Häid pühi!

Hei hei! Jõulutervitused siit meie juurest, vihmasest Mareebast sinna lumisesse Eestisse! Jah, vihma on meil kallanud juba nädala, iga päev. Paaril korral on olnud ka kõvad äikesetormid. Siin on äike ikka `äge`.

Töölt olin juba vaba kolmapäeva pärastlõunast, lihtsalt tulime paari teise inimesega ära koju, õige puhkus pidi meil algama neljapäevast. Lihtsalt nii jube oli. Korjasime papaiasid ja see nende nektar tekitas meile jubedat põletust. Nii kui mahl nahka puutus, hakkas sügelema ja tekkisid villid! Tõesti ei suutnud peale lõunat enam mõelda sellele, et värskelt tekkinud villidele uuesti see kõrvetav mahl peale kukub ja asja hullemaks teeb. Selline sügelus ja villido n ca 3-4 päeva siis läheb jälle üle. Tegelikult me oleme ju hoopis banaanimeeskond aga öeldi, et pole neid mõtet enam enne jõule korjata-pakkida, kuna hinnad on jube madalad ja seega saadeti meid hoopis papaiasid korjama. Ja muidugi me korjasime neid kõige nõmedamaid, st redelite pealt tuleb upitada viljadeni, need kuidagi kätte saada ja siis ohutult redelist uuesti alla ronida, samal ajal see nõme mahl pähe tilkudes :) Puud on nii kõrged, et isegi mina, olles redeli kõige ülemisel pulgal, alati viljadeni ei küündi!

Banaanibisness on igalpool Austraalias allakäigul kuna kasvatajaid on nii meeletult palju ja pakkumine ületab tugevalt nõudmist. Kui eelmisel aastal kirjutasin, et kusagil olla kuuldud, et farmerid jätavad kobarad metsa, et pakkimine ei tasu ära, siis sel aastal toimub selline asi just Randari farmis! Lihtsalt raiuvad puud maha, millel kobar küps ja jätavad maha mädanema. Seda tehakse seni kui hind veits paremaks läheb. Eks tuleb muudele kultuuridele ümber orienteeruda ja paljud farmid seda juba teevadki. Meie farmis ootab ilmselt sama asi ees, kuigi pole veel 100 prossa kindel. Meie pidavata korjama-pakkima hakkama 3. jaanuarist, eks näis siis. Muidu minul ongi kolmandani puhkus veel aga sebisin end papaiadesse neljaks päevaks, niiet ei peagi kümme päeva jutti kodus passima!

Jõuluõhtu polnud meil siin mingi eriline, lihtsalt tegin veits paremaid sööke. Kartulisalat, täidetud munad, singirullid, ahjuliha ja mangotort-pigem nagu sünnipäevalaud mitte jõululaud.

Mangod ongi veel viimased, selleks korraks siis läbi jälle...aga tort tuli maitsev!
26. dets on siin boxing day ehk selline päev kui kõik kauplused ja marketid lahti on ja hullud aled on igalpool. Me siis põrutasime ka kohe hommikul Cairnsi poole, et sellest osa saada. Eelmisel aastal jäigi vahele kuna käisime Green Islandil snorgeldamas :)
Jeerum kus oli rahvast ja igasugune kaader oli koos ikka! Igasugu murjamid ja tsurkad olid ka välja roninud, et oma hoolega korjatud säästudele veits voli anda, vähemalt meile tundus nii. Turiste tundus ka palju olevat. Aled nagu aled siin ikka, ca 60-70 prossa ikka! Otseselt nagu midagi vaja polnudki...ahjaa mul oli küll uut kohvrit tarvis ja selle ma sain, mingi 50 taalaga, mis on ikka väga odav kohvri kohta. Kõmpisime kaks suuremat keskust läbi ja üht-teist jäi ikka veel näppu. Kõige lahedam oli vaadata inimesi Guessi poes, saba oli ca 30 inimest ja kõik sellised asiaadi välimusega turistid, meeterviiskümmend pikad ja kleenukesed-ega need ongi sellised inimesed kes Guessi poest üldse midagi parajat selga leiavad. No nt teksad olid kõik 40 taala, ehk 400 krooni umbes, muidugi joosti tormi aga minusuurustel pole sinna kahjuks asja! :D
Niisiis shoping tehtud, käisime veel kinos. Esilinastus film Meet The Parents:Little Fockers. Ma ei kujuta ettegi kuidas Eestis see võiks tõlgitud olla aga tegu on kolmanda järjega sellele filmile, komöödia Ben Stilleriga-vaadatav!
Sellised need meie jõulupühad on. Suured tänud kõigile, kel leidus aega meile jõulutervitus saata!
Uus aasta tuleb ilmselt vaikselt, vaatame mis ilm teeb, kas sõidame ka sel aastal Cairnsi ilutulestikku vaatama või võtame uue aasta Mareebas vastu. Seniks aga kõike ilusat, ärge külmetage ja kohtume uuel aastal! :)

