Aasta 2011 viimane postitus!

 Paar päeva tagasi hommikul tööle sõites hakkas mulle kohe eemalt silma midagi heledat ja suurt ühe puu küljes, ja neid oli palju! Lähemale jõudes nägin, et puutüve ümber on mingi taim ja see õitseb ikka väga suurte rohekas-valkjate õitega. Olen seda teed pea aasta aega sõitnud ja enne pole seal midagi sellist silma hakanud. Pärast töölt koju minnes olid õied aga kinni läinud. Kahju, et mul hommikul fotokat kaasas ei olnud. Peale tööd läksin uuesti kodust läbi, et ikka pilti teha neist. Kas tegu võiks olla Öökuningannaga? No selline kaktuseline, mis õitseb vist ainult ühel ööl aastas, igatahes selle taime moodi näeb ta välja küll!

 Taim ise ronis pea puulatva välja ja sinnamaani oli ka õisi näha. Paistab väga vana taim olevat. Igatahes kui see on midagi haruldast siis mul on hea meel, et ma seda täies ilus näha sain!

 Täna hommikul lendas meil tööjuurest üks õhupall üle! Vahel ei pane enam üldse tähelegi kui erilisi asju meil siin igapäevaselt võib näha ja kogeda!

 Esmaspäeval käisime Kristiinaga natuke ringi sõitmas. See oli juba viies järjestikune vaba päev seega kodus passimine oli juba piisavalt ära tüüdanud. Käisime veel korra selle viigipuu juures ka.

 Mõned head tunnid veetsime Eachami järve ääres peesitades. Appi kui mõnus oli üle pika aja järves ujuda, vesi oli mõnus ja karastav, võrreldes pea 30 kraadise ookeaniveega. Rahvast oli tol päeval seal palju. Paljud olid peredega piknikku pidamas, ikkagi pühade aeg! Kahjuks ei saanud me seda peesitamist liiga kaua nautida, äike tuli. Sellest hetkest kui esmaspäeva pärastlõunal sadama hakkas, sadas kuni neljapäeva õhtuni välja! Nimelt meil oli jälle tsüklonioht aga see lagunes laiali kuid vihma ja äikesetorme saime ikka tunda.

Teisipäeval, ehk viimasel vabal päeval käisime Randariga Cairnsis kinos. Mõtlesime, et ei viitsigi ühe filmi pärast enam sinna sõitagi, sellepärast vaatasime kaks filmi korraga. Mission Impossible ja Tower Heist, mõlemad väga normaalsed filmid- soovitame soojalt! Kahe  filmi vahel oli plaan minna natuke linnapeale jalutama aga jälle tuli selline äikesetorm, et ei saanud mitte kusagile. Ikka selline kõva torm oli, et kaubanduskeskuses ka tuled vilkusid.

Nüüd pühade vahel käisime kolm päeva tööl ja siis on jälle kolm vaba päeva. Siin on ju niimoodi, et kui punane püha satub nädalavahetusele siis saad vaba päeva esmaspäeval, mitte ei jää sellest ilma! Vana- aastaõhtu plaane ei olegi tehtud. Mõtlesime vist Cairnsi ikka minna seekord, vähemalt ilutulestikku vaatama, nagu kaks aastat tagasigi. Eks näis, Randar tuli täna töölt palavikuga koju niiet vbl istume hoopis vaikselt kodus ja ei saagi kusagile. Mingeid pidustusi iagatahes plaanis ei ole!

Aga ilusat vana aasta lõppu kõigile ja kohtume juba uuel aastal!!!!

