Tagurpidimaa tagurpidi pühad

Pole ammu mitte midagi blogisse kirjutanud aga meelega, panen siis korraga üles kõik pildid ja väiksese kirjelduse millised olid minu esimesed jõulupühad siin Austraalias.

Kirjutasin enne siin vist juba, et meile anti nädal puhkust, kuna keegi jõulude ajal bossi väitel banaane ei söö ja siis jätame ühe korjamise-pakkimise nädala vahele. Nojah, ma siis natuke üritasin endale selleks ajaks mingit muud tööd sebida aga tulutult. Tööd siinkandiski vähe liikumas aga see on juba teine teema. Ühesõnaga arvasin juba, et mul tuleb 10 päeva jutti üksi kodus istuda, kuna Randar siiski töötab selle aja. Aga õnneks pakkus boss ise välja, et ma võiks ka kolm päeva ikkagi töötada kui mul isu on. Ütlesin jah.

Seekord siis mõned pildid ka tööjuurest. Pole eriti aega seal ju kaameraga ringi lipata aga seekord võtsin selleks kaks minutit. See pilt on tehtud jõululaupäeva hommikul kell 7.15. Jah, päike juba kõrgel, sooja ca 30 kraadi, tuulevaikne... Täna on meil koristuspäev ja see algab banaanitreilerite pesuga. Need on koos kleepuva pruuni mögaga, millest vaja lahti saada. Pesuainena kasutame mingit happelist sinist pesuainet, sellest ka suured punased kummikindad. Ühe treileri pesu võtab ca 1 tund, kokku on 3 treilerit. Minu nepaallasest partner, tema õue ei tule, kuna ei talu päikese käes töötamist!?! No aga ju mina siis pean taluma...

Kell 10.00. Olen väljas pesu lõpetanud, nüüd on kord pakkimisliini juppide puhastamise käes. Alguses kui esimest korda seda tööd tegin, uskusin, et see jääb viimaseks korraks aga näe, ei jäänud, juba 8 kuu jookseb! Pakkimisliini ja treilereid peseme iga nädala lõpus peale pakkimise lõpetamist. Pesuvahendina kasutame bensiini ja sama sinist vedelikku. Tüütu kuid vajalik!

Ja siin siis päeva lõpus. Õnneks oli meil täna töö vaid kella 1ni, ikkagi jõulupäeva eelne päev. Austraallastel on kõige suurem püha 25. detsember.
Riided koos bensiini, pori, banaanidest tuleva pruuni p.... ja keemiaga. Jessss, nagu oleks terve päeva autodel õli vahetanud! Ärge laske ennast sellest naeratusest petta, see on vaid sellest, et saab koju ja järgmised 4 päeva on vabad!!!

Kuna terve jõulunädal oli siin väga kuum olnud, ca 35 kraadi iga päev, ei olnud absoluutselt mingit jaksu erilisi jõuluhõrgutisi valmistada. Neljapäeva lõuna ajal töölt tulles võtsime end niipalju kokku, et käisime naaberlinnas poes (suurema nälja kustutamiseks ka McDonaldsis) ja pärast tegime kartulisalati (tuli välja siiani parim mis siin teinud oleme). Niisiis meie väike jõululaud 24.detsembri õhtul nägi välja selline. Kõht täis ja magama.