Kaks nädalat jõuludeni

Mis jõulutundest siin ikka rääkida, pole mingit jõulutunnet nagu eelmiselgi aastal. Kuuma ca 35 kraadi jne. Reedel sain teada, et mul on jõulude ajal vaba kokku 10 päeva, ei teagi mis selle ajaga peale hakata, parema meelega oleks ikkagi tööl käinud. Randar muidugi töötab! Ja nagu kuulda siis meil tööjuures on isegi mingi väike jõulupidu aga (teretulemast lihtrahva hulka, Anneli) kõiki pole kutsutud! :) Kama! Mõtleme siis ise midagi välja!

Ma pole vist paljudest asjadest siin kirjutanud...mõned kindlasti on kuulnud aga nüüd on see juba ammu avalik info. Esiteks see, et meie viisataotlusele tuli peale aastapikkust ootamist lõpuks vastus ja see on eitav. Esialgu ei anta meile mingit residentsust, peamiselt põhjuseks, et me ei suutnud (Randari sponsor) tõestada Randari vajalikkust sellele töökohale ja tema kvalifitseeritust, mis on muidugi täielik pullikaka. Paar kuud tagasi sai just seal samas farmis üks raamatupidaja haridusega Usbekk residentuse ja tema oli seal töötanud tunduvalt vähem aega kui Randar. Aga no kes julgebki moslemile ära öelda eks? Ma küsiks keda siin diskrimineeritakse? Minuarust just valgeid inimesi! Aga nüüd on asi nii, et meie agent on otsuse edasi kaevanud kuhugi tribunali ja ta arvas, et see lõplik otsustamine võib neil aega võtta kuni poolteist aastat! No kui nad kavatsevad eitavalt vastata siis mõelgu minupärast või 5 aastat!! Aga kui jaatavalt siis võiks see otsus küll juba rutem tulla. Niisiis elame jällegi teadmatuses ja mõttega, et meile võib eitav vastus tulla ja saadetakse 28 päeva jooksul maalt välja. Seoses sellega oleme oma suvised puhkuseplaanid ka ümber teinud! Maalt välja kuhugi mujale kui Eestisse reisile me minna ei saa, niisiis töötame-ootame jälle edasi...

Teiseks väheke rõõmustavam uudis vbl see, et soetasime mõnda aega tagasi endale Eestisse esimese ühise kodu. Küll väikse aga ikkagi oma! Ei Tallinnasse ega Tartusse ega Pärnusse vaid ikka oma kodusesse armsasse Viljandisse :)

Nädalad mööduvad praegu kuidagi eriliselt kiiresti. Eelmisel nädalal olin pea 50 tundi tööl vbl sellepärast kah. Aga uskumatu, et juba jälle jõulud! Jälgime ikka Eesti uudiseid ja loodame, et peate seal tuulises, tormises, lumises, külmas ilmas ikka kenasti vastu! :)

Nädal pildis

Terve see nädal töötasime väljas. Siit siis väike ülevaade minu nädalast. Esimest korda oli seal farmis fotokas kaasas, niiet veits värskemaid pilte siis seekord! Kaks päeva veetsime papaiasid istutades. Tiimis oli 9 inimest ja istutatud saime kahe päevaga vaid ühe põllu, jäänud on veel kaks! No ühesõnaga istutada kokku on vaja 80 000 taime! Mõnusalt kuum oli muidugi, st sooja kusagil 35 kraadi ringis ja lageda päikese käes. Hommikul kella 7 ajal kreemitasin end juba 30pluss kreemiga aga ikkagi põlesin korralikult ära. UV on siin juba 16! Võrdluseks, et eelmisel suvel Eestis oli parimatel päevadel UV 7!! Ühesõnaga palju juua, mütsid-prillid peas ja polnud hullu. Jahedat jooki teeme omale kaasa niimoodi, et jätame mingi 1,5l limpsipudeli veega sügavkülma kuni see üleni jääs on ja siis võtame põllule kaasa. Seal see järjest sulab päikese käes ja vesi on mõnus jahe! Teisel päeval tõi üks tüüp kaasa kaks mehhiko sombreerot, niiet veits rohkem varju teisel päeval :) Muidugi sai nende mütsidega parasjagu nalja kah!