Jõulud

 Siin on mõned pildid meie jõulupäevast. Jõuluõhtul vana kombe kohaselt olime omas kodus ja sõime mulgikapsaid, sealiha ja ahjukartuleid! 25. dets, siis kui siin on kõige suurem püha, käisime külas minu töökaaslaste juures. Mul ülemus, kes on paapua-uusguineast, tegi nende traditsiooniliselt küpsetatud liha ehk MUMU. Kunsti suurt siin pole, teed lõkke maha ja kannad sinna kive, et need kuumeneksid. Siis kui söed olemas ja kivid kuumad, topid sinna alla banaanilehtedesse keeratud liha või juurviljad, kuidas tahtmine on. Need jäetakse sinna alla üleöö. Tulemus oli super, nagu arvata oli. Menüüs oli lammas, siga, loomaliha, part ja vist veel midagi :)

 Kogu selle lihahunniku vahele mahtus minu tehtud mulgikapsas ja kartulisalat. Mõlemad läksid kaubaks küll !

 Päev oli suht lõbus. Palju lapsi ja loomi jooksis ringi. Siin olemegi kahekesi puhkehetkel! Ilm oli soe, isegi liiga kuum. Peale sööki olid kõik suht läbi ja kes magas ja kes lamas niisama. Mingi hetk tuli inimestel aga uuesti eluvaim sissee ja siis sai pidutsetud mingi kella 10 õhtul vist!

Samapalju kui oli laual erinevat sorti liha oli ka erinevat sorti jooke. Mina olin sel õhtul kaine juht, vabatahtlikult! Siin on üks näide jellyshot, ehk siis viinatarretis!!!

Kuidas mina endale Queenslandi juhiload sain!

Mingi aasta või isegi rohkem tagasi, ikka jah rohkem kui aasta tagasi, oli meil siin teema käsil, et võiks endale ju kohalikud load teha. Otsest vajadust selleks ei olnud aga ikka parem kui kohalik dokument ka taskus on, lihtsam ametiasutustes jne. Tegime juba internetis prooviteste ja kuulasime maad mis teste ja asju me tegema peame aga millegipärast jäi asi soiku. Ma tean küll, me mõtlesime, et mis me ikka siin rabeleme, saame oma residentsuse kätte ja siis teeme aga oma seda elamisluba ootame ju siiamaani :)))))

Niisiis rõõmsalt sõidame oma Eesti juhilubadega ringi. Kuni ühel kena päeval kui ma töölt tulin ja politsei mind kinni pidas ja mulle trahvi ära väänas, on oinad! Meil on siin üldse väga palju politseinikke ja reide ja asju aga mitte kunagi pole mind veel kinni peetud, Randarit küll. Ta on ilusti oma load ette näidanud ja edasi sõitnud. Mind hakati rohkem pinnima. Need ei olnud kohalikud politseinikud ka, eraautoga olid, ju siis nutikamad ka. Igasugu viisa asju küsiti ja vaadati auto seisukord üle jne jne. Siis tuligi välja, et tegelikult me ei tohikski enam ammu Eesti lubadega siin ringi sõita. Onu väitis, et alates sellest kuupäevast kui me oleme avalduse sisse andnud, et taotleme elamisluba, kolme kuu jooksul peame kohalikud tegema! Jumala üllatusena tuli meile selline asi, ütlesin onule ka aga ta ei teinud mind kuulmagi. Süüdistasin veel meie migratsiooniagenti, et tema pole meile midagi rääkinud jne aga ei midagi, ikka väänas 200 taalase trahvi ära! Mul on meeles ka , et kui me üldse alguseses seal nn ARK-is käisime siis öeldi, et enne kui te residendid pole võite oma Eesti lubadega sõita! vbl on vahepeal seadused muutunud, ei teagi. 

No egas midagi, ma võtsin asja kohe järgmisel päeval käsile. Maksin trahvi ja tegin avalduse juhilubade saamiseks. Aga nagu siin ametiasutustes kogenud olen, ei lähe asjad sugugi väga libedalt. No õnneks enne vaatasin kodukalt üle, et mis dok nad nõuavad, mul olid kõik olemas. KIrjutasin siis kohapeal avalduse, andsin oma eesti juhiload ja passi ja kohaliku haigekassakaardi ja tõendi, et elan Mareebas, ehk siis viimase üürilepingu. Tädi kohe, et nohh teete siis kohe kirjaliku testi ära ja...... no muidugi tegin!!! Kolmekümnest võis kolm vale olla, mul oli kaks, niiet see edukalt esimesel korral läbitud, mille üle tädid väga imestasid! Ma panen siia nende testide interneti lingi, kus saab harjutada siis saate isegi aru, et kui vähegi autoga oled sõitnud, saad need kohe tehtud, esimesel korral! https://www.service.transport.qld.gov.au/rrtexternal/SelectExam.jsp

