Vihm

Hei jällegi! Ma ei teagi mis lahti aga kuidagi väga suur väsimus on viimasel ajal peal ja jõudu kah pole... Tegelikult osaliselt tänu sellele reisilt saadud nohule pakun, mis muidugi ei ole veel päris üle läinud.

Vihm jah. Teisipäeval siis üle 5 kuu nägime esimest korda "päris" vihma. Kohalike jaoks on see aeg kindlasti veelgi pikem. Olen eelnevaltki siin rääkinud, et mingid piisad või nii aga seekord tuli ikka konkreetselt valget vett taevast alla. Räägivad, et nüüd hakkabki nii olema, et korra tuleb vihma ja siis jälle päike jne. Nagu Eesti september :) Tuuline on ka, kraade mingi 27 kandis vast. Sel nädalal oli banaane eriti vähe ja juba kolmapäeva pärastlõunal läksime meie ka välja tööle. Õnneks seda päris suurt sahmakat me kaela ei saanud. Ja muidugi pean siinkohal ära mainima, et ega siis töö sellega seisma ei jää kui sajab! Vihmamantel selga ja tööle. Maa läheb pehmeks ja siis tatsud ringi suured porikobakad jalgade küljes. No poisid teavad sellest rohkem rääkida. Ega siis wetseason veel käes pole, see alles algus. Kõige hullem peaks veebruar või märts olema. No näis siis! Igatahes see ilm on siin hetkel väga kummaline ja pole sotti saanud kas siis randa ei saagi nüüd tükil ajal või mis?

Esimesed mangod on müügil ja ära proovitud. Oijaaaa, paretmat lihtsalt pole olemas. Tegelikult tulevad need mangod siia praegu põhjapoolt aga kui meie enda omad valmis saavad, siis on veelgi paremad. Mingi 4 nädalat vast võtab veel aega. Need kasvavad siin metsikult ka, nagu eestis vbl õunapuud. Me siis oleme Randyga kaardistanud Mareeba ja selle ümbruse metsikuid mangopuid, et õhtuhämaruses jahile minna!

Olen kirjutanud, et väga paljud käivad praegu farmis tööd otsimas. Nii ka sel esmaspäeval. Tuli neljane seltskond, kaks tüdrukut ja kaks poissi. Rääkisin siis, et pole tööd jne aga lõpuks igaks juhuks küsisin, et kust te pärit olete? (mida ma kunagi enne pole teinud) no eestlased olid!! Võtsin siis nende nr, et hiljem kokku saada vms. Nad jah otsisid siinkandis tööd, et oma farmipäevad ära teha. Üürisid maja meie töökoha lähedal. Juba käisime neil korra külas kah, tore vahelduseks omasid kohata! Töö leidmisega keerulised lood siin praegu, kuna hooaeg algab ca kuu pärast alles. Aga sebisid 3-4 päeva siin ringi ja said kõik neljakesi teatree farmi tööle. Ma ei teagi mis see endast kujutab või kus täpselt asub aga küll teada saame kui jälle trehvame. Ja nagu kuulda siis üks eesti poistest, kes paar kuud tagasi Mareebast lahkus, on jälle tagasi ja leidis töö 4 tunniga!! Niiet, kes otsib see ka leiab, varem või hiljem!

Banaani hinnad ka laes jälle. Seekord isegi niipalju, et pakime igasuguse s... ka ära. St üksikud ja paaris banaanid, mida muidu ei taheta. Kui tavaliselt saab kasti banaanide eest ca 20 taala siis hetkel saab kasti eest ca 45 taala, vahe sees eks? Poes vaatasin eile oli 1 kg banaane 5 taala nt.

Täna on laupäev aga Randar ikkagi tööl. Meil tehakse seal mingit uut kastmissüsteemi ja siis boss kutsus ta endale appi sinna. Niisiis ma seekord mõlemad vabad päevad üksi kodus.

Täna on meil siin jälle market ka, lähen vaatan jalutan, et mis seal toimub siis. Mis siin kolkas muud ikka teha! Lisaks otsin juba pikemat aega sellist madalat diivanilauda, mingi norm hinnaga, aga ei ole, sööme ikka sülest edasi :D

Fidzi reis vol 2

Kahjuks vahepeal ei olnud mul netti ja samas ei tulnud ka vaimu peale, seega vol 2 venis...

