Sajab ja sajab ja sajab....

juba kolmandat päeva jutti :(
Asi algas kolmapäeval. Tegelt oli suht ilus ilm ja palav ka aga märkasime mingi kella kolme ajal pealelõunal, et kaugelt paistab äikesepilv, no ju on siis... aga see oli kohal ca 10 minutiga, mis isegi siin on suht ebatavaline. Kõigepealt läks pimedaks ja temperatuur langes pakun 5 kraadi võrra kindlasti ja siis tõusis tuul, ei, pigem keerised, jah keerised, sest tunne oli banaanishedis selline, et kohe lendavad plekkuksed eest ja katus pealt. Niisugust tuul tja keeriseid pole veel oma ihusilmaga näinudki (veits hirm oli peal küll). Ja siis ca 10 min hiljem tuli vihm lisaks-mõnus möll ühesõnaga! Tundub, et kogu see tsükloni moodi asi oli üle Mareeba ja Walkamini(seal kus Randari farm on) ka käinud, sest Randari farmis pidi ikka palju banaanipuid maas olema. Siin linnas ka tänavad olid oksi ja leherisu täis. Karavanpargis oli nii mõnegi telgi maast lennutanud, nagu kuulda oli. Noja sellest hetkest peale on nüüd sadanud nonstop! Eile kui Athertonis käisime sadas ikka konkreetselt padukat mitu tundi järjest. Käisime pesu pesemas, kuna kodus pole lootustki, et need ära kuivaks kusagil. Selle aasta wetseason on ikka tõeline!
Eile, reedel siis, olin töölt vaba kuna meid vajatakse hoopis pühapäeval. Neljapäeval korjasime hommikupoole longaneid ja hiljem pakkisime neid, st mina ja Kyla, poisid korjasid edasi. Longan on siis litshi taoline vili, kasvab puu otsas kobarates ja korjatakse koos okstega, oksakääridega, too easy! Pakkimine on ka lihtne kuid väga igav. Me saatsime oma viljad teise kõrval asuvasse farmi pakkimisse ja kuna neil oli kaks kohta vaba siis saadeti meid sinna appi. Ilmselt peame nii pühapäeval, esmaspäeval kui ka teisipäeval sama tegema, sest tahetakse need ruttu pakitud saada ja Sydneysse saata. Eelkõige ostavad neid asiaadid, hiina uusaasta puhul, mis on seekord juba kohe veebruari alguses tulemas. Poes on nad ikka väga kallid, ca 16 taala kilo, me pugime aga korjamise ajal tasuta niiet s.... lahti! :)
Randar on kogu nädalavahetuse tööl kuna neil pidi hädaolukord olema nagu ta ise väitis! St , et maa on nii pehme ja banaanipuud hakkavad raskuse all üha enam ümber kukkuma ja seega on vaja ruttu stringida st puid omavahel nööridega kokku siduda. Pealegi kardetakse neid orkaane ja tsükloneid nagu tuld, see võib kogu farmi puud hetkega maha murda. Ma ei teagi mis olukord meie farmis papaiapuude ja banaanipuudega on aga eemalt paistsid ikka püsti olevat! Märg on muidugi igalpool ja mudane ja vastik...saaks see vihm juba ükskord otsa. Eile linnast tulles oli mul nii külm ja varbad ka külmetasid, et panin kohe sokid jalga ja tegime sooja teed, no et haigeks ei jääks jälle! Ega nalja pole kui oled harjunud 35 kraadise soojaga ja nüüd järsku on vaid 25!
Nüüd väike kokandusnurk! Meie Vietnami onu Jimmy õpetas mulle kuidas banaanist ühte magustoitu teha. Üldse on meil väga tihti pauside ajal jututeemaks just erinevate kultuuride köögid, me oleme ju nii erinevatest kultuuridest koos seal. Põnev on kuulata kes ja kuidas ning mida küpsetab, praeb või keedab. Seekord keedame siis banaane, Vietnami moodi!
Vaja läheb: 1 purk kookospiima, 3-4 väiksemat küpset banaani, tapiokat(ei pea panema), purustatud pähkleid.
Kalla kookospiim väiksemasse potti ja aja keema. Keevale piimale lisa viilutatud banaanid. Võid kohe lisada ka tapioka. Keeda ca 5 min ja keera tuli kinni. Võid lasta veel potis seista ca 10-15 min kui tapiokat paned, seni kuni terad paisuvad. Pane väikestesse kaussidesse ja riputa peale purustatud pähkleid ja voilaa. Minule maitseb see rohkem kui süüa kohe aga võib ka külmalt. Kui internetist selle magustoidu retsepte vaadata siis tehakse seda erinevalt aga mina soovitan nii nagu kirjas. Päris nii tegin nagu Jimmy õpetas kaks esimest korda ja siis lendas kogu krempel toaletipotist alla, tõmbas tükki ja tuli sinakas jne. Mitte mingil juhul ärge lisage keemise ajal suhkrut, see selle kookospiima tükki tõmbaski! Ja minuarust on küpsed banaanid niigi magusad, et polegi vaja suhkrut lisada! Ja kui kookospiima kaua keeta, hakkab ta kokku tõmbama kuna nii tehaksegi kookosõli pmt, et keedad piima kuni õli eraldub..aga kellel rohkem huvi siis selleks on Google! Proovige ja andke tagasisidet kuidas maitses!
Ahjaa, see uudis veel, et meil on suveks Eestisse piletid ostetud ja kui kõik läheb nagu peab siis peaksime juba enne jaani kodus puhkusel olema! Agasid on palju ja ei tahaks nendesse pikemalt laskuda!