Järgimiseks päevaks oli meid kutsutud Jack ja Jenny juurde, see on üks päkkerite tööhostel, mitte kaugel Mareebast. See on koht kus Randar elas kui ta eelmine kord Austraalias viibis. Nojah, nüüd nad siis kutsuvad meid külla kui midagi erilist toimumas on. Eelmine kord käisime juulis vist kui neil see rahvusvaheline toidupidu oli :) Mingi ca 40 päkkerit ja kümmekond muidu külalist. Laud oli kaetud loomulikult õue! Mõned õlled-siidrid ning rikkalik toiduvalik, kuigi enamus asju ei maitsenud väga head. Ei midagi eestilikku ju :D Kõige lähedasem oli ainult piparkoogimehike magustoidulaual. Bulgaarlane Todor kes seal oma naise ja pojaga elab, oli küpsetanud lõkkes liha, vot see oli küll hea! Todor elas juba siis seal kui Randar esimest korda, seega vähemalt oli meil keegi seal keda tundsime. Ega seal väga huvitav polnud aga ega kodus Mareebas üksi istuda ka väga ahvatlev ei tundunud. Saime Jenny käest meie selle jõulu ainukese jõulupaki ka, mille hulgas väike piparkoogimaja. Kujutage ette, üks austraalia proua võtab kätte ja küpsetab oma kätega 50 piparkoogimaja, oma külaliste rõõmuks! See juba on midagi. Aga ega see väga piparkoogi moodi küll ei maitsenud. Kogu see üritus just väga jõululik küll ei tundunud. Pigem nagu mingi basseinipidu suvalisel ajaperioodil troopilises kliimas. Pidulaud palmi all, poolpaljad päkkerid laua ümber istumas, inimesed kiljudes basseini hüppamas jne jne. Ja kõige krooniks ja kuuma keskpäeva jahutuseks, saime kaela kõva hoovihma. Aga vihm on siin soe! No aga ega me märgade riiete pärast nii väga ei muretsenudki...

...ja seda sellepärast, et peale sööki suundusime edasi ühte teise farmi, kus oli jõulupäeva kombekohaselt tehtud ettevalmistused veesõja pidamiseks. Just, veesõda jõulupäeval, lahe! Ämbrid olid sätitud väikesele sillale mis viis üle kanali (see sama kanal, millest farmerid oma põldudele kastmisvett saavad). Osalisi oli ca 40 pakun. Lahe ikka kui keegi on veel kuiv ja siis talle seljatagant ämbritäis vett kaela valada. See üritus kestis vbl pool tundi, no kuni kõik viimse kui üheni olid läbi märjad, ja siis kadus huvi... Päike kuivatas meie riided hetkega, seega pole muret. Mõnus jahe oli vahelduseks küll! Niisiis olime seal õhtul kella 7ni. Meid isegi kutsuti veel kolmandasse farmi edasi kaasa, kuid me ei läinud, sest pidime järgmisel hommikul Green Islandile sõitma.

Green island on Cairnsist ca tunni kaugusel rannikust. Kõige lähem koht kus saab sukelduda, snorgeldada, päikest võtta, ujuda jne. http://www.greenisland.com.au/

Võtsime täispaketi ja sellehulgas käisime sõitmas nn peaaegu allveelaevaga, no siin on selle nimi semisub, st pool paati on ikka vee peal. Ühesõnaga istud seal allpool veepiiri klaasseintega paadis ja saad veealust maailma ilma märjaks saamata nautida. See oli lahe elamus küll. Kalu oli väga palju ja erinevaid. Eredamad mälestused: nägime suure pesukausi suurust raid, meduuse, merikilpkonna (mis on väga haruldane) ja ühte kolmemeetrist kala. See pidi ohutu olema aga teda snorgeldamisel puudutada ei soovitatud, kuna inimese puudutus võib ta tappa!

Päev oli jällegi väga kuum. Seega, et kaitsta ennast päikese ning kõrvetavate meduuside eest, tõmbasime selga lükraülikonnad. Võib ju mõelda, et paned aga kreemi peale ja küll siis pääsed põletusest. Ei pääse. Iga kord kui päikese käes olen, on mul peanahk ka punane ja üleüldse tundub mulle, et päike hakkab siin peale ka öösel!