Siin on juba suuremad papaiapuud, millelt juba saaki korjatakse. Need ongi kõige parema kõrgusega puud, sest hea kõndides korjata. Muidu nad kasvavad juba pikaks ja siis vaja igaühe otsa eraldi redeliga vilja järele ronida. Nende all pidasime siis lõunat istutamise vahel.

Siin on näha piklikud papaiad. Neid on veel ümmargusi ka. Ma nüüd ei mäletagi enam, kumbad on emased ja kumbad isased aga see erinevus ongi, et ühed ümmargused ja teised piklikud. Need viljad on muidugi rohelised ja toored alles. Altpoolt hakkavad nad paari kaupa valmima ja siis iga nädal käiakse kõik puud läbi ja korjatakse valmima hakanud viljad (millel veits oranzi näha on) ära.

Ma siin poseerin papaiapuuga! Demonstreerin korjamist, tegelikult oli meil lõunapaus ja niisama passisime puude all varjus! See oligi esimene istutamispäev kui ära põlesin, teisel päeval olin muidugi pikkade käistega pluusiga juba :)

Siin on näha see kanal millega juhitakse lähedalolevast järvest kastmisvesi farmidesse. Peatasime möödudes oma sõiduriista kinni ja Kyla hüppas sisse, et palaval päeval jahutust saada!

No just nii tavalised siin kängurud ongi, eriti selles farmis kus nüüd töötan. Kängud käivad traktorilt mahakukkunud papaiasid söömas ja see Joey on eriti julgeks muutunud. Olen teda ennegi hommikuti shedi ümber luusimas näinud aga siis polnud fotokat kaasas!

Siin väga hästi näha kuidas nad saba liikumiseks kasutavad!

Järgmised kaks ja pool päeva veetsin nurserys ehk siis kasvuhoones kus uusi taimesid kasvatakse. Siin tegeleme kohviseemnete külvamiseks ettevalmistamisega. Väikesed potid oli vaja ükshaaval alustele laduda siis need pesta ja desinfitseerida ja siis muld sisse panna ja kasvuhoonesse laudadele vedada. Seda nelja rida tegimegi kaks ja pool päeva ca 4-5 inimesega. Peale kaht päeva istutamist oli see kui puhkus, lihtne kuid igav töö!

Siin on teine kasvuhoone, milles ootavad istutamist papaiataimed. Ilmselt saame seda jälle varsti teha! Potis on ca 3-4 taime aga need kõik panemegi ühte auku maha, sest tavaliselt jääb kasvama ainult üks taim, niiet harvendamist ei toimu!

Selline oli lühidalt minu nädal pildis. Järgmisel nädalal oleme tagasi banaanis, näis milliseks see kujuneb, palju banaane on jne, seda ei tea kunagi ette palju nad kasvanud on! :)

Elust-olust

Nagu ikka võiks ju ilmast rääkida. Ilm on juba soojem. Terve eelmine nädal oli üle 30 kraadi sooja juba. Cairnsis käies oli tunda juba seda meeletut niiskust ka, mis teeb palavuse eriti vastikuks. Siin Mareebas seda niiskust niipalju pole. Öösel õnneks temperatuur veel 20 ringis. Kuid sel aastal ikkagi otsustasime konditsioneeri magamistuppa ära osta. Siin on müügil sellised juhe seina ja ratastel konditsioneerid ka, mis ongi ühe toa jaoks mõeldud. Hinnad ca 4000-10000 krooni. Külma mõnusat õhku teeb ta küll aga möirgab kah krt!

Cairnsi turult sai seekord juba 2 taalase kilohinnaga mangosid osta. Muidugi, need olid prügi kah, selliseid eelmisel aastal keegi turule ei vedanud. Sel hooajal on mango saak väike ja seega müüakse igasuguses konditsioonis vilju. Mangosaak on väike kuna talvel, perioodil kui mangod õitsevad, oli tavalisest 4 kraadi soojem ja õisi ei tekkinud niipalju kui tavaliselt. Üldse on see 2010 aasta olinud 100 aasta soojem ja niiskem, ei kujuta ettegi milline see vihmaperiood siis veel tulla võib!