Niisiis ilm oli ilus ja paadisõit nauditav. Sõitjaid oli väga vähe, kes see vastu ööd ikka peesitama läheb? Vahvalt on tehtud see saarele maha minek. Suure nn laevaga ei saa ju saarele lähedale, korallide pärast ja siis saarelt saadetakse väike mootorpaat vastu. Niimoodi keset merd käib turistide vahetud, kaubavahetus, töötajate vahetus, kohvrite vahetus. Sellesse resorti olime meie ainukesed minejad. Vastu võeti kitarrimängu ja lauluga, welcome to Amunuca! Paadist kohe hops helesinisesse vette! Meie majake asus otse ookeanikaldal kuid vaatega aia poole, mitte ranna poole. Kuid sellest polnud absoluutselt mitte midagi. Õhtul jalutasime, tutvusime pakutavaga ja vaatasime päikeseloojangut.

Järgmisel päeval võtsime ette paadimatka naabersaarele Monurikile, see on siis see kuulus Tom Hanksi saar nagu kohalikud seda kutsuvad. Koht kus käisid Cast Away filmivõtted kuu aega. Mina kutsun seda filmi, et see kus Tom Hanks omal uisuga hamba välja lõi...vot see sama koht jah. Vahva ikka küll mõtlen. Ilm oli super, võtsime päikest, ujusime, vaatasime paiku kus Tom oli ja muidugi...puhkasime.

Ja järgmised kolm päeva sadas vihma... :) tegelikult ei olnud sellest ka suuremat lugu. Esimesel päeval ikka padukat ei tulnud ja saime tennist mängida õues. Ma polnud kunagi enne mänginud aga Randy on ja siis ta õpetas mind ka. Põhiline viga oli mul see, et lõin palli liiga kõvasti ja üle aia...aga lõpuks hakkas juba välja ka tulema. Õhtul jälle dringile ja sööma. Kokteilibaar oli seal vinge. Menüü ka nii pikk, et ma jõudsin vbl kuni kümme erinevat ainult ära proovida! Igal õhtul oli veel tund aega happy hour ja eks me siis seal maitsesime.

Kolmandal päeval sadas konkreetselt terve päeva. Siis oli veits tubast tegevust välja mõeldud õnneks. Sel päeval õppisimegi korvipunumist ja õhtul oli see iseseisvuspäeva õritus. Naabersaarelt oli kohale toodud tantsijad. Pärast seda fidzi toitudega õhtusöök. Toidud ei olnudki väga midagi erilist ja suht maitsetud ka, liha oli kuiv aga kala OK. Magustoidud olid küll sellised mida varem näinud polnud. Mingit kohalikku puuvilja oli palju kasutatud, mille nimi mul hetkel ei meenu. Samas kasutati ka banaane.Tegelikult nüüd oli käes aeg kui oleks tahtnud midagi tuttavamat ja tugevat süüa juba. See igapäevane hommik-lõuna-õhtu a la carte oli ära tüüdanud. Ei kujuta ette kui oled seal kaks nädalat ja sama menüü peal!