Ametlikult on soovitatav päikese käes viibida praegusel ajal max 30 minutit, seda siis osaliselt kaetud keha ja 30SPF kreemiga. Usun, et meid seal saarel see ülikond päästiski. Oleks me 5 tundi ilma selleta päikese käes vedelenud, poleks ilmselt kolm päeva istudagi saanud. Muidugi kui me tavarannas peesitamas käime, oleme ikka rannariietega aga seda max kaks tundi vast. Ja siis on ka tunne nagu oleks terve päeva lageda päikese käes olnud. Mereveest pole mõtet praegu jahutust otsida. Vette minnes ei tunne absoluutselt mingit jahutust. Viimati oli rannas vesi 28 kraadi soe! Ütlen küll, et sellest enam suurt mõnu ei tunnegi. Võiks ikka mõned kraadid jahedam olla ja päike ka mitte niimoodi kõrvetada!

Ka vana-aastaõhtul olime me tööl. See oli siis üks kolmest päevast kui boss lasi mul pühade ajal töötada. Ja Randarile oli ta välja pakkunud, et kui tahame võime kella 1ni ainult olla aga eks me ikka olime kella 4ni kui juba võimalus anti. Vihmane päev oli. Töötasin juba kolmandat päeva jutti metsas, lõikasin puudelt lehti maha. Lõuna paiku sadas maha korralik padukas, kopp oli ees...

Huvitav asi on siin ilutulestiku korraldamisega. Nimelt toimub neid vana-aastaõhtul kaks korda. Kell 9 ja kell 12. Kella 9ne on rohkem mõeldud peredele, no et siis lapsed jõuvad ka tulevärki näha enne kui uni peale kipub. Meie otsustasime ka Cairnsi tulestikule minna, selle kella 9sele, me niikuinii ei suudaks kella 12ni üleval olla pärast pikka tööpäeva.

Linn oli meeletult rahvast täis, seda melu on raske kirjeldada. No umbes kui Viljandi folk toimuks kusagil troopilises kliimas vms. Lastele batuudid, bändid, väliööklubi, karussellid, välikohvikud, bassein jne jne. Kokku olevat üritusel olnud ca 40 000 inimest! Ainuke vahe Eestis toimuvate väliüritustega oli vast see, et alkoholi ei müüda ja ei tarbita peoplatsidel. Õlut saad osta vaid pubist-baarst ja seda ka vaid seal tarbida. Seega jäi nägemata eestlaslik plasttopside kiht peoplatsidel. Jumal tänatud!

http://www.cairnsesplanade.com/gallery.html Lisan siia lingi Cairns Esplanadest, mis on selle linna nn keskuseks. Otse ookeani ääres. Seal kogu möll aset leidiski ja tulestik lasti õhku otse vee pealt!

Mõtlesime lõpuks ikka, et kui me juba oleme linna sõitnud siis ootame ikka selle kella 12se tulestiku ka ära ja võtame uue aasta ikka korralikult pauguga vastu! Vahepeal kolasime ringi mööda välikohvikuid ja vaatasime niisama mis toimub. Sellest võiks lehekülgede kaupa kirjutada... Ühes kohvikus siidrit juues avanes mulle vaade päevamenüüle! :D Kuna kõht oli täis, ei hakanud krokodilliburgerit proovima aga kunagi kindlasti lähen sinna ja proovin selle krokuburgeri ära!

Uus aasta saabus Cairnsis vihmaga. Lõpuks kui tulestik mööda sai ja rahvas hakkas koju liikuma kallas ikka vägagi korralikult. Me olime vist ainukesed, kellel vihmakeebid seljas. Niikui kaks pensionäri ma ütlen :) Teiste oli küll väga savi kas sajab või mitte. Kuigi peale 9. on basseinis ujumine keelatud, hüppasid paljud uue aasta tervituseks riietega basseini...jätsime selle vahele!

Ilutulestik oli võimas! Lehest lugedes sain veel niipalju targemaks, et siin on keelatud absoluutselt igasugune isetegevus. Mingeid ilutulestiku tooteid ei müüda ega kasutata nagu Eestis. Trahv ise korraldatud tulestiku eest on kuni 40 000 taala või 6 kuud vangistust!!!

Ja pika jutu lõpetuseks HEAD UUT AASTAT!!!!