Niisiis töölt lõuna ajal sain selle asja korda aetud. Randaril rääkisin alles siis kui kodus olin, et käisin ja tegin selle ära. Ta siin higipull otsaees harjutas ja möllas ma käisin ja tegi lihtsalt lõunapausist ära selle. Randar läks siis järgmisel päval, et avaldus anda ja test ära teha. Aga ei saanudki teha! Teil puudub, Eesti lubadest inglisekeelne tõlge!!!!! No mida, Randar siis seltas, et mu naine just eile käis ja sai teha ja kuidas mina nüüd ei saa? Nemad siis vastu, et see oli töötaja eksitus(mina ütleks rumalus), et niimoodi ikka ei saa ja vaja meil tõlked saada. Andsin veel nõu ja netilehekülje, et minge sinna ja trükkige lihtsalt välja, et seal mingid nädised olemas jne jne. Midagi ei olnud seal olemas. See oli selline interneti lehekülg, kust saab tõlketeenuseid osta aga seda nad ei teadnud :) Lasime siis mingil Sydney eestlasel need tõlked teha, kokku 60 taala! Randar jälle paar päeva pärast tagasi. No siis sai tema ka avalduse antud ja testi ka tehtud, tädidel jälle silmad suured, et niimoodi esimsel katsel tehtud, ise pole kohalikudki. No sellepärast saamegi tehtid, et  pole kohalik, kui te vaid näeksite kuidas siin väiksese linnas sõidetakse!!!!! Kirjaliku testi tegemine maksis 20 taala. Ja seda võid seal kasvõi iga päev käia ja teha, maksad ära, tädi annab sulle lehe küsimustega, istud kusagile maha ja täidad ära ja annad lehe tädile tagasi, naljakas eks?

Kui kirjalik test tehtud sai ennast kirja panna sõidueksamile. Maksad tädile 40 taala, annab sulle mingi broneeringu nr ja käsib telefoni teel ise endale sõidueksami aeg kinni panna. Miks tädi ise ei võiks mulle seda broneerida? (Jäi selgusetuks). Esimene vaba aeg oli alles kolme nädala pärast. No ma siis käisin jälle töölt lõuna ajal seda ka tegemas. Kuna meil on automaatkastiga auto, tegin ainult automaadi load. Oi ma olin ikka närvis. Mul saab nüüd jõulude ajal täpselt 10 aastat sellest päevast kui ma üldse oma esimsed load sain. 

Üks erinevus on siin see, et eksami sooritad sa oma sõidukiga, nemad sõidukeid sulle ei paku. Ma siis läksin oma Magnaga, ilusad kollased L tähed peal siramas(need on siinsed vahtralehed). Tädi kes eksami vastu võttis rahustasmind  maha ja sõit võis alata. Ega mis siin ikka rasket on, vaatad märke ja sõidad. Mareeba on sellepärast trikikas, et siin on väga palju erinevaid  kiirusepiiranguid. Õnneks enamusi ma neist ikka märkasin ja arvasin juba enne ka ette et ta mind nende kohtade peale viib. Kokku läbisime 40, 50, 60 ja 80 tsoone. Ühes 50 tsoonis eksisin ja ületasin kiirust 4 võrra. Õnneks suutsin sõita ka õigelpool teed :DD Tädi küsis kohe, et kust ma pärit olen ja kuidas enne sõitnud olen- rääkisin siis, et teiselpool teed! Üks väike viga oli veel, ma ei suutnud sirgelt mööda kõnniteeäärt tagurdada!!!! Kas pole naljakas. Kolmas viga oli mul see, et ma ei vaadanud üle õla tagasi kui peatänaval ridu vahetasin. Siin on see kohustuslik ja mul polnud õrna aimugi, muidugi ma kasutasin selleks peegleid! Kokku võis olla 5 viga aga mul oli kolm, niiet juhuuuuuuu load olidki tehtud! Tädid kontorist andsid mingi paberi mulle, et olen eksamid läbinud ja kuni päris lubade saamiseni esitan selle kui politsei küsib. Paar päeva tagasi saabuski mulle postkasti ümbrik minu ilusate kollaste Queenslandi juhilubadega!