Lahkumise hommikul sadas ikka väga kõvasti ja oli kõva tuul. Mõtlesin juba hirmuga kuidas see paadisõit välja näeb. Loomulikult saime üleni märjaks ja paat loksutas ikka meeletult. Paha hakkas. Siis keset merd mingi saare juures kamandati keid suuremasse praami moodi asja. See õnneks ei loksutanud aga teekond saaret nn mandrile võttis 3,5 tundi!!
Mandril oli meil broneeritud 5tärni hotell samas sadama lähedal, Westin. No ega me sinna niimoodi vabatahtlikult ei olekski läinud aga jäime ju broneerimisega hilja peale ja siis see oli üks järelejäänud valikutest. Jumal tänatud selle tarkuse eest, et me üldse otsustasime mingi väikese saare peale 4ks päevaks minna!! See Westin oli ikka täiega nõme koht. Väga-mega turistikas. Seal sa küll päris Fidzit ei näe!!!! Sama mis Tallinnas Radissonis olla ehk :D No eks ma nati nüüd liialdan ka aga mitte väga palju. Hotell ise asus koos teiste 5tärnikatega nn saare peal (mis nagu hiljem välja tuli oli rohkem nagu poolsaare moodi saar). Selline ehtne Euroopa ja Austraalia ja Jaapani rikkuritest pensiokate paradiis. Basseiniääred rahvast pungil, istumisruumi pole, kisavad lapsed, suht mossis ja väsinud teenidajad ja ei mingit personaalsust ja fidzilikku külalislahkust. Mingi kaks tundi mille toas veetsime, selle ajal käidi meid kolm korda segamas. Üks kord mingi hommikusöögi pakkumine, siis toateenindus ja siis putukamürgi pritsijad. Kanister seljas mingi onu ja pritsis vannitoa üle?! Naljakas eks aga tegelikult mitte, sest hommikul ärgates vaatas susside kõrvalt vastu pikkade tundlatega prussakas, kõht õlespidi (nagu nad seal USA hirmufaktoris söövad ja nagu meil korteris Mareebas vahel ringi lasevad :D). Kuna pool päeva oli juba paadisõidule kulunud siis ei olnud enam midagi muud tarka peale haka kui lihtsalt ringi vaadata ja basseinis vähe vedeleda. Külm oli ja sealt sain ka ilmselt oma nohu, mis siiamaani ei ole päris mööda läinudki.

Sadamasse läks hotelli juurest BULABUS, ehk selline lahtine buss, kus inimesed istusid pikas reas seljas vastakuti. Sellega 10 min sõitu ja olidki sadamas. Seal ka selline keskus tehtud, et poed ja restod jms. Kindlasti ka odavam süüa kui hotellis. Võtsimegi tee ette Rock Cafesse. Ohh, need olid küll maailma parimad ribid tol hetkel mida sõime. Sama kordasime veel järgmiselgi õhtul!

Järgmisel päval aga oli kena ja ilus ilm, mida olime ka südames lootnud, et äkki viimasel päeval õnnestub siis veel mõnda ilusat saart näha, päikest võtta ning ujuda. Õnnestuski. Võtsime poole päeva sõidu South Sea Islandile. See on tilluke saareke Denarau sadamast 30 min praamisõidu kaugusel läänes. Saar pisike (tiiru ümber saare tegime 3 minutiga) kuid eemalt vägagi ahvatlev. Siis ujusimegi, tegime pilte, snorgeldasime veits, kuigi viimane polnud seal eriti huvitav. Korallid suht hallid ja lõhutud, kalu vähe. Eriti kui oled enne snorgeldanud Great Barrier Reefil, eks ;) Aga üldmulje 5 palli süsteemis 4- ja seega mitte väga hull. Kuid soovitan ikkagi sõita kaugematele saartele ja te ei pea kahetsema!!! (isegi kui vihma sajab)

Ehk siis üldmulje Fidzist väga hea, kuigi me ei jõudnud selle aja jooksul väga palju näha. Põhisaartel ei jõudnud üldse ringi sõita. Eriti meeldis, et kõik on nii roheline ja õitseb. Inimesed vägagi sõbralikud, kuid ettevaatust sõbralikkusega linnades. Maal st saartel on see hoopis midagi muud ja mul hea meel, et seda kogesime.

Ühesõnaga- võtke plaani!!

Antud lingil saab vaadata meie reisi pilte.

http://album.ee/album/342273/50201103

Fidzi reis 8-15. oktoober 2009 vol 1

Olete sirvinud reisikatalooge või netis vaadanud turismifirmade poolt reklaamitavaid Fidzi sihtkohti? Türkiissinise vee, valge liiva ja ranna kohale kaardunud palmipuudega? Vot selline see Fidzi ongi, pole vaja mingit photoshopi! Aga jah siiski peab olema ettevaatlik ja kindlasti välja uurima kus asub teie majutus. Kui see asub põhisaare rannikul siis vaade hotelli rannale on kui vaade mudamülkale (eestis ei ole ühtegi nii koledat randa). Aga, kui see asub mõnel Fidzi 300st väikesaarel, on tõenäosus 99% et olete oma majutuse reserveerinud paradiisisaarele. Et kui keegi kunagi tahab minna siis otsige kindlasti infi reisibüroost või uurige nende käest kes käinud! Meid aitas reisibüroo, Lonely Planet ja boss kes oma naisega paar nädalat varem Fidzilt puhkamast tuli.

