Sunday, July 26, 2009

Kuranda tuur



Teel Kuranda raudteejaama


Armsad krokud Koala Gardenis


Seekord siis suurem valik erinevaid wallabysid ja kängusid




Eukalüptilehtedest pilves


Wombat...selline põssa moodi

Nunnumeeter oli kogu aeg põhjas


Ja siin sai 15 taala eest koaala sülle võtta


Austraalia perekond :D

Titaga


ja jälle magama...
Rong tegi peatuse Barron Fallsi juures




Niimoodi need liiprid jooksevad, mööda mäekülge, ca 8 km

Skyrail sõit sai ka läbi. Sealt pilte väga ei õnnestunudki teha, läbi akna. Vihmane oli ka daaaaa......me olimegi ju vihmametsas!

Teel koju. Jälle nn kontrollitud tulekahju, põletavad metsaalust. Üks pool teed oli kinni pandud, et liiga ohtlik. Meeletu suits ja kus suitsu seal ka tuld!


Kuranda on väike mägiküla Mareebast Cairnsi suunas sõita ca 40 km. Väike küla aga palju atraktsioone. Need atraktsioonid me vaatasime juba Eestis olles netist üle, et sinna kindlasti tahame minna ja teadsime mis seal on ja kuhu minna.
Põhilised kaks on nn erinevad kohalejõudmisviisid Kurandasse (Cairnsist tulijatele siis). Üks on raudtee http://www.kurandascenicrailway.com.au/ ja teine skyrail (eesti keeles siis vbl õhkraudtee või ma kah ei tea kuidas neid kutsutakse). Siinkohal panen lingi, kel huvi saab vaadata millega täpselt tegu on ja kindlasti on kodukal ka professionalsemaid fotosid kui minu omad! http://www.skyrail.com.au/
Atraktsioon on võitnud palju erinevaid Austraalia turismiauhindu ja õigusega!
Ostime tuuripiletid, ehk Kurandast Cairnsi raudteega ja tagasi skyrailiga. Juba see rongijaam oli selline lahe vanaaegse kujundusega ja vagunid seest samamoodi. Muidugi oli raudtee mööda mäekülgesid ja läbi tunnelite. Kõrgeim punkt kust otse kuristikku nägi oli vist ca 400 m. Kõhedaks võttis vahepeal küll. Küll ikka ehitatakse raudteid igasugustesse kohtadesse! Ajaloo kohta saab kodukalt lisa lugeda.
Aga kuna selle tuurini oli 4 tundi aega siis käisime Kurandas veel ringi. Seal on olemas koht kus saab kohalikke loomi näha ja neid katsuda ja koaaladega pilti ka teha. http://www.koalagardens.com/
Pildid üleval räägivad ise enda eest.
Õnneks siis oli veel ilus ilm ka aga kui enne rongisõitu otsustasime sööma minna, hakkas sadama. Tegelikult läks hästi sest padukat ikkagi ei sadanud, pigem selline seenekas. Aga see meid ei häirinud ja peagi jäi vihm ka järele.
Kohvikus istus meie kõrvale vanem meesterahvas ja hakkasime vestlema. Rääkisime, et oleme eestist ja ta teadis kus see asub jne. Küsis isegi kas me oleme eesti eestlased või venelased ja elame eestis, seletasime siis talle. Ta olevat koos ülikoolis olnud paari eestlase ja lätlasega.
samas Kurandas on tohutul hulgav väikesi poode ja söögikohti ja kaleriisid jne, kutsutakse neid Kuranda Markets http://www.kurandamarkets.com.au/?p=1
Sealt võib ikka kõike leida, põhiliselt kohalik käsitöö. Vbl eksklusiivsemad näited on krokodillinahast kotid ja rihmad ( üks rihm ca 200 taala), kängurunahast sussid, kotid, ehted, bikiinid, postkaardid jne jne. Palju hipiriideid ja t-särke, kotte, ehteid, muid suveniire ja veine ja maiustusi, you name it! Ahjaa, ja muidugi kohapeal maalitud ja valmistatud bumerangid, ca 20 taala, mis nt Cairsis maksavad 50 taala. Bumerange maalis kohalik aborigeen, kelle naine oli hollandlanna. Küsis ka kust me oleme, teadis jällegi eestit ja paar sõna soome keelt!
Turg ise on küll suht turistikas aga jääb samas ikkagi armsaks. Müüad pole pealetükkivad ega omakasupüüdlikud. Kõigel on hinnasilt peal ja seega jääb ära põhjamaalasele tüütu kauplemisprotsess. Väga mõnus koht pühapäevase päeva veetmiseks ja ostlemiseks.
Ja siis kui kell lööb 5 on linnake kui välja surnud, turistid läinud, poed kinni. Hakkasime ka kodupoole sättima. Teel oli väike üllatus ka, nimelt jälle kontrollitud põleng nn. Aknad kinni, kont välja ja isegi siis tungis suits autosse, et paha oli hingata!
Aga ilusti kodus tagasi ja väsinud, kuid ilusate mälestuste võrra rikkamad!