Randari saaga veel jätkub. Tema tahtis teha manuaaliga load kuna tal tööauto on manuaal ja niikuinii tõenäeosus tal suurem ,et ta manuaaliga siin ka sõitma peab. Rentisime selleks veel auto, et eksamile minna...aga kahjuks ta kukkus läbi. Ületas kiirust liiga palju ja lisaks libitas sidurit ka veel. No ei tea, ei olnud lihtsalt tema päev ma arvan. Aga 5. jaanuariks on tal uus aeg kinni pandud, niiet uuele ringile siis. Better luck next time!

Jõulupidu nr 2

 Niisiis sellel reedel oli Skybury enda jõulupidu. Kuigi meil kokku töötab vist 50 inimest, olid kohal vast pooled. Ei saagi aru miks nii.
Pidu toimus meist ca 40 km kaugusel Cairnsi pool, Speewah´is. See on jah selline küla kus pood ja kaks maja aga pubi kus pidu oli, sellel polnud midagi viga, isegi tuledes bassein oli ja majutuse võimalus. Reedel oli meil veel tööpäev ja ega see andis ikka tunda kui kella 6ks sinna jõudsime. Meil Randariga oli sinna tuba ka võetud. Pole nagu erilist tahtmist kainena pidutseda või täispeaga koju sõita!
Pidu ise ei olnud üldse meie mõistes asutuse jõulupidu. Keegi ei võtnud sõna, puudusid ühistegevused ja tants. Et mis seal siis üldse oli eks? Mingid söögid ikka olid ja 1500 taala eest jooke baarist, panime siis rohkem sellele viimasele rõhku. Ega palju polnudki vaja, väsimus nõudis oma osa. Igatahes kui me 12 paiku magama läksime, olid baaris ikka veel joogid tasuta!! :D
Kella 10ks oli enamus rahvast juba koju läinud, meie seltskond oli viimane. Osad meist proovisid siiski veel basseini vee ära ja oligi pmt tuttu minek! Niiet rohkem selline pubiõhtu sõpradega kui asutuse jõulupidu!

Siin pildil meie kaunitarid papaiadest ja banaanidest!

Jõulupidu nr 1

Selleks laupäevaks meil oli täitsa konkreetne plaan olemas kohe. Üle pika aja võtsime jälle ühe sõidu ette. Mind koos Randariga oli kutsutud koos mõne teise Skybury töötajaga Mission Beachis toimuvale jõuluüritusele, mille korraldajateks oli firma kes meie banaane ostab. Selline pidu siis. Meid oli peale bossi ja tema pere veel kokku 5 inimest. Toad olid reserveeritud jne. Mareebast sinna sõit võtab ca 3 tundi aega. Me hakkasime juba varakult minema kuna me polnud seda teed varem üldse sõitnud ja mõtlesime veidike loodust imetleda ja peatusi ka teha. See pilt roheliste küngastega on tehtud Milla-Milla kandis. See on nn piimakarjapiirkond :D Palju on lehmi ja kõik on nii roheline, mitte nagu meil Mareebas, mis on ainult 50 km kaugemal.

 Teepeale jäi Paronella park. Meeletult kuum ilm oli ja seega me sisse hiilima ei läinudki vaid kaesime eemalt. See on kohalike hulgas popp koht pulmade jms ürituste korraldamiseks- väga romantiline igaljuhul! Tol päeval oli kuuma 35 kraadi, vähemalt :) pluss niiskus.