Lennuk maandus meil Nadis, mis on nn turismipealinn nagu Eestis Pärnu on vast. Aga muidugi väiksem, räpasem ja üldse kole koht. Esimese öö olimegi Nadis Novotelis, kuna saarele oli viimane praam juba väljunud ja järgmine läks alles hommikul. Kõva uudis oli see kui vastuvõtust öeldi meile, et päeval anti Fidzile tsunaamihoiatus! Et turistid olid saartelt ja rannikult sisemaale põgenenud. Väga julgustav, eks? Olime algselt nõutud, et mis me siis nüüd teeme? Aga helistasin meie saare majutusele ja sealt rahustati, et see oli vaid hoiatus ja midagi ei ole juhtunud ja praamid sõidavad ja kõik on omal kohal ja welcome! Ok, tegime paar kokteili (tax frees oli alko ikka mega odav, eriti võrreldes austraalia hindadega) ja magama ära. Uus põnev päev ju ees ootamas. Pealegi see lennukisõit väsitab ära. Õnneks lennud ei olnud küll pikad: Cairns-Brisbane 2 tundi ja Brisbane-Nadi 3 tundi.

Hommik oli võrratu. Päike siras, linnud laulsivad puude latvades, lilled õitsevad ümberringi...

See on minu ettekujutus troopilisest kliimast, mitte nagu meil siin Mareebas on, kõik suht kõrbend ja kollane. Seal ikka oli ümberringi roheline, lopsakas ja õites. Isegi muru oli roheline, hiljem selgus miks see nii on. Sõime väljas rõdul hommikust ja siis mõtlesime, et läheme Nadisse ringi kõndima, kuna meie praam läheb alles 3.15. Jätsimegi kohvri hotelli ja lasime taksol end kesklinna sõidutada. Ahh see oli tavaline tursitilaks tegelikult. Suveniiripoed igalpol, veetakse kättpidi sisse nagu ikka. Eks me siis ühte astusime sisse ka ja seal pakuti meile esimest korda KAVAt. See on mingi taime juure pulbrist tehtud jook. Selline kartulitärklise maitsega, jättis suu tuimaks väheke. Aga seda antakse jah nn welcome märgiks ja et ikka õnne ja edu jms oleks. No jõime selle ära ja ostsime paar asjakest ja läksime kiirel sammul edasi....netikohvikusse. Ehh, arvutid kiviajast, lauad toolid nagu nõukaaegsest klassiruumist. Ühesõnaga masendav. Veetsime seal 15 min, et kodustele sõnumid saata, et oleme kohale jõudnud ja tsunaamit ei tulnud. Imelik on see, et meie EMT telefoni numbrid kummalgi Fidzil ei töötanud. Igalpool mujal aga mitte seal. Niisiis olime 6 päeva levist väljas :)

Nadis ei ole tõepoolest mitte kui midagi teha üle ühe päva. Vaatad poodides ringi, saadad mõned postkaardid, ostad süüa-juua (kui saartele minek) ja ongi kõik. Pole just väga turvaline koht ringi jalutamiseks. Niisiis meiegi täiendasime joogivarusid ja natuke võtsime näksi ka ning lasime taksol end kõigepealt hotelli kohvri järele sõidutada ja siis sadamasse praami ootama viia. Taksosõit on vägagi normaalse hinnaga. Ja see on üks suuremaid ärisid ilmselt. Autod ise on vanad ja logisevad ja needki kuuluvad nn taksofirmale, mitte ei ole erataksod. Juht kurtiski, et turiste jääb vähemaks ja seega tööd pole. Ta oli ju nõus meid linnas ootama kuni käigud tehtud ja viis meid uuesti hotelli tagasi ja sadamasse ka. Ei nõudnud lisatasu ega midagi, hinna leppisime eelnevalt kokku. See kokku maksis 37 fidzi taala, ehk ca 180 krooni. Taksojuhid seal kauplema ei hakka, sest hinnad on hotellis väljas palju mingi sõit maksab ja nad ei saa rohkem küsida lihtsalt!

