Esmaspäevast alates töötan Mareebast ca 10 km kaugusel asuvas Austraalia suurimas kohvifarmis. http://www.skybury.com.au/
Seal kasvatatakse veel lisaks kohvile, papaiasid, banaane ja litshi taolisi puuvilju. Mina sain tööle banaanimeeskonda kuna mul ju töökogemus banaanifarmis tagataskust võtta. Seal kasvatatakse aga Lady Finger ja Ducass banaane, need on oluliselt pisemad ja magusamad kui meil Eestiski müüdavad Cavandish banaanid. Samuti on nad kordades kallimad. Üks kilo Lady Fingereid maksab siinsetes poodides ca 7-8 taala! Pakkimisel tuleb seega olla eriti hoolas, mis tähendab palju kilet ja pabereid jne jne. Ühesõnaga elu käib nagu banaanifarmis ikka aga sealne elu on kordades stressivabam ja töötempogi aeglasem. Ei hakka väga üksikasjadesse langema aga meile on lubatud omavahel rääkida ja musa kuulata ja süüa-juua kui tahad ja puhata kui tahad ja peale tööd väike õlu võtta jne :) naljakas eks, võrreldes selle eelmise koha nn Preisi kasarmu korraga. Ja mis mul sest, eks, mul oluline, et papp jookseks ja kui tulebki kergemalt, seda parem! Palka saan ma ka tavatöötajana seal farmis rokem kui eelmises farmis superviserina. See on ka muidugi hea, et töötada saab terve nädala ja kui vaja siis ka nädalavahetusel. Praegu ma seda veel ei kasuta, sest eks alguses võtab ikka jube läbi küll see töötamine.
Esimesel päeval me üldsegi korjasime papaiasid. Uuh, päike säras lagipähe! Tundub, et farmi põhi elatusallikas ongi need papaiad, sest kui neil abi vaja siis lüüakse banaanimeeskond ka korjama-pakkima. Ega seal erilist konsti polegi, vaatad kui vili hakkab juba kollakat värvust näitama siis võtad alla. On kahte sorti, ühed piklikud ja teised ümarad. Neid ümaraid on raskem korjata, kuna on suuremad ja sõrmed ei uluta väga ümber. Kaaluvad oma paar kilo tk. Kui süle täis, viid käru peale ja lähed uusi otsima. Muidugi jookseb neist välja valkjat mahla, mis nahale sattudes kõrvetab ja võib punetust tekitada, seega on hea kui seljas pikkade käistega pluus mis kaitseb.
Banaanimeskonnas pidi ka sellepärast hea töötada olema, et lisaks banaanitöödele saabki muud ka teha, ei muutu üksluiseks. No näis siis kuidas edasi, algus tundub igatahes paljutõotav!
Muidugi on sealnegi seltkond väga kirju ja rahvusvaheline. Meie kuueliikmelises meeskonnas on eestlane, uus-meremaalane, hiinlane, kaks paapua-uusguinealast ja üks kohalik ozzy. Sel nädalal saime omavahel ilusti hakkama ja loodan, et edaspidigi!
Kuna see farm asub palju rohkem nn metsas siis liigub seal palju rohkem igasugu linde ja loomi ringi. Kängurud magavad nii rahulolevalt hommikuti banaanihunnikute vahel (need mis prügisse lähevad). Linde igasuguseid, kellele nimesid ei oska andagi. Korraks lendas mööda suur roheline papagoi nt. Papaiade vahel kui ühte vilja võtma läksin sibas ringi maailma mürgiseim ämblik Redback. Neid pidi seal palju olema ja mul õnnestuski jube esimesel päeval teda kohata.
Reedel lõpetasime töö kell 4 ja peale seda istusime koos teiste töötajatega veits maha, et üks õlu juua. Ühel tüdrukul, kel sai farmis töötatud juba 7 a, oli viimane tööpäev.
Viisa rindelt niipalju, et nädala eest helistas meie "kallis" agent! Nimelt on minul vaja lasta Eestist saata uus politeist võetud kinnitus, et mul mingeid patte hingel pole. Sellepärast, et ma viibisin Austraalias väljas üle 6 nädala. Ja ta ei saanud seda mulle enne reisi algust öeldud ju, oleksin ise Eestis asja korda ajanud!!!!!! Nüüd oli vaja jälle ema jooksutada, kes notari juures paberit tõlkimas käis. Ohjahh, seda meie viisateemat, lõputu...
Ilm on juba heitlikuks muutunud, kohati sajab väga kõvasti. Kuuma ikka üle 30 ja öösiti ca 18 ringis, seega annab veel magada ilma konditsioneerita küll.