Taevas jõuluboonust nautimas!

Lisaks veel kaks pilti, mis said piloodi poolt tehtud. Üks siis õhus ja teine pärast maandumist nn ellujäämisfoto!

Kuna sel aastal olime kõik VÄGA tublisti tööd teinud tegi boss meile jõuludeks välja kuumaõhupallisõidu Mareeba kohal! Ma enam ei mäleta kas olen sellest pallimajandusest siin juba rääkinud või mitte aga igaljuhul Mareeba on üks parimaid (loe: stabiilsema ilmaga) kohti Austraalias õhupallide lendulaskmiseks. Buklett muidugi räägib, et Mareeba on selleks parim koht maailmas :) Hommikuti tööle minnes on tavaliselt õhus ca 4-5 palli.

Meie hommik algas vara. Üles kell 4 ja peale korjati meid kell 4.45, et stardiplatsile minna. Kuna kuumaõhupall on juhitamatu, on alati vajalik kontrollida testpalliga kuhupoole tuul meid kannab. Selleks lasti tavaline väike heeliumit täis õhupall tulukesega õhku ja saime jälgida mis marsruudil me lendama hakkame! Siinne päikesetõus on väga ilus. Oranz taevas ja tumedad puud selle taustal...

Ohutust kaugusest jälgisime kuidas palle "täis puhuti" ja sõiduks valmis pandi. Kartust polnud...veel.

Nüüd läks juba tiba valgemaks ja sai hakata pilte klõpsima! Selle palliga me lendu läksimegi!

Siin on meie tagasihoidlik Della Bosca kollektiiv. Vasakult: kohalik onkel Oscar, kes teeb farmis bellinject´i st süstib valmivatesse banaaniõisikutesse mingit mürki; meie Randariga (vast kõige universaalsemad töötajad); minu kõrval meie boss Fabian (väga kõva mees igal alal); nepaallastest paarike Bina ja Parkash (üks pakib ja teine lõigub kobaraid väiksemaks hetkel); ning usbekk Uzy(ka üks universaal). Kahjuks jäi tulemata üks mees hüüdnimega nr. 1. Niiet hetkel on meie kollektiiv suht väike. Oscar ütles, et selle töö mille meie teeme ära 8.kesi, teistes farmides teevad 30.kesi! Vat sul siis above average! (üle keskmise). Muidugi oli kutsutud ka Fabiani ema ja isa (nemadki teevad farmis tööd) aga kumbki polnud huvitet!

Jessaaaa, peaaegu lennus juba. Ja nüüd lõi natuke jahedaks!

Up, up we go!!!!!!! Nüüd siis õhku tõustes tuli veits hirm sisse, sest kohe kui maast puude kõrgusel olime jäi üks puude latv ette. Piloot ütles sellepeale, et no worries, puude ladvad on pehmed! Oma palli niimoodi pildistada ei saanud enam aga õnneks oli teisigi õhkutõusjaid, niiet meie naaberpallid nägid välja sellised.

Ca 1 km kõrgusel õhus. Piloot eelnevalt rääkis, et selle palliga, millega meie sõidame (mahutab 10 inimest) saab tõusta max 1,7 km kõrgusele ja seda juhtub suht harva. Aga meil vedas, sest me käisime maksimum kõrguselgi ära. Sõit ise kestis 1 tund ja pidevalt lasti meid veits allapoole ja siis jälle ülespoole, et paremaid ja erinevaid vaateid saada! Lennuilm oli superluks!

Ühe veesilma kohal märkasime paari vallabid ringi hüppamas!

