Kuranda ja liblikad

Aru ma ei saa, ilmad on küll väga nõmedad siin viimasel ajal. Nädala sees on isegi veel, et päike paistab ja on ilus aga siis kui meil on ainuke vaba päev Randariga koos, laupäev, siis on pilves ja tuuline jne jne. Eile vaatasin ka korraks hommikul aknast välja ja päike paistis. No pakkisime siis rannakoti kokku ja teele. Haaa, astusime rõdule ja tuul pidi pikali puhuma. Tuulega pole mõtet ookeani äärde minna, ujuma niikuinii ei saa. Lained ca 2-3 m kõrged pakun!! No mis siis ikka, viisin koti tuppa tagasi ja läksime hoopis Kurandasse, pole ammu käinudki seal. Kel rohkem huvi siis minu koduka parempoolses menüüs on selle koha kohta link ka. Arvan, et olen tegelikult enne kirjutanud ka, milline küla see Kuranda on. Aa jahh, viimati kirjutasin, et see turistirong sõitis mudavalli. Nüüd eelmisest esmaspäevast pandi ikkagi see rong uuesti käima, ju siis pole nii ohtlik ikkagi. Pigem arvan, et see rongi puudumine kuu aega vahepeal pani paraja põntsu Kuranda turismindusele. Kolasime niisama ringi seal, suht inimtühi oli ikka võrreldes viimaste kordadega kui seal käinud olen. Kurb.

Seal on paar kommipoodi, kus saab läbi klaasi jälgida kuidas karamellid, pulgakommid jne valmivad. Maitsta anti ka. Maasikas ja koor...jammm.

No ja siis avastasime, et me ei ole veel seal liblikamajas käinud. Lisaks liblikamajale on veel ussimaja ja väike loomaaed, kus meie känguru ja koaalapildid tehtud on! Nii vahva tegelikult. Suured sinised, rohelised, kollased liblikad lendavad peakohal ringi. Kahjuks ükski õlale või käele ei maandunud. Meile tehti väike tuur seal majas. Näidati-räägiti kuidas liblikad paljunevad, mida ja kuidas söövad jne. Suht õpetlik käik oli. Kõige suurem liblikas oli ca tuvi suurune, selliseid juba Eestis ei näe.

Antud liigid elavadki seal majas. Need sinised ja rohelised elavad ainult kaks nädalat aga osad isegi kuni kuus kuud. Neil on oma labor kus munadest päevakoearad ja viimastest liblikad välja poevad, seega pole kartust, et liblikad "otsa saavad". Siniste liblikate päevakoerad olid ca 12 cm pikkused!! Aga selle kõige suurema pruuni (Herakles) omad oma 25cm.

Minu vaieldamatud lemmikud olid need sinised. Pildile oli neid suht võimatu püüda kuna nad on väga aktiivsed ja lendavad kogu aeg ringi aga siiski. Selline Pandora metsa(Avatarist) tunne tuli isegi peale, nii ilusad olid need liblikad.

No ja siis shoppasime väheke ringi. Seal on väga palju käsitööd ja muud turistinänni pakkuvaid poekesi. Lahedaim on vast üks poeke mille omanik on üks hollandlasest proua. Tema abikaasa(pildil) maalitud on need pildid seintel ning lisaks maalib ta bumerange. No lasime ka siis paar tk maalida, lahe kodustele tuua ja muidugi proovida kuidas need lendavad ka. Õpetused anti kaasa!
Kuid üldiselt Kuranda poekestes ringi käies jäi väga nukker mulje. Tühjus. Paljud poed-kohvikud on tühjad ja suletud. Turiste on vähe. Jäime ühe müüaga pikemalt rääkima ja ta kurtis, et see tuhamöll Euroopas mõjutab ka tema äri. Lisaks on vähenenud aasia turistide hulk. Masu ka siinkandis tuleb välja. No Cairnsis sama lugu tegelikult. Paljud kiruvad ka vihmast ilma ja ajavad turistide puuduse selle kaela. No eks mõjutegureid ole mitmeid.
Täna on emadepäev. Siin tähistatakse seda päeva samamoodi kui Eestis. Ikka poeletid täis lilli ja shokolaadikarpe jne jne.
Kena emadepäeva kõigile emadele ka minupoolt!! :) Mina tegin ise endale koogi ja õhtul võtame vast Asti ka lahti, midagi ikka :)

Aprill

Imestusega avastasin, et ma ei olegi aprillikuu alla veel ühtegi postitust teinud?! Kas aeg lendab tõesti nii kiiresti või ei ole midagi olulist kirjutada? Pigem viimast vist...

