalinguid, sinna korraldatakse isegi tuure aga hinnad on väga kõrged, jätsime minemata.

Cooktown on ideaalne koht kui sul on dziip ja kõva kihk kala püüda, niisama tsillida seal ju korra võib aga teistkorda tagasi ei läheks!

Suveplaanidest

Hei hei käes maikuu, või õigemini juba poole peal ja nagu midagi polegi teinud vahvat peale munadepühasid. Suht tavaline kõik. Ikka töötame, vahelduseks paar korda rannas ka käinud. Eelmisel nädalavahetusel käisime lausa kahel päeval. Pühapäeval oli päris kena ilm, vesi on juba suht jahe, 26 kraadi aga kuna tuul oli kõva siis välja tulles tundus nagu oleks 16 olnud :)

Tööjuures on ka hetkel suht kiire olnud, st olen saanud 10-tunniseid päevi teha, va reede, see on meil alati lühem. Eelmine esmaspäev oli küll vaba, siis oli siin Labour Day ehk siis töörahva püha. Kõik poed asutused olid kinni ja inimestel ikka vaba päev.

Niisiis, oleme oma suviseid puhkuseplaane pidanud ja nüüd on asi juba konkreetsemaks muutunud. Täna said juba kõik piletid ka ära ostetud! 

Aga alustama peab sealt, et kusmaal siis meie viisasjad on? Polegi kusagil. Ise otsustasime nüüd, et aitab küll sellest pullist, me ei viitsi enam oodata ja niikuinii planeerisime sel aastal päriseks koju tulla. Tahtsime oma agendiga kokku saada, et talle seda öelda ja et ta meie viisataotluse tühistaks. Aasta otsa pole meie agent meiega ühendust võtnud ega meie vastu huvi tundnud. Niisiis olime tema juurde eelmiseks reedeks aja kinni pannud, juba paar nädalat varem. Reedel tulime Randariga mõlemad sellepärast varem töölt ära, et tema juurde Cairnsi sõita. No ja muidugi, teda ei olnudki kohal!?! Mingi sekretär või abiline, kes tal seal kontoris oli, see teatas, et jah, läks jah minema ja ei tule tagasi ka, suht ülbe oli see tsikk seal. No ma siis võtsin ta ette aga tal polnud suurt midagi vabanduseks öelda ka. Palusin tal Natashale helistada aga tsikk väitis, et ega ta niikuinii ei vasta kuna oli lubanud peale tööd oma mobla välja lükata. No on ikka inimesed! Vaene tsikk sai kõik pahameele oma kaela aga tundus, et tal seda varemgi juhtunud, sest ega teda väga häirinud see mis rääkisime. Lõpptulemus oli see, et ta lubas ise esmapäeval Randariga ühendust võtta ja uue kohtumise kokku leppida. Meie igaljuhul ütlesime, et rohkem ei kavatse sellepärast töölt vabaka võtta ja soovime Natashaga hilist kohtumist, peale tööd. Tulime sealt tulema, suht vihased ja läksime otse kinno American Pie Reunioni vaatama.

Randar oli kohe laupäeva hommikul tööl ja rääkis oma bossile kogu loo ära, see õnneks läks jumala pöördesse ja lubas esmapäeval ise Natashale helistada ja asjad ära klaarida, ongi parem, vbl teda kuulatakse rohkem. Tegelikult see kõik mis Natasha ja temaga seotud asjade ümber toimub, on hoopis keerulisem jne aga sellest ma väga siin avalikus blogis ei kirjutakski!