Hei hei!

Tervitused siit rohekonnade vahelt! Viimase aja suurim uudis on loomulikult üleujutused Queenslandis. Ega asi oli suht tõsine, kuid üksikasju võisite kindlasti ka uudistest kuulda. Meil üleujutust ei olnud aga tagajärgedest päris puutumata ka ei jäänud. Nimelt oli põhimaantee alla lõunapoole suletud pea kaks nädalat. See tähendas, et kaubavahetust ei toimunud pmt üldse. Meie kohalik supermarket oli lagedaks müüdud, alles täna ilmusid riiulitele esimesed jogurtid-hapukoored, munad, riis, makaronid jms, lihalett on jätkuvalt lage. Ja loomulikult kuna kaubaautod ei saanud üles meie juurde, ei saanud saata kaupu ka allapoole, ehk siis puuviljad- juurviljad. Oli kuulda, et paljud farmid peatasid teadmata ajaks korjamise ja pakkimise kuna polnud teada, millal autod uuesti sõitma hakkavad. Meil oli niikuinii banaanist kaks nädalat vaba ja eelmisel nädalal saatsime oma kauba hoopis Sydneysse mingit ringi teed kaudu....
Niiet kui siin nii mõnedki kurdavad, et tööd hetkel pole siis meie laseme 10 tunniseid päevi teha, isegi üks laupäev olin tööl. Ikka banaanis siis. Jõulude ajal tegin mõned päevad papaiasid ka, selleks, et mitte kodus passida niisama ja tasus ära küll!
Üksöö oli meil jälle jube äike ja vihma kallas meeletult...hommikul oli meie linnas ka üks tee suletud kuna vesi tormas täiega üle silla. Põhiline nali oli see, et see sild kust meie tööle sõidame....sealt oli veel meetri jagu puudu siis oleks see ka üleujutanud. Läksime tööle lootuses, et tagasitulles vihm on järele jäänud ja sillast saab üle sõita. Õnneks ikka nii läks ka, muidu me oleks pidanudki niikaua ootama kui vesi alaneb ja öö tööjuures veetma!! Näis mis homne hommik toob, sajab juba lõunast saadik ja pole märkigi, et üle läheks.