Lihavõtted läksid siin vaikselt nagu iga teinegi püha mis siin veetnud oleme. Suurt midagi ette ei võtnud. Vabad päevad olime kodus ja korra käisime ja Cairnsis shoppamas, meeletud allahindlused olid igalpool. Ujuma ei saanud, vihma sadas Cairnsis 16 päeva jutti!!! Isegi kohalikud olid shokis. Neljapäeval, päev enne suurt reedet, ootas meid tööjuures hommikuse pausi ajal väike üllatus. Bossi naine oli meile hot cross bun´e ja shokolaadi mune lauale pannud. Need on nagu kuklid, rosinate või shokolaaditükkidega, suhkruvaabaga ristike peale tõmmatud. Siinne lihavõtte küpsetis nn. Kena temast.

Tööl on nagu on. Kiire. Pakime 5 päeva nädalas täisvõimsusel ja nii veel kuu aega vast, siis jälle hakkavad numbrid kahanema. Külm ju-banaani jaoks. Öösel vaevu 20, päeval vaevu 30. Minujaoks täiesti paras temperatuur. Öösel saab isegi linale lisaks väikese fliisteki juba peale võtta!

Kunagi kirjutasin, et alates 1.juulist väheneb töönädal 40lt 38le tunnile, see selleks. Aga ükspäev käis meil ohutuskontroll ja alates 1.juulist peame ka meie hakkama kandma pikki pükse ja pikkade käistega erekollaseid ohutussärke ning rauast ninadega saapaid????? Jeesus Maria ausõna. No pikkade pükste osas olevat ametnik teinud järeleandmisi, et võivad ikka lühikesed olla ja pluusid kah lühikeste käistega aga kindlasti need erekollased. Ma ei kujuta ette kui ma olen terve päeva suvisel ajal nende tinasaabastega, väljas pea 40 pügalat kuuma. No ehk mul veab ja saan enne koju puhkusele ja ei pea selle lollusega liituma. Ja kõik sellepärast, et meil tsehhis sõidab tõstuk. Siiani olen ma tööl käinud lühikeste pükste, õlapaeltega pluusi ning tennistega (plätud pole niikuinii lubatud). Jah, nüüd on hommikud juba suht jahedad ja tressikas ka ikka peal juba.

Tea kas see tuleb saabuvast talvest või mis aga meile on tuppa hunnik hiiri siginenud. Algul polnud viga, krõbistasid öösel veits seinataga ja kõik aga siis hakkasid kappides närima. Kõik võimalikud ja võimatud kohad on hiiresitta täis. Ühe olin juba enne lõksuga kätte saanud, eile õhtul sain teise. Ooo kui suured hiired siin on!!. Keha ca 15 cm pluss saba, no olen küll igast hiiri näinud aga mitte nii suuri. Rott see ikka polnud. Lisaks öösel hakkasid nad meie tühjas toas kingakarbis närima ja hommikul avastasin, et pesukorvis on paar asja puruks näritud. Tea kas solvunud, et kaks tükki kinni püüdsin. Täna läheb uuesti lõks välja. Randar meil kardab hiiri ju! Seega olen mina see kes lõksud välja paneb ja pärast pean selle laiba kuidagi välja ka toimetama. Ei mina julge teda sealt lõksuvahelt välja võtta, et seda uuesti kasutada....läheb koos lõksuga prügikasti. Vastik ju! Lisaks on meil veel sipelgad, tarakanid (no ikka suured) ja gekod. Kõige tüütumad ongi sipelgad. Midagi ei saa lahtiselt kappidesse jätta, kohe sees. Eks ma siis püüan neid siin mürgitada ja eemal hoida, vahel mingi periood isegi õnnestub ja siis on nad jälle platsis. On loomaaed ma ütlen!!

