Nagu Randargi, arvasin, et siin sellest jalgpalli MMist suurt kära ei tehta aga pole nii. Tegelikult on neil palju populaarsem nn ragby mida nad ise siin footballiks nimetavad, meie mõistel jalgpall on siin soccer. Rahvuskoondise nimeks on Socceroos, mõistagi siingi seoses kängurudega! Mina ei viitsi neid mänge passida, kõik on ju siinse aja järgi öösel. Esimene mäng algab 21.30 ja viimane lõpeb hommikul 6.30. Randar siis töölt tulles lähebki enamvähem kohe magama ja ärkab esimeseks mänguks ja vaatab ära palju jaksab. Mina isiklikult oma uneaega küll raiskama ei hakka! Niisiis poiss ongi suht väsinud olemisega viimasel ajal. Austraallastel sokkeris hästi küll ei lähe. Toetajaid ja fänne paistab neil küll olevat aga...näis kuidas neil edasi läheb jah. Kusagil olevat olnud statistika, et maailmas vaatab iga 13nes inimene kõiki MMi mänge! Meil oli üks Lõuna-Korea poiss tööl paar nädalat ja tema ütles, et vaatab kõiki mänge nt. Eelmisel esmaspäeva ta enam tööle ei ilmunud, ju siis jalgpall on tähtsam kui töö!
Kaks nädalat olen nüüd mina bossi asemik maa peal nn. Boss ise läks kaheks nädalaks LA-sse äriasju ajama. Tal ikka kõva plaan hakata oma farmis viigimarju kasvatama, kuivatama (muidugi puud on juba istutatud). Austraalias pidi olema ainult kaks viigimarjafarmi mis tööstuslikult kasvatab ja kuivatab neid. Seega ruumi turul peaks ju olema. Banaanibisness on ilmselt allakäiguteel, pikemas plaanis. Austraalias kokku on üle 800 banaanifarmi ja turg lihtsalt on üle koormatud. Suht sama lugu nagu mangodega, ainult banaanidega nii hull sel hooajal veel polnud. Kuigi jah, isegi siinkandis jäeti kobarad paaril nädalal lihtsalt metsa vedelema, polnud mõtet neid pakkidagi, hind oli nii madal. Põhi oli 8 taala kast. Tipphooajal sai meie boss kasti eest nt 55 taala! Meie siiski jätkasime pakkimist aga kasti läksid ainult kõige parema kvaliteediga viljad. Nüüd ma sisi pean valvama, et töö hallis sujuks ja kui mingi probleem on, pean sellele lahenduse leidma. Vaja on nii elektriku kui mehhaaniku teadmisi! :) Aga nagu ikka masinatega on palju lihtsam läbi saada kui inimestega. Kolmapäeval tuli üks uus kutt ka, koreaka asemele, inglane. Õpetasin teda siis. Kõik vinguvad kohe kes tulevad, et jube igav töö on. No siis ma ütlengi, et mis nad arvasid, et jagame hommikul raha peo peale ja siis võite päev otsa juttu ajada vä? Get back to work!! Noja enne kui boss minema läks proovisin meile ühe reede vabaks küsida, et põhjapoole kaheks päevaks sõita, boss arvas, et ei saa. Mis siis kui midagi juhtub kui teda pole?? Haa, me ikka nii olulised inimesed Randariga järelikult!
Tervis on meil mõlemal Randariga juba viimased 3 nädalat suht kehva olnud. Mingi imelik nohu on kallal. Et nagu oleks allergia ja samas nagu külmetus, ei teagi siis. Mina olen juba kahte sorti nohurohtusid proovinud ja kahte sorti tablette söönud. Täna isegi tundub, et on natuke parem juba. Siin on ju niimoodi, et osasid tablette saad vabalt supermarketist osta, ei pea apteeki minema. Noja ma usun, et sellepärast need ei aidanudki, need lihtsalt on imelahjad tehtud. Tean, et enam poest tablette ei osta, ikka apteegist! Või on meil mõlemil lihtsalt üleväsimus ja stress ja mis kõik veel. Puhkust on vaja siis saab haigustest ka jagu.
Ilm on suht jahe ikka praegu. Päeval ca 25, öösel 18 kraadi. Randa ei tõmba väga, ilm jahe ja pealegi see nohu ka veel. Käisime niisama Cairnsis siis korra eile. Meil oli vaja neid spets tööjalanõusid osta mida 1. juulist nõutakse. Saime. Seal samas poes kus proovisime ja arutasime astus meile ligi üks naine ja küsis kas me oleme soomlased? :) "No ei ole, eestlased oleme", ütlesime! Et ta tundis, et tuttav keel...tal olevat eksmees soomlane olnud. Vahetasime siis paar viisakuslauset nagu ikka austraallaste puhul ja läksime edasi.
Täna hommikul (pühapäev siis) oli mul päris kummaline äratus. Kell polnud veel seitsegi ja Randar oli juba tööle ära läinud. Kuulsin läbi une, et mingi hääl on. Arvasin, et naabrimees kolistab jälle nõudega või tõstab tuba ringi (nagu ta vahetevahel pühapäeva hommikul teeb) aga ei! Selline nagu sahin oli ja .... ja siis tuli see kuidagi läbi une väga tuttav ette. See oli sama hääl kui me kuumaõhupalliga sõitmas käisime ja seda gaasi lasti, et pall kõrgemale tõuseks. Hüppasin voodist ja tõmbasin kardina eest...haaaa pall oli mul otse akna taga!! Hea, et mul ööriided seljas olid ;) Seni kuni ma kaamerat otsisin ja välja rõdule jooksin oli pall juba üle maja katuse lennanud. Naabrid olid ka väljas koos lastega kes kiljusid ärevusest. Iseenesest kuumaõhupall pole siin mingi imeasi (igal hommikul on neid paar tk taevas) aga niimoodi linna kohal ja siin samas meie juures. Üks maandus kohe meie juurest üle tänava aga maja jäi ette et pilti teha! Vot selline vahva äratus täna hommikul.