Konnapoiss Kyla peal ronimas! Need on nii igapäevad olevused, et ei tekita suurt mingeid emotsioone enam. See pilt on aga tehtud kuna antud isend on ikka suht pirakas! Täna oli meil JÄLLE madu ka. Neid on ka nii tihedalt viimasel ajal. Olen paar videot ka teinud madudest aga tehnilistel põhjustel pole neid siia blogisse üles riputanud, veel.

Meie kuueliikmeline banaanimeeskond! 1 eestlane, 2 paapua-uusguinealast(vennad), 1 lõuna-aafriklane, 1 uus-meremaallane ja 1 vietnamlane. See Vietnami mees istubki ees keskel. Tegime pilti kuna eelmine reede oli tal viimane päev, läks kolmeks kuuks koju vahepeal puhkama.

Hommikul kell 6.20 tööjuures! Tavaline vaatepilt.

Siin olen koos oma töökaaslase Kyla(paremal) ja tema sõbra Aanaga(keskel). Nemad on Uus-Meremaalt, maoorid. Väga lahked, avatud ja toredad tüdrukud. Tulid mul pühapäeval lampi külla kui mul just pott seljankaga tulel oli....muidugi maitsesid ja kiitsid, lubasid kodus järele teha!
Et siis elu on endiselt banaan ja banaan on ka lill! :)

Head uut aastat!

Hei hei, loodan, et teil oli meeldejääv aastavahetus ja aasta 2011 tuli kõva pauguga! Meil oli küll seeaasta nii, et magasime uue aasta tuleku maha. Olime reedel tööl, mina veel kella kolmeni ja koju tulles jube väsinud. Pealegi sadas vihma ja mõtlesime, et jätame sel aastal Cairnsi minemata. Sõime kõhud täis ja pugesime 10 ajal põhku! Panin küll igaks juhuks 12.ks kella helisema, et korra õue vaadata, kuid seal ei toimunud absoluutselt mitte kui midagi. Haudvaikus, ei ühtegi inimest ega autot, täielikult väljasurnud. Siin ju eraisikutel ilutulestiku tegemine keelatud, seega ei mingeid rakette! See aasta siis sedapidi.

Olete kindlasti uudistest lugenud, et Austraalias mitmel pool üleujutused. Meil küll otseselt ei ujuta siin aga sadanud on kõvasti. Reedel papaiades töötades uppus meil kaks treilerit mutta ära ja võib nii juhtuda, et enne uuesti tööd ei alustata kui pinnas veidike kuivanud on. Lisaks on osade toiduainetega varustamine häiritud. Supermarketis on tühjade riiulite külge riputatud sildid, et tänu üleujutatud teedele on toote tarne häiritud vms. Niisiis polegi muud oodata kui et pinnas kuivaks ja vesi taanduks ja rohkem juurde ei sajaks. Viimast on muidugi naiivne loota kuna wetseason alles algas! Kõige suuremaid kahjusid on kandnud linnad Rockhampton ja Bundaberg, mis asuvad meist ca 1000 km lõunas. Praegu muidugi uudistes muust ei räägitagi kui üleujutustest, mis väidetavalt viimaste kümnendite ulatuslikemad.

Ahjaa, teil nüüd ju euro kasutusel. Tahaks kohe huviga kuulata lugusid sellega seoses. Eriti suur kaos võib tekkida väikestes maapoodides ja turgudel jne. Mul on antud vallas väga hea kogemus seljataga, nimelt olin tööl 1.jaanuaril 2002 kui euro võeti kasutusele Iirimaal. Seal oli samamoodi, et maksta sai nii eurodes kui naeltes aga tagasi pidime andma igal juhul eurodes, ohh seda segadust siis. Nii mõnedki tädid ladusid oma kaubad letile tagasi ja nõudsid naelad tagasi, et nemad eurosid ei taha ja niikuinii me tõmbame neid jne...ühesõnaga ma käiks küll esimesed paar nädalat sellistest poodidest suure kaarega mööda no ja vbl siis tasuks hoopis kaardiga. Kuigi mäletan, et sel päeval seal kaardimakse ka ei toiminud ja sellega seoses oli kaos veelgi suurem! Aga samas arvan, et Eestis on asi juba edasi jõudnum ja inimesed ehk mõistlikumad ja kannatlikumad. Igatahes edu ostude sooritamisel! :)

Ning veelkord head uut aastat!