Reedel saime LifeLine´st (see kasutatud asjade pood) uue teleka. Otsisime juba ammu, kuna vanal ei töödanud audiovideo sisend. Teleka saime jälle naljaraha eest, 40 taala vaid! Lisaks on meil digiboks, ja nüüd näeme tasuta 13 kanalit, eelneva 5 asemel. Siin reklaamitakse ka et soetage omale digiboks, sest aastast 2013 on ainult digitv. Meie oleme ready!

Eile käisime jälle Palm Coves ujumas-päevitamas. Uuh kus olid lained. Möllasime seal paar tundi. Koju tulles tundsin, et jalg sügeleb imelikult ühe koha pealt. Avastasin, et mingi ca 5 cm punane joon on sääre peal. Randar arvas, et ma sain meduusi käest kõrvetada. Täna on ka veel punane aga ei sügele kui ei puutu. Ei tea siis.

Viisa kohta endiselt uudiseid ei ole. Agent soovitas mul eelmisel nädala omale teise aasta working holiday teha (ühesõnaga see viisa mis mul praegu on, see pikendada teiseks aastaks) aga päev hiljem ikka arvas, et las ta olla. Meil saab muidu 18. mail viisa läbi. Nüüd ootame pikkade silmadega mis edasi saab. Mina igatahes otsin omale piletit juuli esimesse poolde Eestisse. Jube kallis on. Arvata oligi, euroopas on ju suvi ja loomulik, et siit sinna on piletid topeltkallid. Üks natuke soodsam variant oleks ka aga see tähendaks, et ma sõidan Eestisse nädal aega peatustega kokku :D Räägin AirAsiast, kes teab see mõistab! Niiet, kel hakkab millegipärast silma kusagilt sooduspakkumine Austraaliast Euroopasse juuli kuusse, andke julgelt märku!! :D

Uudis turismivallast

Just hakkasin lugema Cairns.comi uudiseid ja esilugu on sellest kuidas Kuranda ja Cairnsi vahel läbi vihmametsa ja mägede liiklev rong sõitis maalihkest põhjustatud mullavalli. Haiglasse viidi 5 inimest. Nüüd leht kirjutab, et see senini vägagi ohtu turismiatraktsioonina reklaamitud raudtee võidakse sulgeda, igaveseks. http://www.cairns.com.au/article/2010/03/27/102531_local-news.html

Õnneks meie oleme selle sõidu läbi teinud. Vist oli kusagil augustikuus, sealt saate pilte ka vaadata. Väga lahe elamus oli, kui rong mööda mäekülge ja läbi tunnelite vuristab. Kahju kui asjalood nii hullud, et peabki antud atraktsiooni sulgema. Aga mis parata safety first!

Mõtteid...

No ega midagi tarka tõepoolest kirjutada ei ole praegu aga nagu midagi ikka tahaks kirjutada. Ei teagi siis jah. Viimasel ajal on kuidagi väga igav olnud kõik. Loen siin eesti ajalehti ja mõlemad Randariga avastasime ükspäev, et isegi lehtedes ei ole enam mitte midagi huvitavat lugeda. Midagi nagu ei toimugi. Mis teil seal toimub siis??? Või on asi olnud selles igitalves, et ongi kõik nagu talveunes ja ootavad lume sulamist ja siis hakkavad ka "veed" liikuma? Vahel kiikan ikka ilm.eed ka, päris kevad teil seal ju, lumikellukesed õitsevad ja puha. On ka tagumine aeg, märtsi lõpp juba.