Muidugi sealt ülevat oli vaade ilus. Kõik tundus nii roheline, farmid ümberringi. Aga see rohelus on kõik tänu kohutavale veehulgale, mille farmerid oma põldudele lasevad. Kastmisvesi tuleb Tinaroo järvest kanali kaudu, mis asub Mareebast ca 40 km kaugusel lõunas. Selgesti olid eristatavad mangopuud ja banaanid, litshid ja kohvi, suhkruroog jne. Muidugi suur huvi oli meie banaanifarmi ülevalt poolt näha, leidsime üles küll, kuid pildile kahjuks hästi püüda ei õnnestunud, kuna kaugele jäi. Banaanifarmides on karantiininõue väga kõrge, seega ei ole pallidel sealt ülelendaminegi lubatud, rääkimata maandumisest!

See peaks olema tsitruseliste farm.

Ja ega kui sõit läbi sai, polnud veel lõbu lõppenud. Pall oli vaja uuesti kokku ka pakkida. Kõik olid selles abiks!
Üks põnevamaid hetki oli maandumine. Vaikselt ja sujuvalt maapinnale ja siis keerati korv külili. Nagu Tivoli! Põnev oli jälgida kogu protseduuri!


Vahepeal oli küll tunne, et nüüd lähevad juuksed ka!


Just hetke enne maandumist. Vaatasime, et kellegi kapsaste vahele me nüüd maha potsatame aga ei, õnneks ikka kapsaste kõrvale! Eemal katete all paistavad litshipuud.

Meile oli broneeritud tunnine lend (pikim võimalik) ja hommikusöök Mareeba nn infopunktis. Kloppisime maandumispaigas endid seemnetest puhtaks (selline on nõue) ja suundusime bussiga Mareebasse tagasi. Arvan, et meie lennu pikkus mööda maad arvestades oli ca 20 km või umbes nii. Alustasime üheltpoolt Mareebat ja maandusime teisele poole st Cairnsi suunast sisemaa poole. Hommikusöögilauas vahetasime muljeid ja arvamusi ning vaatasime pilte, mis piloot oli meist spetsiaalse kaameraga teinud. Tellisime need ikka ka! Kella 9 ajal hommikul oli meil siis üritus lõppenud ja aeg koju magama minna! Kindlasti soovitan võtta 1 tunnise lennu (võimalik ka pool tundi). Maksad küll topelt rohkem aga näed 10 korda rohkem!

Me nii väga unised polnudki ja mõtlesime hoopis Cairnsi jõuluhullust kaema minna. On ju viimane nädalavahetus enne jõule. No eks rahvast ikka oli rohkem kui tavalistel laupäevadel aga mitte nüüd hullupööra. Eesti jõuluhullusele ei saa vastu mitte miski (kui vbl ainult USA oma).

Käisime turul mangosid ja litshisid ostmas, hinnad ikka väga all praegu. Mangod saime kilohinnaga 99 senti ja litshid 4 taala kilo. Nämm! Noja, jõulukink siis. Mõtlesime, et kuna meil niikuinii seeaasta mingit tilu-tilu ja jõulu pole siis ostame ihtsalt endale midagi, nojaa ostsime mini DELL´i läpaka. Nii hea kaasas kanda, kui kusagile minek jälle!

Veel broneerisime 26. detsembriks piletid Green Islandi kruiisile. http://www.greenisland.com.au/ Terve päev täis päikest, snorgeldamist, ujumist, päevitamist... vägagi eksootiline viis jõulude veetmiseks!

Kena rahulikku jõuluaega kõigile!

Võta alati fotokas kaasa!

No nii, nüüd siis on see käes! On ju ikka nii, et kui fotokas kotis käid ei leia mida pildistada, eks? Siiani olin kogu aeg suht igalpool seda kaasas vedanud, lootuses midagi põnevat näha ja sellest teilegi ülevaate anda aga jah, midagi ootamatut nagu ei jäänud kaamera ette. Nüüd siis kui mul fotokas kodus...

Eile käisime Palm Coves peesitamas ja pärast tagasitulles maanteele keerates, jooksis (no pigem uimas teepeal) üle tee ca 1,5 m pikkune...iguaan! (pilt laenatud) Neid muidugi on ka sadu sorte aga pmt selline oli jah.