Vihma tuli ükspäev ikka korralikult ja muidugi just sel päeval me olime väljas ja korjasime papaiasid, redelitega!! Ikka üles ja alla ja üles ja alla, vihmas. Libisesin korra redelilt ja lõhkusin põlve ära. Suht nõme töö. Muidugi tööd on üldse praegu vähe. Kaks nädalat on reeded vabad olnud ja seekord olime juba kolmapäeval vabad! Tundub, et farm on kiire hooaja ootuses omale töölisi kokku krabanud aga hetkel pole neile veel midagi teha anda. Loodan, et hakkab ikka kiiremaks minema ja saab korralikult 5 päeva nädalas tööl käia.

Eelmisel laupäeval käisime ikka rannas seal Palm Coves aga seekord mõtlesime jalutuskäigu ette võtta.

Jalutasime mööda rannajoont edasi ja siis tagasi jälle. Kokku 3 tundi, pakun, et tegime mingi 10 km ringi. Loomulikult kreemitasime ja mütsid-prillid olid peas ja käisime regulaarselt vees jne aga ikkagi suutsime mõlemad ära põleda. Mul nüüd jooksebki õlgade pealt nahka. Aga no mis siis, jalutuskäik oli lahe ja avastasime paar ilusamat ja vaiksematki kohta kus peesitada!

Siin pildil ongi näha selline laguunitaoline koht, kus vesi väga madal ja laineid üldse pole! Muidugi oli vesi ka seal hulka soojem.

Kahjuks on juba algamas meduuside hooaeg ja ujumisvõrgud pannakse välja, mis tähendab, et võrkudeta alal on ujumine keelatud. Seega enam ei saa vette hüpata kus aga tahtmine peale tuleb.
Rannas on praegu väga palju rahvast, just kohalikke, ju võtavad veel viimast, sest varsti läheb liiga kuumaks. Mulle ka ei meeldi südasuvel seal ujumas käia, siis ma läheks parema meelega Cairnsi laguuni äärde!

Ahjaa, üks naljakamat sorti uudis on ka. Nimelt meie farmeri 27.a poeg on otsustanud osaleda Austraalia tõsielusarjas "The Farmer Wants a Wife". See on taoline nagu Eestis oli "maamees otsib naist" või mis ta oligi. Igaljuhul ükspäev kui me töötasime papaia taimede kallal kasvuhoones tuli see võttegrupp sinna ja meid ka siis filmiti koos Markiga. No, et tehke, et teete koos siin tööd ja siis vestelge veits omavahel jne. Et ikka suures plaanis ja muud jutud :D Oi see oli naljakas! Nüüd me siis kah aussie telekas!!! http://channelnine.ninemsn.com.au/article.aspx?id=8096492 Siit saab meie Marki profiili vaadata kel huvi peaks olema! :)

Elu on banaan! (banaan on ka lill)

Esmaspäevast alates töötan Mareebast ca 10 km kaugusel asuvas Austraalia suurimas kohvifarmis. http://www.skybury.com.au/

Seal kasvatatakse veel lisaks kohvile, papaiasid, banaane ja litshi taolisi puuvilju. Mina sain tööle banaanimeeskonda kuna mul ju töökogemus banaanifarmis tagataskust võtta. Seal kasvatatakse aga Lady Finger ja Ducass banaane, need on oluliselt pisemad ja magusamad kui meil Eestiski müüdavad Cavandish banaanid. Samuti on nad kordades kallimad. Üks kilo Lady Fingereid maksab siinsetes poodides ca 7-8 taala! Pakkimisel tuleb seega olla eriti hoolas, mis tähendab palju kilet ja pabereid jne jne. Ühesõnaga elu käib nagu banaanifarmis ikka aga sealne elu on kordades stressivabam ja töötempogi aeglasem. Ei hakka väga üksikasjadesse langema aga meile on lubatud omavahel rääkida ja musa kuulata ja süüa-juua kui tahad ja puhata kui tahad ja peale tööd väike õlu võtta jne :) naljakas eks, võrreldes selle eelmise koha nn Preisi kasarmu korraga. Ja mis mul sest, eks, mul oluline, et papp jookseks ja kui tulebki kergemalt, seda parem! Palka saan ma ka tavatöötajana seal farmis rokem kui eelmises farmis superviserina. See on ka muidugi hea, et töötada saab terve nädala ja kui vaja siis ka nädalavahetusel. Praegu ma seda veel ei kasuta, sest eks alguses võtab ikka jube läbi küll see töötamine.