Meil on sajab jälle, no mitte kogu aeg aga hoovihma tuleb. Eile läksime suure hurraaga Cairnsi, ujuma. Mareebas oli ju ilus ilm. Sinna jõudes hakkas aga ladistama ja mida õhtupoole seda hullemini. Ei tulnud ujumisest välja midagi. Kooserdasime niisama ringi ja käisime kinos. The Bounty Hunter Jennifer Anistoniga peaosas...täielik pask film oli, ei soovita. Suht sisutu ja aeglase käiguga. Jenny ei oska näidelda, see ammu tuntud tõde ju!

Ahjaa, proovisin ära siis selle krokodilliburgeri, millest aastavahetuse teema all juttu oli. Tead, isegi see ei kõlvanud kuhugi. Krokodilliliha on valge ja väga puine. Aga nüüd vähemalt tean ja teinekord enam ei telli! Krokodillinahast käekoti ostaks küll... nii 15 000 krooni maksavad nad siin. Väga ilusad. Igalpool suveniiripoodides on samuti müügil krokodillinahast püksirihmad, kotid, rahakotid, käepaelad, kellarihmad jne jne. Mõni asjake on päris ahvatlev. Püksirihma saab ca 2000 krooniga, käepaela võib ka 150 krooni eest saada. Võib end üleni Dundeeks riietada :) See kaup loomulikult kõik turistidele mõeldud, ega kohalikud siin kaabu ja krokodillinahast saabastega ringi lase :D

Paistab, et siinne kant on eestlaste hulgas populaarseks saanud. Aga esmapilgul tänu arvukatele farmidele ümberringi. Eks Austraalias on ka tööga veits täbaramad lood. Linnades võib võtta isegi paar kuud enne kui midagi leiad, kui üldse. Ja millisel päkkeril on see raha tagataskus, et nii kaua linnas elada ja tööd otsida? Mitte just paljudel. Seega sundutaksegi maapiirkondadesse farmitöö otsingutele. Jack ja Jenny juures on hetkel peatumas 7 eestlast. Üks nendest poistest töötab meie banaanifarmis, nimeks Jaan. Õnneks ei ole ta meie hoolikale mainekujundusele siinkandis häbi toonud.

Ees seisavad lihavõtted. Selle puhul saame me reede vabaks. Suur Reede ikkagi ju. Ütlesin, et tore, Eestis ka see nii suur püha, et isegi lind ei lenda...hullult lõkerdas sellepeale. Üldse kui mina nalja teen (ja seda juhtub siin harva) siis boss ei suuda ära naerda. No teised vbl ei julge oma suud paotada lihtsalt, sellepärast aga mul suva. Ma ei karda kedagi!! Siin on ametlikult vabad päevad nii reede kui ka esmaspäev aga meile antakse vaid reede. Muidugi ega keegi tööle ei saa sundida aga topelttasu esmaspäeva eest meile ei maksta. Niisiis praegu ma ei teagi mida oma kolme vaba päevaga ette võtta. Ega reedel eriti kuhugi minna ka ei saa, kõik kinni ju. No eks vaatame, ehk on rannailma, pole ammu päevitada saanud ja jume kahvatu :)

Üha enam olen tabanud ennast eesti toidu peale mõtlemast. Eile peale seda krokodilliburgerit koju tulles mõtlesin, et tahaks jubedalt tavalise keeduvorsti leiba tomatiga, õujeeee. No aga mida pole seda pole. Olen sellest toiduigatsusest siin ennegi kirjutanud. Vana plaat. Ma ei teagi kas ma siin sest pagarimajandusest olen kirjutanud? Õigete pagaritoodete järele on isu samuti suur. Siin pagariärisse sisse astudes tundub esmapilgul valik meeletu aga lähemal vaatlusel pole nagu midagi võtta. Enamus lihtsalt mingid suured saiad, siis mingid kuklid, millel tirts juustu ehk peal. Kookidest (eesti mõistes) võid vaid und näha. Ühe lemmiku oleme siiski leidnud. Selline tavalisest tordipõhjast tehtud, vahel on vahukoorekreem ja hapukas moos. Pole viga. Aga kus on lihapirukad, kaneelisaiad, kreemikoogid, tordid jne??? Peaks ühe korraliku kondiitriäri siia asutama. Tean jah, et kondiiter ja pagar on kaks ise asja aga siin on nad ühendatud ja nagu öeldakse: ne rõba ne mjasa. Tegin siis ise eelmine pühapäev kaneelisaiu kodus. Peaaegu oleks vist tuletõrje kutsutud. Põlema läksid ahjus ju :D Mul selline prosta ahi siin, et ainult alt küpsetab ja pealt jätab tooreks, MÕTETU! Enam ei tee kah!