Siinkandis ei ole see väga tavaline, et iguaan üle tee loivab. Pole kuulnud, et neid väga nähtud oleks. Aga lahe oli vaadata küll, ei kartnud ta midagi vaid omas tempos loivas üle tee rohu sisse. Jäi veel seisma ja vaatas meie poole. Üle tee mitte üldse kaugel asub Cairnsi loomaaed, kus hiljuti käisime. Tegime Randariga veel nalja, et äkki on loomaaist jalga lasknud? :)

Järgmisel nädalavahetusel on mul loodetavasti vägagi ilusaid pilte üles riputada...jällegi selline teema, millega pole varem kokku puutunud ;)

Hindadest

Niisiis ükspäev koristades leidsin meie esimese toidupoe tseki siin Austraalias. See on selline, mis sisaldab nn esmavajalikke asju kui oled just tulnud ja kapid täiesti tühjad - seega suht hea näide. Panen asjad ükshaaval kirja AUDides ja sulgudesse ka kroonides. Dollari kurss on meie õnneks jätkuvalt tõusuteel. Kui mai kuus siia tulime oli 1 taal 8,4 krooni, nüüd aga juba 9,6 krooni!

Wooliese (Woolworths) toidukorv:

Piim 2l 2.17 (20.8 kr)

Kleenex taskurätid 6pk 4.89 (46,9 kr)

Apelsiinijook 2l 2.61 (25 kr)

Toiduõli 0.75l 3,79 (36.4 kr)

Riis 1 kg 4.19 (40.2 kr)

Kiirnuudlid 5pk 2.45 (23.50 kr)

Kook (mingi) 350g 2.99 (28.70 kr)

Peekon 1kg 7.49 (71.90 kr)

Kalapulgad 1kg 6. 99 (67.10 kr)

Sibulad 1kg 2.27 (21.80 kr)

Kartulid 2kg 3.19 (30.60 kr)

Porgandid 0.6kg 1.52 (14.60 kr)

Munad 12tk 2.69 (25.80 kr)

Suhkur 1kg 1.45 (13. 90 kr)

Makaronid 1kg 3.18 (30.50 kr)

Ketshup 0,5kg 2.78 (26.70 kr)

Lihapallid 0.5kg 3.50 (33.60 kr)

Seahakkliha 1kg 9 (86.40 kr)

Sink 0,4kg 6.33 (60.70 kr)

Kanafilee 0.5kg 4.61 (44.20 kr)

Sai 0.7kg 2 tükki 4.96 (47.60 kr)

Värske kurk 1 tk 1.68 (16 .- kr)

Tomatid 0.6kg 2.53 (24.- kr)

Pirnid 1kg 4 (38.40 kr)

Avokaado 2tk 2.48 (23.80 kr)

Rullbiskviit 3.98 (38.- kr)

Tee 10pk 1.59 (15.20 kr)

Sool 0.5kg 0.79 (7.60 kr)

Majonees 365g 2.99 (28.70 kr)

Mais 4oog purk 0.9 (8.60 kr)

Kommid 0.140kg 2.74 (26.30 kr)

Lahustuv kohv 0.250kg 3.99 (38.3 kr)

Vedel pesuvadend 1.5l 5.99 (57.50 kr)

Prügikotid 10tk 1.04 (10.- kr)

Mahlajook 2.4l 3.82 (36.70 kr)

Kokku need kaubad 129.40 AUD (1243.- kr)

Ega tegelikult on nii, et igal nädalal ikka poearve nii suur ka ei tule. Keskmiselt kulub kahel inimesel toidupeale 100 AUD nädalas. Aga see summa on selline, et siis ei lenda ükski impulssost ka korvi :)

Kallimad toiduained on vast sealiha ja jogurt ja juust. St need on ikka olulisemalt kallimad kui Eestis nt. Odavamad on vast sai, sink, tuunikala konservid, makaronid, puu ja juurviljad, kanafilee... Teeme kogu aeg ise süüa ja sööme mis meeldib. Väga palju valmis asju ei ostagi. Vahel kui tõesti ei viitsi kuidagi süüa teha siis pistame friikad ja vorstid ahju :)