Tax

Majandusaasta Austraalias on 1. juulist kuni 30. juunini. Seega olime juuni lõpuks töötanud poolteist kuud ja lootus oli kogu makstud tax tagasi saada!
Tööandja kirjutas meile täätatud tundide ja summade kohta kooondlehe välja ja reedel otsustasimegi sõita Cairnsi raha välja nõutama.
Siin ei ole sellist süsteemi nagu Eestis, et otse oma internetipanga kaudu saad deklari esitada ja moos. Siin on vahedusfimad kes sinu eest paberid teevad ja siis võtavad ca 50 taala teenustasu. Kindlasti saab sama asja ajada ka neti kaudu, nagu Randy eeslmine aasta Eestist tegi aga läksime ikka ise kohapeale, et vbl midagi muutunud vms. Ei olnud, kaubamajas astusime boksi ja 15 min ja asi korras.
Saame kõik makstud maksu tagasi!!!! Kahepeale teeb see Fidzi otsa :) Et miks mitte siis, eks!
Pärast käisime veel kinos. BRÜNO!!! No minge vaatama! Siin oli see alla 15 a keelatud ja õigusega! :D

Sunday, July 19, 2009

Millaa Millaa tuur

McHugh lookout Millaa Millaa-teel kodupoole

Brush Turkey
Need kõndisid niisama lambist metsas ringi ja ei kartnud kah


Ellinjaa Falls
Ilusaim kosk selle reisi jooksul, minuarust.

Zillie Falls

Millaa Millaa Falls- pettumus

Teepõõsad

Ettevaatust! Lehmad teel- ja olid ka :)

Kuppelmaastik

Malanda Falls

Väiksed puud

ja puujuured.


Vihmametsas

Leia puu alt Randy!