Üldse oleme mõelnud sellepeale kui siit "linnasüdamest" väljapoole kolida. Siin on vahel ikka väga kärarikas. Alumine naaber on politseinik, noor mees selline aga vaatab filme ja kuulab muusikat vahel südaööni punn põhjas. Oleme ta peale korra kaevanud aga aga midagi pole suurt muutunud. Ühte kaheksast korterist kolisid sisse suht murjamid (loe:aborigeenid). Vaatasime algul, et pole aborigeenid aga kui nad öösiti lõugama hakkavad saime aru, et on ikka küll, veits teistsuguste näojoontega ainult. Nendega ongi see lugu, et päeval on nad rahulikud (olen eelnevalt meie ületee naabritest kirjutanud, kus iga nädal korra politsei käib) aga õhtul kukuvad jooma ja siis öösel kaklevad. Ja kisa on ikka nii kõva...peab nende peale ka kaebama minema. Paistab, et teistel naabritel on suva. Lisaks elame ju otse supermarketi taga, vahe on ca 3m, vahel on meie tuppa kuulda isegi teadaanded mida seal mikris öeldakse :D Lisaks suurte kaubarekkade ja külmutus-jahutusseadmete müra. Tahaks vahel rahu ja vaikust. Töötan niigi kogu aeg müra sees. Aga kuhu kolida? Lisaks kehtib meil üürileping detsembrini. Kusagile teise ridakasse pole mõtet ümber kolida, on veel hullemad nagu ma näinud olen. Oma majake võiks olla aga selle eest peame juba ca 100 taala nädalas rohkem maksma kui hetkel, seega rahaliselt pole väga mõtekas.

Ahh, tegelt on kõiges süüdi ületöötamine, meil mõlemal. Ja eks see viisa ootamine teeb ka närviliseks, ei saa ju endiselt mingeid reisi või kojutuleku plaane paika panna. Juba kutsutakse Eestis erinevatele üritustele ja kokkusaamistele suvel... ei oska midagi vastata.

Ega minu jutust pole mõtet seda välja lugeda, et koduigatsus suur oleks aga lihtsalt plaanid ei ole läinud nii nagu algul siiatulles arvasin. Töö banaanis mõtetute töökaaslastega on veninud lihtsalt liialt pikale. Ja see teeb vahel tuska.

Aga mis seal ikka. Kena lihavõtet ja palju värvilisi mune! Kevad ka tuleb mühinaga teil seal.

Pea püsti!

Ja suvi jätkub kuigi on esimene sügiskuu!

Niisiis märtsi algusega peaks siin hakkama sügis kuigi ega mingit vahet küll pole. Kuivemaks on läinud, ei saja enam nii nagu vahepeal ja mõtleme, et kas tõesti on vihmaperiood juba möödas? Telekas räägiti, et ei ole. Et see võib olla vaikus enne tormi, sest kuumus on ikka suvine ja sellega kaasneb tavaliselt ka vihm. Paar aastat tagasi oli täpselt sama olukord olnud kui Põhja Queenslandi laastas tsüklon Larry. Et on vaikne ja ilus juba aga siis tuli laastav tsüklon. Eile kuulsime ühe kohaliku käest ka, et mingid putukad mis enne vihma aktiivseks muutuvad on aktiivsed...no mida iganes see tähendab. Kuum on jah, seda küll.