Pealegi on siin väga hästi välja töötatud allahindluste süsteem. Ja muidugi toetab see hulgiostmist! Nt võtame tuunikala konservi (sellega teeme omale smoko ajaks võileibu kaasa): tavahind ca 1.79 taala karp aga kui ale siis ostad nt 6 tk 6 taalaga, ja nii teemegi.Väga palju pakkumisi on just sellele üles ehitatud, et ostad nt 4tk kolme hinnaga jne. Mitte, et saad neljanda tasuta aga just et, neli kolme hinnaga! Ja on nii, et kogu aeg on midagi niimoodi sooduses ja teada on et need soodukad ka korduvad. No worries!!

Kuna puuviljadel on tippaeg siis neid ka palju ja soodsate hindadega saadaval. Loomulikult ei soovita osta neid (väikeste eranditega) suurest toidupoest vaid ikka kohalike farmerite käest või puuviljapoest. Hetkel nt:

Mangod 1 kg 2 AUD

Litshid 1 kg 6 AUD

Arbuus 1 kg 0.9 AUD

Banaan 1 kg 2 AUD

Kirsid 1 kg 9 AUD

jne jne jne jne

Cairnsi loomaaia külastus

Seekorde töönädal oli parasjagu raske, ikka väga läbi võttis. Igal õhtul randmed valutasid ja kell 5 hakkasime haigutama ning kell 9 voodis.

Üldisem põhjus miks läbi võttis, kuumus. Mareebas oli esmaspäeval 37,8 ja teisipäeval 37,2 kraadi sooja. Tegelikult on nii, et kui samal ajal puhub ka tuul siis on ikka veidike kergem kuumust taluda aga seekord puudus tuul :( Lisaks kuumusele oli ma ainuke pakkijatüdruk, kuna mul nepaallasest partner läks nädalaks Sydneysse sugulasi vaatama. Niisiis oli üksi omapool ning teiselpool boss ise ja tema ema! No emaga saame hakkama, ta pakib samakiiresti kui nepaaliplika aga boss...see pakib ju megakiirusel ja siis ma pean vaatama, et talle jalgu ei jää (vbl veits raske ettekujutada mis mida tähendab aga hetkel pole pakkimisest pilte lisada). Ja tänu kuumusele on banaanid kõvasti kasvama hakanud, st nad on palju suuremad kui nt kuu tagasi. Pakun, et keskmiselt kaalub üks punt (ca 5-6 banaani) kuni 0,5 kg rohkem kui enne. Niisiis randmed pole harjunud sellise raskusega. Kui ma enne tõstsin päevas kesmiselt 4 tonni banaane siis nüüd võib see isegi üle olla. Nii täpselt pole ka arvutanud :) Peale pakkimise lõpetamist teisipäeva õhtul, hakkasin ju üksi koristama, muidu koristame kahekesi. Ma peaks täitsa teinekord kirjeldama mida selle koristamise all silmas pean. Ühesõnaga poolteist päeva nuustikuga kraapimist! Puhkepäevad kuluvad marjaks ära...

Laupäeval võtsime ette minna loomaaeda. Oleme sellest kogu aeg mööda sõitnud kui Palm Cove randa oleme läinud. Seekord mõtlesime, et lähme siis sinna ka vaatama (ja pärast ikka randa ka). Loomaaed ise on suht selline väike aga väga looduslik. Ei saa arugi, et loomaaed :) nagu park rohkem. Osad lasevad üldse vabalt ringi, nagu kängurud nt. Cairnsi loomaaed ei ole euroopalikus mõistes loomaaed, seal pole kaelkirjakuid ja lõvisid, ega hunte ja kitsi... seal on kohalikud Austraalia loomad ja pmt enamus neist just põhja queenslandis looduses elabki.