Aga tulles tagasi meie reisiplaanide juurde, kohe samal õhtul kui see babuulja meid üle lasi, ostsime oma kõige pikema ja kallima pileti (Noumea-Tallinn) ära! Vaadaku siis ise kuidas meie viisasju korraldab või ei korralda, meil on kuupäevad paigas. Austraaliast lahkume 10. juulil. Meie teepeale jäävad ette sellised suurepärased maad nagu Uus-Meremaa, Fidzi saared, Vanuatu ja Uus-Kaledoonia. Viimasest võtsimegi väga-väga otse lendava Finnairi lennu läbi Souli ja Helsingi Tallinnasse. Tagasi Eestis oleme 13. augusti õhtupoolikuks. Kes soovib kalja ja kiluvõileibadega vastas olla, andke teada, saadan detailid :)

Niisiis lennupiletid on kõik olemas, nüüd veel majutused ära broneerida ja mõned ekskursioonid paika panna. Õnneks on meil paberil kõik juba planeeritud, niiet tuleb vaid netis ära broneerida. Loodetavasti tuleb mõnus ja seiklusterikas reis. Ilm on muidugi siin sel ajal nagu ta on, talv. See tähendab, et on jahe. Uus-Meremaal (Aucklandi kandis päeval vaid 15 kraadi) külastame vaid põhjasaart sest lõunasaarel on sel ajal juba lumi maas. Need eksootilised saareriigid...seal ka talv muidugi aga ikka soojem on, päeval vast 25 kraadi aga selle eest on kuiv periood, niiet kõik päevad peaksid olema 100% päikesepaistelised! Me selle ilma pärast väga ei muretse, sest ma tean küll kuidas siin talvel olla on, nagu Eesti suvi, miinus vihmasajud.

Aga täpsemalt kus ja mis juba hiljem, siis kui kusagile sõitma hakkame ja kusagil juba kohal oleme jne. Enne on vaja siin ka päris mitu olulist asja korda ajada. Üks põhjus miks me varem ei tule Eestisse (et Eesti suve nautida ?? ) on see, et meie üürileping lõpeb siin 4. juulil alles. Selleks peame siin korraliku suurpuhastuse korraldama ja putukatõrje tegema ja kardinad pesema ja jumal teab mis kõik veel tegema, et oma tagatisraha kätte saada, mis polegi väga väike. Samal ajal peame leidma omale paariks nädalaks mingi teise elukoha kus peatuda. Veel tuleb meil auto maha müüa ja seda ei saa ka viimasele minutile jätta. Juuni lõpuga lõppeb siin finantsaasta ja seega juuli alguses saame kohe oma tulumaksutagastuse ära teha. Hiljem oleks seda saanud neti teel ka ajada aga see siin pole Eesti, siin on kõik äärmiselt keeruliseks ja aeganõudvaks tehtud, no ses suhtes elavad nad siin alles kiviajas. Siis tulebki meil minna mingi nn vahendaja juurde kes meie eest selle ära teeb ja kahe nädalaga on papp arvel! Aga seda saab jah alles 1. juulist alates teha.

Niisiis ees on ootamas tegusad ja põnevad ajad. Sellest mis meid Eestis ees ootab parem ei kirjutagi, heas mõttes. Tegemist on ikka meeletult palju, kasvõi meie esimese kodu remont! Ja ega sellega ei saa ka väga kaua oodata ja venitada, enne külmade tulekut tahaks ikka normaalselt sisse seada. Kõik sõbrad -sugulased- tuttavad vaja läbi käia ja ära kallistada. Ja siis veel uus töö Eestis...leida :)

Niisiis see oli lühiülevaade meie viimase aja tegemistest ja tuleva paari kuu tegemistest aga ma luban, et kohtume üsna varsti ;)

Munadepühapuhkus Port Douglases

 Munadepühadeks anti mul neli vaba päeva ja Randarile kolm vaba päeva, otsustasime juba ette, et seekord peame ikka kusagile sõitma! Port Douglases käisime viimati siis kui olime alles auto ostnud, seega pea kolm aastat tagasi! Tegelikult on siit Mareebast sinna ainult ca 100 km ja tee on väga maaliline mööda kaljuserva ookeani kallast mööda, mis on pikitud kenade liivarandadega. Sõit ise on juba vaatamisväärsus. Tee peal ongi üks vaateplatvorm kus need fotod tehtud.

