Monday, December 12, 2011

Jõulupidu nr 1

Selleks laupäevaks meil oli täitsa konkreetne plaan olemas kohe. Üle pika aja võtsime jälle ühe sõidu ette. Mind koos Randariga oli kutsutud koos mõne teise Skybury töötajaga Mission Beachis toimuvale jõuluüritusele, mille korraldajateks oli firma kes meie banaane ostab. Selline pidu siis. Meid oli peale bossi ja tema pere veel kokku 5 inimest. Toad olid reserveeritud jne. Mareebast sinna sõit võtab ca 3 tundi aega. Me hakkasime juba varakult minema kuna me polnud seda teed varem üldse sõitnud ja mõtlesime veidike loodust imetleda ja peatusi ka teha. See pilt roheliste küngastega on tehtud Milla-Milla kandis. See on nn piimakarjapiirkond :D Palju on lehmi ja kõik on nii roheline, mitte nagu meil Mareebas, mis on ainult 50 km kaugemal.
 Teepeale jäi Paronella park. Meeletult kuum ilm oli ja seega me sisse hiilima ei läinudki vaid kaesime eemalt. See on kohalike hulgas popp koht pulmade jms ürituste korraldamiseks- väga romantiline igaljuhul! Tol päeval oli kuuma 35 kraadi, vähemalt :) pluss niiskus.
 Istume siin enne pidu veel korra väljas, kõik ilusasti riides! Meie toad olid ilusasti ümber basseini. Kohale jõudsime kell 2 aga pidu algas alles kell 6, seega võtsime poest õlled ja peesitasime niikaua basseini ääres. Vesi oli jube soe ja üldse ei olnud jahutuseffekti, ainuke pääsetee oli toas konditsioneeri all! Isegi õhtul kella 10 ajal kui peale pidu veel natuke väljas istusime oli meeletult kuum ja niiske, kole on see meie suvi! :) Peost enesest ei ole mitte midagi põnevat rääkida. Natuke ebameeldiv oli see, et kõik meie inimesed ei mahtunud ühe laua taha ära (laudade asetus oli nagu siin kombeks sellised eraldi ümarad lauad ca 10le) ja seega osad pidime eraldi istuma täiesti võõrastega ja need olid kah mingid penskarid, kellega suurt midagi rääkida ka polnud. Kõik olid jube näljased sellest basseiniääres peesitamisest ja ujumisest, seega sõime buffees kõhud täis ja lasime tasuta jookidel hea maitsta, ja nii paar tundi ja ära magama. Muusika oli jama ja muud tegevust ka ei toimunud. Aga kokkuvõttes kuna ise millesgi eest maksma ka ei pidanud oli asi kohale minemist väärt ikka!
 Järgmisel hommikul läksime viiekesi Mission Beachi hommikust sööma ja põikasime korraks ka rannast läbi. See koht on päkkerite seas väga populaarne. Põhiline atraktsioon on langevarjuga hüppamine. Keegi meist ei olnud käinud piirkonnas kus tsüklon Yazi selle aasta veebruaris üle käis. Mission Beach oli üks nendest Yazi teele jäänud kohtadest. Nagu pildilt näha on ümbrus ikka veel suht räsitud. Palmid olid pikali või pooleks ja suured puud näha et ladvad olid murdnud. Paljud poekesed ja söögikohad endiselt suletud. Üks probleemidest on endiselt kindlustustelt rahade saamine. Sellest räägitakse siin palju, et uus tsüklonite hooaeg peale tulemas aga vanad rahaasjad ikka veel segased.
Meie Mission Beachil! Vesi on seal selline madal, rohkem nagu Eesti randades. meil siin on ju nii, et paar meetrit ja siis kohe vesi üle pea!
Ka meil on siin püramiid! See on Walsh pyramide. Igal aastal toimub sinna otsa ronimises ka võistlus ( millest Randar räägib koguaeg, et peaks osa võtma)!! :) Me sõitsime koju tagasi teist teed pidi, ehk Innisfale kaudu ja üle Gillies range´i. See on üle veel kõrgemate mägede kui meie tee Cairnsi. Lisaks on tee veel kitsam ja pikem(ca 20 km) ning puid seal ka eriti ei kasva, seega on kohe kõik alla näha. Päris hirmutav oli. Sõidukiirus on enamvähem paarkümmend km tunnis, mitte rohkem!
Seal kusagil Gillies range peal. Poole tee peal tegime peatuse ka, kuigi seal konkreetseid vaateplatvorme ei olnud. Nii kuum päev oli, et isegi üleval mäe otsas oli vist 40 kraadi.
Hämmastav on siin see kuidas maastik ja loodus võib meiekandis nii kiiresti muutuda. Rannast tulles üle kõrgete mägede, siis roheline kuppelmaastik vulkaanikraatrijärvedega ja siis kuiv ja suhteliselt lage ja tasane Mareeba, ning kui veel edasi sõita siis tuleb vihmamets ja seda kõike näeb ca 200 km sõidu jooksul! 
See on just üks selline kraatrijärveke. Ümber järve saab läbi vihmametsa 5 km pikkuse jalutuskäigu ette võtta. 40-kraadises kuumuses, no thanks! Kummaline on vaid see, et inimesed seal üldse ei ujunud, kuigi oli kuum päev. Väga ilusate murukallastega ääristatud, lihtne oleks sisse sulpsata olnud.
See viimane pilt siin on tehtud suurest viigipuust. Siin on üks selline mida kõik turistid imetlemas käivad. Puu nagu kardin!

No comments:

Post a Comment