Esimesel päeval me üldsegi korjasime papaiasid. Uuh, päike säras lagipähe! Tundub, et farmi põhi elatusallikas ongi need papaiad, sest kui neil abi vaja siis lüüakse banaanimeeskond ka korjama-pakkima. Ega seal erilist konsti polegi, vaatad kui vili hakkab juba kollakat värvust näitama siis võtad alla. On kahte sorti, ühed piklikud ja teised ümarad. Neid ümaraid on raskem korjata, kuna on suuremad ja sõrmed ei uluta väga ümber. Kaaluvad oma paar kilo tk. Kui süle täis, viid käru peale ja lähed uusi otsima. Muidugi jookseb neist välja valkjat mahla, mis nahale sattudes kõrvetab ja võib punetust tekitada, seega on hea kui seljas pikkade käistega pluus mis kaitseb.

Banaanimeskonnas pidi ka sellepärast hea töötada olema, et lisaks banaanitöödele saabki muud ka teha, ei muutu üksluiseks. No näis siis kuidas edasi, algus tundub igatahes paljutõotav!

Muidugi on sealnegi seltkond väga kirju ja rahvusvaheline. Meie kuueliikmelises meeskonnas on eestlane, uus-meremaalane, hiinlane, kaks paapua-uusguinealast ja üks kohalik ozzy. Sel nädalal saime omavahel ilusti hakkama ja loodan, et edaspidigi!

Kuna see farm asub palju rohkem nn metsas siis liigub seal palju rohkem igasugu linde ja loomi ringi. Kängurud magavad nii rahulolevalt hommikuti banaanihunnikute vahel (need mis prügisse lähevad). Linde igasuguseid, kellele nimesid ei oska andagi. Korraks lendas mööda suur roheline papagoi nt. Papaiade vahel kui ühte vilja võtma läksin sibas ringi maailma mürgiseim ämblik Redback. Neid pidi seal palju olema ja mul õnnestuski jube esimesel päeval teda kohata.

Reedel lõpetasime töö kell 4 ja peale seda istusime koos teiste töötajatega veits maha, et üks õlu juua. Ühel tüdrukul, kel sai farmis töötatud juba 7 a, oli viimane tööpäev.

Viisa rindelt niipalju, et nädala eest helistas meie "kallis" agent! Nimelt on minul vaja lasta Eestist saata uus politeist võetud kinnitus, et mul mingeid patte hingel pole. Sellepärast, et ma viibisin Austraalias väljas üle 6 nädala. Ja ta ei saanud seda mulle enne reisi algust öeldud ju, oleksin ise Eestis asja korda ajanud!!!!!! Nüüd oli vaja jälle ema jooksutada, kes notari juures paberit tõlkimas käis. Ohjahh, seda meie viisateemat, lõputu...

Ilm on juba heitlikuks muutunud, kohati sajab väga kõvasti. Kuuma ikka üle 30 ja öösiti ca 18 ringis, seega annab veel magada ilma konditsioneerita küll.

Kuulsused tulevad külla!

Mõnda aega tagasi tegi Oprah oma saates teatavaks, et kavatseb koos 300 pealise saatepubliku ja Qantase piloodist John Travoltaga kaheksaks päevaks Austraaliasse reisima sõita.

Tourism Australia hõõrub õnnest käsi kokku, sest Oprah külastus maakera kuklapoolele pidavat sisse tooma ca 30 miljonit aussi taala! Kõik selle tuleku ümber toimuv on ülisalajane ja suurt palju infot kohalikus meedias ei ilmu. Teada on vaid see, et kaheksa päeva jooksul on plaanis tal salvestada üks saade Sydney ooperimaja ees ja teine...kusagil vallrahu juures. No loomulikult pakutakse selleks paigaks Cairnsi. Oleme siis valvel ja ootame kas saame ka oma silmaga Opraht näha või mitte. Kuupäevadest täpsemalt ka ei tea veel kuid aravta on, et enne jõule. Praegu püüavad enamus ärisid ja kommune jne Opraht enda juurde külla meelitada, loomulikult, kujutage ette milline reklaam see on! Igatahes hoiame pöialt, et ka meie piirkonnal diiva külaskäigust kasu lõigata õnnestub!