Niisiis, kell 3.15 hakkas meie 2,5 tunnine praamisõit Denarau sadamast Tokoriki saare Amunuca Island Resorti! Paradise here we come!!!!! :)

7/10/2009

Antud kuupäev tähistab minu ja Randari abielu registreerimise kuupäeva siin Austraalias.

7 oli kolmapäev ja suhteliselt kena ja soe päev. On ju eestlastel ütlemine, et kui pulmapäeval selge ilm siis ka abielu ilma suuremate komistuskivideta! Loodame, et meil nii siis ka on.

Ei mingit suurt tseremooniat ega pidu. Lihtne registreerimine Mareeba kohtumajas. Tunnistajateks Mareeba politseijaoskonnast a la sekretär ja aednik :) kuna meil endil ei olnud tunnistajaid kaasa võtta.

Tseremoonia viis läbi väga eestlasliku nimega härra Raimund. Väga kenad inimesed kõik. Vahetasime sõrmused ja kirjutasime paberitele alla ja kõik.

Pärast kodus jõime ikka shampust ja sõime kooki...vara magama...lennuk Fidzile läks juba 5.30 järgmisel hommikul!

Igasugust

Näib nii, et tööl on meil kolmas tüdruk lahti lastud. Nagu see siin käib, lihtsalt helistatakse, ära homme rohkem tule! Juba kaks nädalat pole teda tööl olnud ja selge siis. Tema oli see kohalik plika, kes meil nn vahetusevanemat ka mängis. Ta oli nati üle aasta seal farmis ja Fabian (meie boss) õtles, hakkas tema töö meie omale kvaliteedilt alla jääma ja vaja tast lahti saada. Nojah.

Üldse on meil suht kõva kord ja paistab, et asi viiakse uuele tasemele. Nimelt on meil juba ammu musa kuulamine keelatud ja nüüd siis omavahel rääkimine ka. Pakkimise ajal ei saagi rääkida aga mõtlen just koristamist. Totaalne vaikus terve päev, ainult küürimise hääled kuulda, masendav! Fabian oli Randyle öelnud, et annab mulle ilmselt varsti rohkem tööd ja väljas siis, et ilmselt Nepaali plika hakkab üksi koristama. Ta ei saa jah väljas hakkama, oleme kõik sellest aru saanud. Väljas tööl pole ju viga, kui ainult nii palav ei oleks. Kõige hullem aeg on kell 11-13ni. Viimasel ajal on päeval 32 kraadi ja enam sooja olnud. Sees töötades pole üldse hullu sellise kuumaga aga väljas võtab pildi tasku küll! Vett joome ca 5 l päevas ja see on käkitegu!!

Esmaspäevast hakkame meie uut töölist Mareebast peale korjama. See on üks Usbeki (ma ei tea kuidas seda kirjutatakse) kutt. See sama tädi Natasha kes meie viisapabereid ajab, sokutas ta Fabiani juurde tööle. Loomulikult me küsime ju transpordi eest raha, nagu nepaaliplika transa eestki. Aga tsurkad on ikka tsurkad, kohe kukkus kauplema, et äkki saab poole alla? No tõesti, teine variant on tal võtta takso, mis maksab 15 taala päev (meie küsime 7 taala päev). Randy aga pakub, et temast töömeest pole ja niikuinii ei pea teda kaua vedama, näis. Pealegi elab ta teises linna otsas, ja me peame varem ärkama, et sinna sõita jne...see kohe kauplema!!!

Ükspäev hakkas nepaalil tööjuures halb, tal sama kõhuhäda mis minulgi vahepeal oli. Kõht valutab ja jooksed vetsuvahet. Siis Fabian ütles, et ta ei anna kellelegi mitte ühtegi tabletti!? Isegi mitte Panadoli, mitte midagi. Me siis jäime juhmide nägudega vaatama, et miks siis? No siin jälle selline seadus, et kui tööandja süü tõttu tekivad töötajal mingid reaktsioonid või tüsistused (antud rohu tõttu), siis trahvid megasuured ja temalt võidakse farm ära võtta jne. Aga ta võib anda auto ja minge ise ja tooge omale rohtusid! Nepaal lihtsalt istus tunnikese smoko roomis, kuni tööpäev mööda sai. Ma olen talle juba rääkinud, et mine arsti juurde, andsin talle arsti nr ja aadressi jne, et see ei lähe niisama üle. No näis kas ta nüüd reedel käis siis või mitte.