Häid pühi!

Hei hei! Jõulutervitused siit meie juurest, vihmasest Mareebast sinna lumisesse Eestisse! Jah, vihma on meil kallanud juba nädala, iga päev. Paaril korral on olnud ka kõvad äikesetormid. Siin on äike ikka `äge`.

Töölt olin juba vaba kolmapäeva pärastlõunast, lihtsalt tulime paari teise inimesega ära koju, õige puhkus pidi meil algama neljapäevast. Lihtsalt nii jube oli. Korjasime papaiasid ja see nende nektar tekitas meile jubedat põletust. Nii kui mahl nahka puutus, hakkas sügelema ja tekkisid villid! Tõesti ei suutnud peale lõunat enam mõelda sellele, et värskelt tekkinud villidele uuesti see kõrvetav mahl peale kukub ja asja hullemaks teeb. Selline sügelus ja villido n ca 3-4 päeva siis läheb jälle üle. Tegelikult me oleme ju hoopis banaanimeeskond aga öeldi, et pole neid mõtet enam enne jõule korjata-pakkida, kuna hinnad on jube madalad ja seega saadeti meid hoopis papaiasid korjama. Ja muidugi me korjasime neid kõige nõmedamaid, st redelite pealt tuleb upitada viljadeni, need kuidagi kätte saada ja siis ohutult redelist uuesti alla ronida, samal ajal see nõme mahl pähe tilkudes :) Puud on nii kõrged, et isegi mina, olles redeli kõige ülemisel pulgal, alati viljadeni ei küündi!

Banaanibisness on igalpool Austraalias allakäigul kuna kasvatajaid on nii meeletult palju ja pakkumine ületab tugevalt nõudmist. Kui eelmisel aastal kirjutasin, et kusagil olla kuuldud, et farmerid jätavad kobarad metsa, et pakkimine ei tasu ära, siis sel aastal toimub selline asi just Randari farmis! Lihtsalt raiuvad puud maha, millel kobar küps ja jätavad maha mädanema. Seda tehakse seni kui hind veits paremaks läheb. Eks tuleb muudele kultuuridele ümber orienteeruda ja paljud farmid seda juba teevadki. Meie farmis ootab ilmselt sama asi ees, kuigi pole veel 100 prossa kindel. Meie pidavata korjama-pakkima hakkama 3. jaanuarist, eks näis siis. Muidu minul ongi kolmandani puhkus veel aga sebisin end papaiadesse neljaks päevaks, niiet ei peagi kümme päeva jutti kodus passima!

Jõuluõhtu polnud meil siin mingi eriline, lihtsalt tegin veits paremaid sööke. Kartulisalat, täidetud munad, singirullid, ahjuliha ja mangotort-pigem nagu sünnipäevalaud mitte jõululaud.