Nädala eest kirjutas Postimees, et Eesti tuntud mereteadlane Tarmo Soomere on nimetatud James Cooki ülikooli (asub Cairnsis) audoktoriks. Lisaks sellele tuleb ta siia ülikoolidesse pooleks aastaks loenguid andma. Milleks ma sellest kirjutan....tegu on minu sugulasega :)

Mõtlesingi uurida kas Cairnsis tema antud avatud loenguid toimub. Põnev oleks seal igal juhul!

http://www.postimees.ee/?id=319276

Seekord siis selline väike postitus. Ega meiega midagi olulist põnevat vahepeal juhtunud küll ei ole. Ahjaa, seda küll, et esmaspäevast alustan uuesti tööinimese rasket elu...aga sellest siis juba paari päeva pärast kui oskan rohkem kirjutada!

Kena sügist teile sinna, kuulsin, et lörtsi lubas! :)

Pildid Taipeist

Selles postitused mõned pildid meie teekonnalt koos kommentaaridega!

Frankfurtis

Frankfurtis nn raekoja platsil

Taipei vanima templi juures. Just eelneval päeva oli olnud mingi kuu kummardamise püha. Kõik kohad oli täis lillekimpe ja viirukeid. Pühakutele oli toodud erinevaid toiduaineid, peamiselt puuvilju.

Üks kitsas kaubandustänav, millel kihutasid autod ja rollerid.

Kõht on tühi ja toit on ees aga kuidas süüa kui nuge-kahvleid pole? :)

Ootame lennujaama viivat bussi

Loomaaias. Esimest korda elus nägin inimestele mõeldud "kastmissüsteemi"

Loomaaias. Niisama.

Taamal templi peavärav

Tempel ise, sees ei käinud.

"Jahutuspunkti" juures

Taipei 101 kaubanduskeskuses

Siin olen selle 660 tonni kaaluva kuuliga (torni tipus) mis torni stabiilselt paigal hoiab

Vot selline vaade Taipei linnale. Käisime ka kõige kõrgemal vaateplatvormil, mis oli õues!! Kuid piirded olid sellised, et pilti polnud võimalik teha. Arusaadav.

Teised "pilvelõhkujad" on kui päkapikud!

Taipei 101 tänavalt vaadatuna.

Taipei on kindlasti väga huvitav linn. Palju muuseume, vaatamisväärsusi, odavaid shopinguvõimalusi. Minu esimene aasia linn! Seal võiks veeta kindlasti terve nädala kuid kindlasti mitte suvel!!!

Tagasi Mareebas!

Hei hei uuesti maakera tagumiselt poolelt! :)

Jõudsin kenasti reede õhtul kella 4. paiku õhtul Cairnsi lennujaama, vastas abikaasa soojade kallistustega. Oli päris hea tunne tagasi olla. Lennukist välja astudes lõi vastu troopilisele kliimale sel aastaajal omane kuum ja niiske õhk. Temperatuur on siin tõesti juba suvine, päeviti üle 30 ja öösiti 20 kraadi ringis. Eile õhtul oli jube esimene äike ka! Kuid soojaga on siiski lihtsam ära harjuda kui külmaga-Eestis hakkasid ilmad juba liialt sügiseseks muutuma!

Meie teekond Eestisse minnes oli Cairns-Brisbane-Taipei-Frankfurt-Riia ja tagasitee oli täpselt sama kuid lisaks pidime veetma ühe öö veel Frankfurtis. No ja muidugi see ka erinevus ka et Randar tuli kuu varem Austraaliasse tagasi kui mina.