 Istume siin enne pidu veel korra väljas, kõik ilusasti riides! Meie toad olid ilusasti ümber basseini. Kohale jõudsime kell 2 aga pidu algas alles kell 6, seega võtsime poest õlled ja peesitasime niikaua basseini ääres. Vesi oli jube soe ja üldse ei olnud jahutuseffekti, ainuke pääsetee oli toas konditsioneeri all! Isegi õhtul kella 10 ajal kui peale pidu veel natuke väljas istusime oli meeletult kuum ja niiske, kole on see meie suvi! :) Peost enesest ei ole mitte midagi põnevat rääkida. Natuke ebameeldiv oli see, et kõik meie inimesed ei mahtunud ühe laua taha ära (laudade asetus oli nagu siin kombeks sellised eraldi ümarad lauad ca 10le) ja seega osad pidime eraldi istuma täiesti võõrastega ja need olid kah mingid penskarid, kellega suurt midagi rääkida ka polnud. Kõik olid jube näljased sellest basseiniääres peesitamisest ja ujumisest, seega sõime buffees kõhud täis ja lasime tasuta jookidel hea maitsta, ja nii paar tundi ja ära magama. Muusika oli jama ja muud tegevust ka ei toimunud. Aga kokkuvõttes kuna ise millesgi eest maksma ka ei pidanud oli asi kohale minemist väärt ikka!

 Järgmisel hommikul läksime viiekesi Mission Beachi hommikust sööma ja põikasime korraks ka rannast läbi. See koht on päkkerite seas väga populaarne. Põhiline atraktsioon on langevarjuga hüppamine. Keegi meist ei olnud käinud piirkonnas kus tsüklon Yazi selle aasta veebruaris üle käis. Mission Beach oli üks nendest Yazi teele jäänud kohtadest. Nagu pildilt näha on ümbrus ikka veel suht räsitud. Palmid olid pikali või pooleks ja suured puud näha et ladvad olid murdnud. Paljud poekesed ja söögikohad endiselt suletud. Üks probleemidest on endiselt kindlustustelt rahade saamine. Sellest räägitakse siin palju, et uus tsüklonite hooaeg peale tulemas aga vanad rahaasjad ikka veel segased.

Meie Mission Beachil! Vesi on seal selline madal, rohkem nagu Eesti randades. meil siin on ju nii, et paar meetrit ja siis kohe vesi üle pea!

Ka meil on siin püramiid! See on Walsh pyramide. Igal aastal toimub sinna otsa ronimises ka võistlus ( millest Randar räägib koguaeg, et peaks osa võtma)!! :) Me sõitsime koju tagasi teist teed pidi, ehk Innisfale kaudu ja üle Gillies range´i. See on üle veel kõrgemate mägede kui meie tee Cairnsi. Lisaks on tee veel kitsam ja pikem(ca 20 km) ning puid seal ka eriti ei kasva, seega on kohe kõik alla näha. Päris hirmutav oli. Sõidukiirus on enamvähem paarkümmend km tunnis, mitte rohkem!

Seal kusagil Gillies range peal. Poole tee peal tegime peatuse ka, kuigi seal konkreetseid vaateplatvorme ei olnud. Nii kuum päev oli, et isegi üleval mäe otsas oli vist 40 kraadi.

Hämmastav on siin see kuidas maastik ja loodus võib meiekandis nii kiiresti muutuda. Rannast tulles üle kõrgete mägede, siis roheline kuppelmaastik vulkaanikraatrijärvedega ja siis kuiv ja suhteliselt lage ja tasane Mareeba, ning kui veel edasi sõita siis tuleb vihmamets ja seda kõike näeb ca 200 km sõidu jooksul! 