Suurim tõmbenumber oli vast krokodillid. Neid ikka oli seal, igas mõõdus. Suurimad kuni 5 meetrised soolases vees elavad krokud. Seda kohta võis nimetada ka krokodillide vanglaks. Mitte nende elamistingimuste pärast, ohh ei, vaid nende tegude pärast vabas looduses.

See kroku, kellega Randar poseerib, on kinni püütud kellegi talumehe maadelt, kes kaebas, et krokodill tema koera nahka pani!

Krokodillike ZONT, nagu lugeda võib, oli süüdi 30 lehma ära söömises!

Näidati veel kuidas krokud söövad. Seda suht tihti ei juhtu, nagu öeldi, siis ca 9 korda aastas vaid. Ma ei teagi kas kõik nii harva söövad. Show tahtis veits käest ära ka minna neil. Ühele kellele kana hambusse visati, tuli teine kroku kallale, tema pruut nn. On naised! Rahval muidugi oli lõbus.

Oehh, jahh neid kängurusid, neid on kõik kohad täis. Lasevad paitada ja endid sööta. Mingeid kraanuleid saab ühe taala eest sissepääsus soetada, et siis kängud enda juurde meelitada, toita ja pildistada. Neid oli seal kokku pakun ca 30 tk. Meil seekord toitu polnud aga pildistamist tulid nad ikka uudishimulikult uurima.

Kolme madu sai lähemalt näha ja ühte ka katsuda. Saime teada, et maailma 25-st kõige mürgisemast maost 19 elab Austraalias. Nende hulgas on ka neid madusid keda meie farmis nähtud :)

Ja muidugi koaalad, neist ei saa ei üle ega ümber. Ma küll ei lugenud aga neid võis ka kokku 30 ringis olla. Eraldi olid pandud emad ja lapsed nn. Seal siis oli lahe vaadata kuidas nad ringi ukerdasid mööda puud. Meil vedas, et nad ärkvel olid (koaalad magavad päevas ca 19 tundi). Nii armsad ikka, võibki vaatama jääda! Muidugi sai 15 taala eest koaala sülle võtta ja lasta pilti teha aga meil see trikk juba tehtud, niiet jätsime vahele. Lisaks sai pilte teha omal valikul kas mao või väikse krokodilli pojaga. Igale midagi ;)

Randari lemmik Nepaali punane panda. Mõtlesime, et keda see loom enim meenutab? Rebast? Karu? Pandakaru? :) Töötaja pidi teda kogu aeg toitma kui ise puuris oli, muidu oleks see mõmmi tal jalad puruks kraapinud!

Cassowary. Ma ei teagi mis tal eestipärane nimetus on, või ongi sama. Igatahes tolgendavad needki siin teede peal ees. Ise pole juhtunud küll nägema aga hoiatavad sildid on väljas. Kujutage ette kui sõidate 100 km tunnis ja siis järsku see vasikasuurune lind teepeal ees!

Pärast lindude lennushowd oli üks valge kakaduu koha sisse sättinud väljapääsu juurde ja ootas, et saaks külastajate peost münte korjanduskarpi supsata! Need on samad valged kakaduud, kes meie farmi juures parvedena ringi lendavad, kogu aeg. Neid peab vahel isegi püssiga hirmutama, kui nad banaani puudele laskuvad.

Ses suhtes on see loomaaed põnev jah, saad kokku lugeda mitut lindu-looma-ussi oled ise vabas looduses kohanud. Minul pole palju lugeda aga siiski: känguru, vallabi, metsakalkun, opossum, roheline puukonn, valge ja must kakaduu. Lisaks veel rohelise kirjud papagoid. Maod siiani õnneks 0 !!

Rannas käisime küll pärast loomaaeda aga ujuda kahjuks ei saanud, kuna nii suur tuul oli ja lained vast 2 m kõrgused. Ja need on siis ookeanilained mitte mere, ärme segi aja :)