Mangod ongi veel viimased, selleks korraks siis läbi jälle...aga tort tuli maitsev!
26. dets on siin boxing day ehk selline päev kui kõik kauplused ja marketid lahti on ja hullud aled on igalpool. Me siis põrutasime ka kohe hommikul Cairnsi poole, et sellest osa saada. Eelmisel aastal jäigi vahele kuna käisime Green Islandil snorgeldamas :)
Jeerum kus oli rahvast ja igasugune kaader oli koos ikka! Igasugu murjamid ja tsurkad olid ka välja roninud, et oma hoolega korjatud säästudele veits voli anda, vähemalt meile tundus nii. Turiste tundus ka palju olevat. Aled nagu aled siin ikka, ca 60-70 prossa ikka! Otseselt nagu midagi vaja polnudki...ahjaa mul oli küll uut kohvrit tarvis ja selle ma sain, mingi 50 taalaga, mis on ikka väga odav kohvri kohta. Kõmpisime kaks suuremat keskust läbi ja üht-teist jäi ikka veel näppu. Kõige lahedam oli vaadata inimesi Guessi poes, saba oli ca 30 inimest ja kõik sellised asiaadi välimusega turistid, meeterviiskümmend pikad ja kleenukesed-ega need ongi sellised inimesed kes Guessi poest üldse midagi parajat selga leiavad. No nt teksad olid kõik 40 taala, ehk 400 krooni umbes, muidugi joosti tormi aga minusuurustel pole sinna kahjuks asja! :D
Niisiis shoping tehtud, käisime veel kinos. Esilinastus film Meet The Parents:Little Fockers. Ma ei kujuta ettegi kuidas Eestis see võiks tõlgitud olla aga tegu on kolmanda järjega sellele filmile, komöödia Ben Stilleriga-vaadatav!
Sellised need meie jõulupühad on. Suured tänud kõigile, kel leidus aega meile jõulutervitus saata!
Uus aasta tuleb ilmselt vaikselt, vaatame mis ilm teeb, kas sõidame ka sel aastal Cairnsi ilutulestikku vaatama või võtame uue aasta Mareebas vastu. Seniks aga kõike ilusat, ärge külmetage ja kohtume uuel aastal! :)

Kaks nädalat jõuludeni

Mis jõulutundest siin ikka rääkida, pole mingit jõulutunnet nagu eelmiselgi aastal. Kuuma ca 35 kraadi jne. Reedel sain teada, et mul on jõulude ajal vaba kokku 10 päeva, ei teagi mis selle ajaga peale hakata, parema meelega oleks ikkagi tööl käinud. Randar muidugi töötab! Ja nagu kuulda siis meil tööjuures on isegi mingi väike jõulupidu aga (teretulemast lihtrahva hulka, Anneli) kõiki pole kutsutud! :) Kama! Mõtleme siis ise midagi välja!

Ma pole vist paljudest asjadest siin kirjutanud...mõned kindlasti on kuulnud aga nüüd on see juba ammu avalik info. Esiteks see, et meie viisataotlusele tuli peale aastapikkust ootamist lõpuks vastus ja see on eitav. Esialgu ei anta meile mingit residentsust, peamiselt põhjuseks, et me ei suutnud (Randari sponsor) tõestada Randari vajalikkust sellele töökohale ja tema kvalifitseeritust, mis on muidugi täielik pullikaka. Paar kuud tagasi sai just seal samas farmis üks raamatupidaja haridusega Usbekk residentuse ja tema oli seal töötanud tunduvalt vähem aega kui Randar. Aga no kes julgebki moslemile ära öelda eks? Ma küsiks keda siin diskrimineeritakse? Minuarust just valgeid inimesi! Aga nüüd on asi nii, et meie agent on otsuse edasi kaevanud kuhugi tribunali ja ta arvas, et see lõplik otsustamine võib neil aega võtta kuni poolteist aastat! No kui nad kavatsevad eitavalt vastata siis mõelgu minupärast või 5 aastat!! Aga kui jaatavalt siis võiks see otsus küll juba rutem tulla. Niisiis elame jällegi teadmatuses ja mõttega, et meile võib eitav vastus tulla ja saadetakse 28 päeva jooksul maalt välja. Seoses sellega oleme oma suvised puhkuseplaanid ka ümber teinud! Maalt välja kuhugi mujale kui Eestisse reisile me minna ei saa, niisiis töötame-ootame jälle edasi...

Teiseks väheke rõõmustavam uudis vbl see, et soetasime mõnda aega tagasi endale Eestisse esimese ühise kodu. Küll väikse aga ikkagi oma! Ei Tallinnasse ega Tartusse ega Pärnusse vaid ikka oma kodusesse armsasse Viljandisse :)

Nädalad mööduvad praegu kuidagi eriliselt kiiresti. Eelmisel nädalal olin pea 50 tundi tööl vbl sellepärast kah. Aga uskumatu, et juba jälle jõulud! Jälgime ikka Eesti uudiseid ja loodame, et peate seal tuulises, tormises, lumises, külmas ilmas ikka kenasti vastu! :)