Lake Eacham National Park

Sel nädalavahetusel oli mul kolma vaba päeva. Reede ka vaba, sest Cairnsis oli see show weekend ja siis siin ka anti vabaks, et saaks showle minna. Meile üldiselt nendest showdest aitab ja seega ei plaaninudki üldse Cairnsi minna!
Reedel olime pool päeva Athertonis, kuna siin Mareebas olid püha puhul kõik poed kinni. Oli paari asja vaja ja niisama vaatasime ka ringi. Pluss külastasime turismiinfot. Siinkohal peab mainima, et see turismiinfosüsteem on küll hästi välja arendatud siin. Igas väikses külas see olemas ja väga abivalmid oma kanti tutvustama ja näitama ja rääkima ja juhatama jne. Õhtul käisime veel eestlastel külas nende karavanpargis. Tegime süüa ja vaatasime filme...ja varakult koju, sest laupäeval oli plaan minna väikesele tuurile lõunapoole.
Lõppsihiks oli Milla Milla Falls, kuid teepeal tahtsime ka enamus vaatamisväärsused läbi käia.
Athertonist Yungaburra poole sõites jäi kohe teepeale maasikakasvatus. Sealt sai moonaks võetud karp maasikaid (mis maistsesid nagu eesti maasikad-mitte mingid supermarketi külmaletis olevad punased asjandused) ja maasikajäätis nämmm.
Edasi Yungaburrast tuleb vulkaanilise tekkega järv, Lake Eacham. Selline väike järveke keset vihmametsa. Vesi on täiesti helesinine ja paistab väga hästi läbi. Jeeeees, see on esimene korralik ujumiskoht mida siiani kohanud olen! Väga ilusti on väljaehitatud ujumissild ja paadsild ja vaateplatform kilpkonnade jälgimiseks ja piknikuplatsid ja grilliplatsid ja parkimine ja kõik ühesõnaga. Super koht seltskonnaga grillimiseks ja puhkuseks. Isegi eile oli seal palju rahvast, ei kujuta ette kui läheb soojaks. Vesi oli külm aga lapsed ikka ujusid, nagu igalpool. No külm, arvan, et 20 kraadi ringis oli vesi aga mul tahtmist ujumiseks ei tekkinud. Kuna järv asub keset vihmametsa siis päikest sinna oluliselt ei paista ja soojaks läheb alles pärast lõunat. Võtsime ette 3 km jalutuskäigu läbi vihmametsa ümber järve. Seal oli ka lubatud, et võib kohata erinevaid loomi ja linde. Me kahjuks loomi ei näinud (rott-känguru), kuid metsakalkuneid tolgendas jalus küll paaril korral. Aga need puud....vaatamisväärsus omaette, pole ju varem vihmametsas käinud. Pikad sirged ja siis teised taimed kasvavad nende otsas ja liaanid ja...kõike oli seal!
Edasi liikusime Malanda kaudu Nerada teekasvatusse. Kuna tegu on mägise piirkonnaga, on igal sammul ojakesed ja väiksed kosed nn, nii ka Malandas. See polnud küll eriti kõrge, paar meetrit aga tore ikka. Jälle ilusti väljaehitatud istumiskohad ja väike bassein ujumiseks jne.
Nerada Tea asub küll täiesti in the middle of nowhere (loe:pärapõrgus), ausõna. Teed läksid väga kitsaks ja igalpool olid lehmakarjad ja karjamaad. Teekattena kasutatakse õnneks ikka asfalti, st teed on väga head aga sellised üles-alla, kuna tegu kuppelmaastikuga (seega ka väga ilusate vaadetega). Külastuskekuses tehti 10 taala eest väike 15 min tuur teepõõsaste ja tsehhi juurde. See ei jätnud väga head muljet kui aus olla. Teenindajaid oli ainult kaks. Vahetustega nad siis tegid kohvikus süüa ja käisid soovijatega tuuril. Meie nn giid (see on palju öelda) alustas juttu sellega kuidas ta pole täna lõunat söönud ja nii busy ikka ja ...meil tekkis küll tunne, et rohkem segasime teda oma kohalolekuga. Aga no tore ikka. Tee kasvab ainult kõrgetes kohtades ja maailmas on teekasvatuseks sobivaid piirkondi vähe. Nerada teekasvatus katab 50% kogu Austraalia teevajadusest, ülejäänu imporditakse. Ostime paar meenet ja läksime edasi.
Edasi Millaa Millaa poole. Sealt keeras põhimaanteelt kõrvale ca 15 ring koskede juurde. Sõitsime selle ringi läbi ja teele jäid siis need kolm koske: Millaa Millaa, Zillie ja Ellinjaa. Muidugi kõige tuntum neist on Millaa Millaa, kui Googleśse see nimi sisse lüüa, vaadake ise mis pildid sealt ette tulevad, kohapel vaade pole pooltki see. Ilmselt sellepärast ka, et kolmest kosest see oli ainuke mis oli hea ligipääsetavusega, sai ujuda ka. Väga palju rahvast, läbustatud koht, palju päkkereid (loe:seljakotimehi) jne...pilt tehtud ja edasi.
Teised kaks olid palju rahulikumad ja ürgsemad ja ilusamad kah!
Kui need nähtud siis hakkasime otsa kodupoole keerama, kell oli juba 4 kah. Siin läheb juba pool 6 pimedaks praegu. Tagasitee oli vägagi mägine ja lahe, ilusate vaadetega, ohtlik ka. Teele jäi veel meie viimane peatuspaik, väga ilus vaateplatvorm, McHugh. Sellelt on küll vaade kogu Tablelandile (ehk Mareeba-Atherton piirkonnale).
Kogu meie eilne ring oli ca 250 km ja seega meie oma külje all, sellised ilusad paigad. Mõlematel tegelikult oligi eelnevalt ettekujutus, et Austraalia on üks suur ja tolmune ja suht lame aga ei, näe kuppelmaastikud ja väikesed vulkaanilised järved.
Mis edasi?

