Millaa Millaa tuur

McHugh lookout Millaa Millaa-teel kodupoole

Brush Turkey
Need kõndisid niisama lambist metsas ringi ja ei kartnud kah


Ellinjaa Falls
Ilusaim kosk selle reisi jooksul, minuarust.

Zillie Falls

Millaa Millaa Falls- pettumus

Teepõõsad

Ettevaatust! Lehmad teel- ja olid ka :)

Kuppelmaastik

Malanda Falls

Väiksed puud

ja puujuured.

Vihmametsas

Leia puu alt Randy!

Lake Eacham National Park

Sel nädalavahetusel oli mul kolma vaba päeva. Reede ka vaba, sest Cairnsis oli see show weekend ja siis siin ka anti vabaks, et saaks showle minna. Meile üldiselt nendest showdest aitab ja seega ei plaaninudki üldse Cairnsi minna!

Reedel olime pool päeva Athertonis, kuna siin Mareebas olid püha puhul kõik poed kinni. Oli paari asja vaja ja niisama vaatasime ka ringi. Pluss külastasime turismiinfot. Siinkohal peab mainima, et see turismiinfosüsteem on küll hästi välja arendatud siin. Igas väikses külas see olemas ja väga abivalmid oma kanti tutvustama ja näitama ja rääkima ja juhatama jne. Õhtul käisime veel eestlastel külas nende karavanpargis. Tegime süüa ja vaatasime filme...ja varakult koju, sest laupäeval oli plaan minna väikesele tuurile lõunapoole.

Lõppsihiks oli Milla Milla Falls, kuid teepeal tahtsime ka enamus vaatamisväärsused läbi käia.

Athertonist Yungaburra poole sõites jäi kohe teepeale maasikakasvatus. Sealt sai moonaks võetud karp maasikaid (mis maistsesid nagu eesti maasikad-mitte mingid supermarketi külmaletis olevad punased asjandused) ja maasikajäätis nämmm.

Edasi Yungaburrast tuleb vulkaanilise tekkega järv, Lake Eacham. Selline väike järveke keset vihmametsa. Vesi on täiesti helesinine ja paistab väga hästi läbi. Jeeeees, see on esimene korralik ujumiskoht mida siiani kohanud olen! Väga ilusti on väljaehitatud ujumissild ja paadsild ja vaateplatform kilpkonnade jälgimiseks ja piknikuplatsid ja grilliplatsid ja parkimine ja kõik ühesõnaga. Super koht seltskonnaga grillimiseks ja puhkuseks. Isegi eile oli seal palju rahvast, ei kujuta ette kui läheb soojaks. Vesi oli külm aga lapsed ikka ujusid, nagu igalpool. No külm, arvan, et 20 kraadi ringis oli vesi aga mul tahtmist ujumiseks ei tekkinud. Kuna järv asub keset vihmametsa siis päikest sinna oluliselt ei paista ja soojaks läheb alles pärast lõunat. Võtsime ette 3 km jalutuskäigu läbi vihmametsa ümber järve. Seal oli ka lubatud, et võib kohata erinevaid loomi ja linde. Me kahjuks loomi ei näinud (rott-känguru), kuid metsakalkuneid tolgendas jalus küll paaril korral. Aga need puud....vaatamisväärsus omaette, pole ju varem vihmametsas käinud. Pikad sirged ja siis teised taimed kasvavad nende otsas ja liaanid ja...kõike oli seal!

Edasi liikusime Malanda kaudu Nerada teekasvatusse. Kuna tegu on mägise piirkonnaga, on igal sammul ojakesed ja väiksed kosed nn, nii ka Malandas. See polnud küll eriti kõrge, paar meetrit aga tore ikka. Jälle ilusti väljaehitatud istumiskohad ja väike bassein ujumiseks jne.

Nerada Tea asub küll täiesti in the middle of nowhere (loe:pärapõrgus), ausõna. Teed läksid väga kitsaks ja igalpool olid lehmakarjad ja karjamaad. Teekattena kasutatakse õnneks ikka asfalti, st teed on väga head aga sellised üles-alla, kuna tegu kuppelmaastikuga (seega ka väga ilusate vaadetega). Külastuskekuses tehti 10 taala eest väike 15 min tuur teepõõsaste ja tsehhi juurde. See ei jätnud väga head muljet kui aus olla. Teenindajaid oli ainult kaks. Vahetustega nad siis tegid kohvikus süüa ja käisid soovijatega tuuril. Meie nn giid (see on palju öelda) alustas juttu sellega kuidas ta pole täna lõunat söönud ja nii busy ikka ja ...meil tekkis küll tunne, et rohkem segasime teda oma kohalolekuga. Aga no tore ikka. Tee kasvab ainult kõrgetes kohtades ja maailmas on teekasvatuseks sobivaid piirkondi vähe. Nerada teekasvatus katab 50% kogu Austraalia teevajadusest, ülejäänu imporditakse. Ostime paar meenet ja läksime edasi.

Edasi Millaa Millaa poole. Sealt keeras põhimaanteelt kõrvale ca 15 ring koskede juurde. Sõitsime selle ringi läbi ja teele jäid siis need kolm koske: Millaa Millaa, Zillie ja Ellinjaa. Muidugi kõige tuntum neist on Millaa Millaa, kui Googleśse see nimi sisse lüüa, vaadake ise mis pildid sealt ette tulevad, kohapel vaade pole pooltki see. Ilmselt sellepärast ka, et kolmest kosest see oli ainuke mis oli hea ligipääsetavusega, sai ujuda ka. Väga palju rahvast, läbustatud koht, palju päkkereid (loe:seljakotimehi) jne...pilt tehtud ja edasi.

Teised kaks olid palju rahulikumad ja ürgsemad ja ilusamad kah!

Kui need nähtud siis hakkasime otsa kodupoole keerama, kell oli juba 4 kah. Siin läheb juba pool 6 pimedaks praegu. Tagasitee oli vägagi mägine ja lahe, ilusate vaadetega, ohtlik ka. Teele jäi veel meie viimane peatuspaik, väga ilus vaateplatvorm, McHugh. Sellelt on küll vaade kogu Tablelandile (ehk Mareeba-Atherton piirkonnale).

Kogu meie eilne ring oli ca 250 km ja seega meie oma külje all, sellised ilusad paigad. Mõlematel tegelikult oligi eelnevalt ettekujutus, et Austraalia on üks suur ja tolmune ja suht lame aga ei, näe kuppelmaastikud ja väikesed vulkaanilised järved.

Mis edasi?