Lehest lugesin veel ühe lolli seaduse kohta Queenslandis. Nimelt ei tohi auto aken olla sõidu ajal rohkem lahti keritud kui 5 cm. Ehh, ja mida teevad need vaesed päkkerid oma vanades vanides (mikrobussid), kus ei ole konditsioneeri. Saab näha. Trahv on kusagil 100 taala ringis selle seaduse rikkumise eest! Õnneks meie kont veel töötab, kuigi vajab vist täitmist.

Söögitegemisega on viimasel ajal keerulised lood. Nimelt on kätte jõudnud see aeg kui kohalikust toidust siiber ja tahaks mingeid eestipäraseid sööke. Mingi päev tuli megaisu kisselli ja riisipudru järele. Riisipuder pole probleem aga kissell küll! Millest seda teha? Külmutatud marjad. Näevad välja super, lõhnavad super aga potis TÄIESTI maitsetud. Lisasin siis vaniljet ja suhkrut ja sidrunihapet ja....no midagi ikka välja tuli jah. Teine teema on kartulitärklis. Katsu seda leida. Siis peale pikka otsimist leidsin selle orgaaniliste toiduainete riiulist ühest poest, kus ma tavaliselt väga ei käi. 500 g kartulijahu maksis 8 taala! Aga nüüd ma vähemalt tean kust seda saada. Kaks päeva jutti tegin siis kisselli ja putru, väga hea ikka! Parem kissell tuleb kui osta naturaalset mahla ja siirupit hulka. Kissell on siin kallis lõbu! :)

Täna teen lihtsalt hakkliha kastet ja kartulit!

Tegelikult pole ju kohalikel toiduainetel midagi viga aga kõik mis magus, on suhkruga üle külvatud ja mis soolane, siis soolaga üle külvatud. Väga palju sisaldavad rasva ja suhkrut ja soola.

Ega me valmistoitu peaaegu ei ostagi, vahel arva. Muidu ikka kokkame ise igal õhtul, et kohe süüa ja siis järgmisel päval kaasa ka võtta. Mis on muidugi suht tüütuks tegevuseks muutunud. Poes käies jäävad tihti näppu nn sõõrikud, suhkruvaabaga, 6ne pakk ja 1 taal ainult :D ja ime pole et inimsed siis paksud on, kui sellised tooted maksavad nii vähe!

Reisile minekuks oleme enam kui valmis. Täna pesen veel viimased pesud ja hakkan vaikselt asju pakkima. Ega me megalt sinna asju ei vea, võtame ühe kohvri kahepeale lihtsalt.

Ilm on täna selline kahtlane, pilves aga ikkagi väga soe. Isegi selline niiske olek on, nagu hakkaks sadama, või on kusagil lähedal sadanud aga seda pole mõtet loota, mitte veel!

Eile käisime jällegi Palm Coves peesitamas. Vesi läheb iga korraga ikka soojemaks ja soojemaks. Eile vees olles enam ei saanudki aru kas oled vees või väljas, sama temperatuur :) Aga ilm oli pilves. See muidugi ei tähenda, et päike ei võta, võtab ja kuidas veel. Kreemitasin end seekord korralikumalt aga ikkagi oli pärast särk kare seljas!

Ja lõppu siis veel väike uudis ka. Saime oma IELTS keeletesti tulemused teada! Viisa saamiseks oli miinimum nõue 4,5 punkti. Randy sai 5,5 ja mina sain 6,5. Need skoorid on siis 9st võimalikust punktist. Päris normaalne tulemus, arvestades kui kaua aega pole inglise keelt üldse õppinud. See näitabki nüüd meie taset, millel oleme! Pean siinkohal ära märkima, et vestluse osas sain 9st võimalikust 8 punkti. Väga rahul!!

Kui nüüd vahepeal pikalt siia blogisse midagi ei ilmu, siis olen teatavasti kaugemal palmi all, veel valgema liivaga rannas kui seda siin on. Lasen kokteili ja naudin väljateenitult puhkust!

Kena pühapäeva kõigile!