Sunday, July 12, 2009

60th Mareeba Rodeo

Tivolis poseerimas

Kohalikud rodeofännid

Näide pullisõidust

ja hobusesõidust

ja paraadist

Suurüritus algas juba reede õhtul kesklinnas paraadiga. Paraadil astusid üles kohalikud ettevõtted ja klubid ja koolid oma ehitud sõidukitega. Loobiti rahva sekka komme ja muud nänni (üks põhjus miks lapsed paraadi vaatamas käivad). Rahvast oli jube palju võrreldes sellega, et tavaliselt on tänaval ca 100 inimest õhtul, kui sedagi :D Lisaks oli paraadi rongkäigus ka kümmekond rodeokuninganna tiitli ihkajat, igaüks oma sõiduki ja kaunistuste ja muu jamaga. Minuarust ikka väga naljakas üritus.
Reedel pärast rodeo paraadi istusime maha meie poole. St 4 eestlast ja üks saksa paarike. Tegime süüa ja vaatasime filmi ja nagu ikka töökad farmerid...magasid pool filmi maha :D Kell oli muidugi enneolematult palju ka, 12.30 juba...iga roju oma koju!
Laupäeval läksime pärast lõunat siis rodeot ennast ka uudistama. See areen asub linnast väljas ca 7 km. Lunastanud 25 taalase päevapileti suunati meid kenasti parklasse (imekombel väga normaalselt orgunnitud parkimine oli). Kohe parkla juures hakkasid silma juba eesti tivolist tuttavad atraktsioonid. Lisaks palju igasugu mänge ja toiduputkasid jne. Mina kui suhkruvati sur austaja proovisin selle ka ära, väga hea!
Rodeo areenil õnnestus näha erinevaid võistlusi. Pulli seljas püsimine ja hobuse seljas püsimine ja vasikale silmuse kaela viskamine ja vasika sarvedest mahamurmine ja mingi teatevõitlus ja lõpupoole oli veel kujundratsutamine ka....vahva! Mõtlesin, et kuidas need pullid ja hobused ikka niimoodi perutama hakkavad? No muidugi kui neil munad rihmaga kinni tõmmatakse, ikka hakkavad perutama ju!
Lõpuni me sinna ei jäänud, kuna kinos hakkas Terminaatori 4 osa, läksime seda vaatama. ja muidugi jälle, jäime mitu korda magama. Lihtsalt ei suuda nii hilja üleval olla (kell oli 9.30 kui film lõppes).
Täna siis oli põhiliselt koristus- ja puhkepäev minul, Randy täna tööl. Kohe-kohe hakkangi talle tööle vastu minema, üksi siis esimest korda uue autoga!

Autoost

Hästi näha see värvijama!

Rool kah valel pool


Sel korral oli mul kokku kolm vaba päeva. Võtsime reede vabaks, et minna lõpuks ometi Cairnsi autot vaatama. Hommikul läksime siit bussiga kell 6.45 ja meie päev lõppes kell 5 õhtul. Terve päeva käisime automüügikohtasid läbi, pmt kõik sai läbi käidud, mis olid eelnevalt netist ja ajalehest välja otsitud. Ega selles hinnklassis väga valida ei olnudki (ca 4000 AUD). Enamus olid kallimad, ca 10 000 AUD või siis päris pannid. Aga meie valik langes 1998 a Mitsubishi Magnale. Meie üks nõudmisi oli muidugi automaatkast, see ilmselt vähendas veel valikuvõimalust. Üks kummline viga mida eesti autodel ei kohta on, et värv on maha põlenud...kapott ja katus ja tagaluuk, väga tavaline asi. See päike on siis ikka väga tugev järelikult. Seega ka meie autol, tagaluuk ja katus suht ära põlenud aga mis seal ikka siis. Näis kas meie autoost siis läks õnneks ja tegime norm diili nn!

Monday, July 6, 2009

The Great Barrier Reef

Michaelmas Cay
Kohe kohe vette....

Linnukaitseala. Kui nöörist üle astud, saad 7500 taala trahvi! :D


Meie sõiduriist


Käidud! Võiks selle ühe sõnaga kokku võtta. Pikka juttu sellise teema all ei ole võimalik kirjutada, seda peab ise nägema!!!!!
Meie valisime operaatoriks https://www.passions.com.au/index.php
Sellelt kodukalt näeb mida me vaatamas käisime ja milline tripp välja nägi põhimõtteliselt.
Käisin kahe teise eestlasega ainult, sest Randy pidi pühapäeval töötama ja plaan tuli nii ruttu, et lähme ja kõik. Tegelikult on sinna väga lihtne saada ja arvan, et see minu viimane kord kül ei ole!
See laev sõidab 2.5 tundi enne kui esimene peatus tuleb ja pmt tähendab see, et viib kõige kaugemale reefile välja. Enamus viivad vaid reefi ja mandri vahel asuvatele saartele. Tõeline maiuspala sukeldumisgurmaanidele! No nende hulka ma kahjuks või õnneks veel ei kuulu, mina nimelt snorgeldasin seal.
Esimene koht kus peatusime, Michaelmas Cay, oli selline imeväike looduskaitseall olev liivarannaga saareke, kust siis sai rahulikult kaldalt vette minna. Teine koht, Paradise Reef, oli lihtsalt reef, st pidi paadilt vette hüppama :) Pure fun ütlen!!!!
Lisaks minu piltidele on ka kodukal palju ilusaid pilte nendest sihtkohtadest.