Eile käisime Cairnsis laguuni ääres. Rahvast oli metsikult, mitte nagu tavaliselt. Ju siis paljud vajasid jahutust. Vesi oli üllatavalt jahe sellise kuumuse kohta, mõnus... Olime vist paar tundi. Paistab, et meie nahk on korraliku krundi alla saanud ja koos kreemiga kannatab paar tundi supelda ja päevitada küll.
Taevas polnud ainsatki pilve, soojakraade 36, vesi 30 ja UV 17. Ühesõnaga soovituslik päikese käes olemise periood oli 27 min!!! Just rääkisime ja arutasime Randariga, et see kant kus meie Austraalias elame on ikka super, siin saab aastaringi rahulikult ookeanis ujuda ja päikest nautida. Ja vahel harva on veetemperatuur ainult sel tasemel nagu Eestis kõige soojematel suvedel, st 25 kraadi!! Naljakas, eks!

Laguuni ääres kasvad mingid teistmoodi palmid. Halli värvi ja suht madalad. Nüüd oli mul siis lõpeuks fotokas ka kaasas seal ;) Päike oli nii mega ere, et ega tavalise seebikarbi pildid väga ilusad välja ei kukkunudki.

Tükike troopikat teile!!!

Laguuni ääres lesimine ja ujumine väsitas nii ära, et kinno me enam kumbki ei viitsinud minna. Seenädal hakkas muidu jooksma Alice imedemaal 3d-s. Mõtlesime, et läheks vaataks ka....aga ju jääb tulevikku. Meist on siin saanud tublid kinokülastajad. Pea iga nädal ikka korra käime. Viimati vaatasime Shutter Islandi Leo-ga peaosas, päris hää ütleks!

Ooo ja siis kodutee peale jääb meil üks megasuur alkopood. Aru me kumbki ei saa miks me enne sinna pole sisse astunud??? Nüüd siis käisime. Vot sellist valikut siin maakolkas ei ole. Ja hinnad-palju odavamad. Onu Tiit, pane end valmis nüüd hakkavad sulle paksud ünbrikud täis õllesilte postkasti potsatama :) Igast maailma nurgast on seal õlle, siidri ja veinimarke. Isegi see jube Iiri siider Pulmers oli esindatud, väkkkkk. Randar oli kui poisike mänguasja poes!

Peale poolt tundi valimist pani korvi paar erinevat marki (ja siin ostetakse õlut kasti mitte pudeli kaupa), üks oli vist Paapua-Uusguinealt vms. Mina nillisin vahuveinide leti juures. Ohh, muidugi saab sealt magusat keelekastet pea poole hinnaga, mis Mareebast nt. Minupoolt lendas korvi üks Asti, mis seal maksis 10 taala aga Mareebas 19 nt.

Õhtuks oli meid kutsutud Jack ja Jenny juurde, see on see päkkerite hostel kus jõulude ajal käisime ja millest ennegi olen siin kirjutanud. No rohkem niisama. Neil pidi 6 uut eesti poissi ka olema, mõtlesime et kaeme need üle siis. Ei näind me sealt ühtegi.

Kell 6 läksime kõik koos paar kilti eemal asuvasse vanglasse (Jenny töötab seal valvurina) !!! :) Jahh, nimelt vanglale tehakse juurdeehitust ja selle tarvis on töötajatele püsti löödud "ajutine" laager. Seal saavad tavainimesed igal laupäeva õhtul söömas käia. Bufeeõhtusöök oli 10 taala, siinses mõistes kommiraha. Ja kus on kompleks püsti pandud, sa jeerum. Olemas baar ja söökla ja bassein ja kinosaal ja treeningusaal jne jne. Kõik keset tühermaad. Isegi kunstmuru ja palmid on kohale toodud. Kui juurdeehitus valmis, viiakse kõik uuesti minema. Sõime ja jõime seal paar tundi...ja siis koju. Randaril ju tööpäev pühapäeval.

Ja teel sinna vangla poole avanes ootamatult lahe vaatepilt. Suured kängurud teeääres, 5 tk. Lihtsalt istusid ja nosisid rohtu seal. Peatasime auto kinni, et pildistada, neid ei paistnud see karvavõrdki liigutavat. Niimoodi vabas looduses ei ole me kumbki Randariga suuri kängurusid näinud, ainult vallabisid. Welcome to Australia!!!!