See on just üks selline kraatrijärveke. Ümber järve saab läbi vihmametsa 5 km pikkuse jalutuskäigu ette võtta. 40-kraadises kuumuses, no thanks! Kummaline on vaid see, et inimesed seal üldse ei ujunud, kuigi oli kuum päev. Väga ilusate murukallastega ääristatud, lihtne oleks sisse sulpsata olnud.

See viimane pilt siin on tehtud suurest viigipuust. Siin on üks selline mida kõik turistid imetlemas käivad. Puu nagu kardin!

Jõulukuu

Kuhu see aeg küll ometi nii kiiresti kaob? Jälle on jõulud. Minuarust alles olid jõulud. Aga nohh, kui nad tulemas on ju peab ikka midagi ette ka võtma.

Ettevalmistustega tegin algust täna. Tegin esimese osa piparoogitaigent valmis. Seekord leidsin netist mingi Fazeri piparkookide retsepti ja selle järgi tegin, natuke hele sai see taigen, sest ma tõepoolest ei julge seda suhkrusiirupit niikaua kuumutada, et tossu tõusma hakkab :) Vürtsidega suuremaid probleeme polnud, juba tunamullusest olid kapipõhja kõik kenasti alles jäänud. Endiselt ei suutnud ma poest leida jahvatatud nelki, no jäigi see lisamata siis. Selliseid mugavaid valmis piparkoogimaitseaineid siin ei tunta-tuleb ise kokku miksida. Üldiselt sel aastal on entusiasm kuidagi suurem nende jõulude  tuleku osas, no et viitsin isegi piparkooke küpsetada.

Kohe näha, et meie farmidel on sel lõppeval aastal tunduvalt paremini läinud kui eelmisel aastal. Eelmisel aastal ei olnud ei ühtegi kingitust, ega boonust, ega jõulupidu. Sel aastal tundub, et midagi ikka on tulemas. Randarile anti tööjuurest kingituseks pilet kahele sõiduks vallrahule. No muidugi me oleme seal ennegi käinud aga seekord on tegu tripiga mis algab hoopis Port Douglasest ja siirdub reefile, millel me kumbki pole käinud. Lisaks on tegu mitmeid turismiauhindu võitnud firmaga, niiet tõeotab tulla vahva tripp. Sinna minemiseks on meil aega terve aasta, niiet saab ilma valida, millal sõita! Siin on väike video sõnalisele osale lisaks. http://www.youtube.com/watch?v=bSeKY4LBfIg

Meie farm pole kinke jaganud-veel-aga pidusse kutsuti küll! Esimene toimub kohe järgmisel laupäeval ja Innisfale´is, see on linn meie juurest ca 200 km lõunapoole, ookeani ääres (kui keegi tunneb huvi ja kaardilt näpuga taga ajab).  Selle peo on tegelikult korraldanud see firma, kes Sydneyst meie banaane ostab. Nad on meie kandi tarnijad ühisele jõulupeole kokku kutsunud. Meie farmi esindus kutsuti ka ja minul koos Randariga õnnestub ka sellest osa saada. Aga eks siis pärast kirjutan kuidas asi välja kukkus!

Kohe sellest järgmisel reedel on meil Skybury jõulupidu, see peaks toimuma siinsamas Mareebas. Ja ikka kutsutakse koos kaaslastega, mis Eestis nii populaarne ei olegi firmapidude puhul. Hetkel muid jõuluüritusi kalendris pole aga esialgu piisab ju küll! 

Nüüd teine mure ongi see, et mis jälle selga-jalga saab? Siin pole ju üldse mingeid normaalseid riideid vaja! No eks peab kappi revideerima ja ehk jälle poodidesse kammima minema :) Riietuse kohapealt ma olen ikka nii nahhaalseks ära läinud(nagu kohalikudki), et tööriietega käin vabalt postkontoris ja poes-kus vaja. Nojaa minu tööriided ei näe just väga viisakad välja. Aga siin Mareebas on küll nii, et vabalt võib tööriietes või pidzaamades või milles iganes ringi käia, mitte kedagi see ei huvita! Awsome!!