 Juhtusime sinna just siis kui paar turisti hakkasid paraglidingut tegema. Ehk siis puri seljas kaljuservalt alla hüppama. Kõrvalt neid ettevalmistusi vaadates tundus kogu see ettevõtmine küll vabasurma minekuna aga ei, nii rahulikult võttis puri tuule alla ja sõit oli väga sujuv ja kindlasti nauditav...mine või ise! Mul tuli küll isu peale :)

 Port Douglases oli meil ühes backpackeris majutus kinni pandud. Panime oma kotid maha ja läksime kohe randa ujuma ja pärast linnapeale väikesele jalutuskäigule. Port Douglase linn asub sellisel poolsaare moodi saarel ja on suht pisike aga elu on seal küll ja küll, isegi suure reede õhtul olid poekesed ja restoranid lahti. Üleüldse on koht austraallaaste hulgas väga populaarne puhkamiseks-midagi Pärnu sarnast vbl.

 Õnnestus ühte kisakõri lähemalt pildistada- kookaburra. Need häälitsevad väga kõvasti ja eriti hommikuti. Nende laul on sarnane ahvide häälitsemisele.

 Ilusal nelja miili rannal, nagu seda kutsutakse. Pilt on tehtud mõõna ajal, tõusu ajal on vesi pea nende palmideni väljas kus mina seisan. Rand on suht pikk jah, ühest otsast teise väga kõndida ei viitsiks. Pigem madal ja laugjas rand on ääristatud kallite lukshotellide ja resortidega. Üks öö võib maksta ca 300 taala ja rohkem.

 Siia me tulime päikeseloojangut vaatama. Poolsaare tipus asub ilus palmidega ääristatud muruväljak. Tundub olvevat populaarne piknike pidamiseks, kalastamiseks ja ka pulmade pidamiseks :) Laupäeva õhtul nägime seal kahte pruutpaari.

 Kindlasti saab sellises kohas hulgaliselt väga ilusaid pilte!

 Päikeseloojang oli muidugi kena aga mitte midagi imelist, sest päike ei looju siinpool mandril ookeanisse vaid jääb kusagile mägede varju. Sel õhtul oli loojang pilvedesse!

 Niisiis jalutuskäigul poolsaare tipu teisel kaldal väikses kalju otsa poseerisin koos four mile beach´iga. Kui seda randa googlist otsida leiate kõvasti photoshopitud pildid, siinne rand ei ole valge liiva ja türkiissinise veega. Pigem selline Valgeranna taoline minu kodukandis Eestis.  Erinevus muidugi selles, et rannajoon on kaunistatud palmipuude ja muude troopilite taimedega ja veetempseratuur oli 27 kraadi (aastaaeg on meil praegu sügis)!

 Laupäeva õhtul käisime õhtusöögil ühes hiina restoranis. Vaade meie lauast rõdult oli maagiline. Soojas troopikatuules kõikuvad punased hiina laternad ning palmilehed ja ümmargune täiskuu.

See pilt on tehtud meie viimasel hommikul meie majutuses, mõnus troopiline ja väga õdus, eriti backpackeri kohta. Tuleb otsida ka taskukohasemate majutuste hulgast, kunai ei tea millal võid pärli leida!

Niisiis, selline paaripäevane minipuhkus on nüüd seljataga. Uuesti tööle ja veel viimane pingutus  enne pikemat puhkust. Siin Austraalias on munadepüha sama suur püha kui jõulud ja seega on esmaspäev ka ametlikult püha ja enamustel vaba päev!

Happy Easter! :)

Turisminurgake

Antud link viib teid meie piirkonda tutvustavale lehele! Palju ilusaid pilte ja häid soovitusi. Skybury on koht kus mina töötan ;)
http://www.athertontablelands.com.au/

Kokkupuude elusloodusega

Täna oli meil tööjuures lae all selline iludus. Kahjuks ei olnud mul endal fotokat kaasas, niisiis pilt on internetist. Nimi on Australian Carpet Python. Istus seal rahulikult aga kui masinad tööle panime siis hakkas liikuma aga meist jäi ta sinna täna, ehk siis hommikul on näha, kas külaline on lahkunud! :)

http://planetanimalzone.blogspot.com.au/2011/05/jungles-carpets-python-and-coastal.html

Mul on õnnestunud seal lingi peal olevatest seda esimest ka oma silmaga näha, tol korral ma ei teadnud millise maoga tegemist, nüüd siis tean!