Cairnsist ja Brisbanest pole midagi rääkida, seal olime vaid lennujaamas (no ja Cairns on meie nn kodulinn juba niikuinii) küll aga Taipeist! Lend Taipeisse kestis 9 tundi ja oli suht sujuv tookord. Kohal olime sealse aja järgi kell 7 hommikul ja juba siis (juuli keskel) oli sooja 29 kraadi. Vot see on minu elu kõige hullem kuumus mida kogenud olen. Keskpäeval oli sooja kindlasti 40 kandis ja meeletu niiskus. Taipeis oli meil aega terve pikk päev kuna lennuk edasi Frankfurti läks alles õhtul kell 11! Kui odav seal kõik oli!! No võrreldes Austraaliaga muidugi aga vbl ka isegi Eesti hindadega võrreldes pole hullu! Võtsime lennujaamast bussi Taipei kesklinna. Sõit mugavustega (konditsioneeriga muidugi) bussis kestis üle tunni ja maksis ca 40 krooni. Loomulikult ei osanud bussijuht sõnagi inglise keelt ja pidime ise aru saama kus täpselt maha minna, et maailmas kõrguselt teisel kohal oleva ehitise juurde minna. Õnneks üks kohalik bussis aitas meid. Linnas sees sõitsime juba metrooga, väga lihtne ja loogiline seal liiklemiseks. Piletid maksid ca 5-10 krooni ots. Esimesena käisime Taipei 101 otsas! http://traveldestinationintheworld.blogspot.com/2009/09/taipei-101-in-taiwan-worlds-tallest.html

Kahjuks ei ole enam see torn maailma kõrgeim. Nüüd on selleks hoopis Burj Khalifa Dubais. Igatahes, saime sõita maailma kiireima liftiga ja vaade ülevalt 150 kroonise pileti eest oli vapustav! Ja kogu atraktsioon ei olnud vaid vaade, vaid tornis asuvad muuseumid ja poed ja lift muidugi. Lisaks oli eksponeeritud ka 660 tonnine rauast kera, mis hoiab torni tasakaalus....ühesõnaga kogu see torn on ehituslik ime ja lähemalt saab lugeda siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Taipei_101

Torni alumistel korrustel, kogunisti viiel vist, asuvad igasugu kallid "guccimucci" poed. Kõige selle luksuse vahel leidsime ühe väga glamuurse kohvipoe millesse otsustasime sisse astuda kuna aknal ilutsevad koogid-saiad lihtsalt ei lubanud tuimatl mööda jalutada. Meile suureks üllatuseks sai sealt ca 10 kroonise tükkihinnaga igasugi maitsvaid kondiitritooteid manustada. Just sellistest olime siin Austraalias puudust tundnudki! Õigesti tegimegi, et seal sõime sest ega see aasia tänavatoit just väga kutsuv ja ohutu ei tundu. Aga sõber McDonalds aitab õnneks välja igas maailmanurgas! Peale seda seiklesime veel metrooga ühe vana templi juurde ja sealt edasi Taipei loomaaeda. See loomaaed oli küll peldik, vabandust väljendumast aga nii see oli. Loomi polnud eriti näha, kuumuse pärast vist. Puurid kasimata, jooginõud tihti tühjad ja milline hais... Pikemalt peatusime vaid ahvipuuri ees. Lisaks oli nii meeletu kuumus, et esimest korda elus oli mul küll tunne, et kukun kohe kokku. Lahkusime. Veel väike seiklus metroo ja bussiga ning olime tagasi lennujaamas...konditsioneeri käes...jeeeeesssss!! Selge see kui me kella 5 ajal õhtul juba lennujaama jõudsime, et tulime linnast liiga vara ära ja nüüd pidime 6 tundi niisama pingil passima.

Lend Frankfurti (14 tundi) läks hästi, magasime mõlemad normaalselt. Frankfurdis oli mõnus, ei olnud ju nii palav. Ka seal oli meil veits aega, et linnapeale minna. Jalutasime kesklinnas, väike õlu ja jäätis ning uuesti lennukile, seekord juba viimasele. Riiga jõudes sadas ja oli suht jahe, mõtlesime, et teretulemast koju jah, selline see suvi siin ongi siis või. Aga läks hoopis teisiti... :)

16. augusti hommikul saatsin Randari Pärnust Riia bussi peale ja oligi meie ühine puhkus Eestis lõppenud. Ise alustasin täpselt sama teekonda 21. septembril, samuti Pärnu bussijaamast kus bussile olid järele lehvitama tulnud ema, isa ja vanaema- seekordne lahkumine polnud nii kerge kui enam kui aasta eest mai kuus...

Riias sadas meeletult. Buss viis mind õnneks otse lennujaama-esimene lend võis alata. Frankfurdis oli aga hoopis teine maailm, päike siras, sooja 26 kraadi! Mõtlesin endamisi, hea, et paksemat jakki ikka selga ei pannud! Kohale jõudsin ca 4 ajal pärast lõunat. Pagasi jätsin lennujaama pakihoidu ja sealt sõitsin metrooga kesklinna kus mul oli hostel ööseks kinni pandud. Minu esimene öö dormroomis, tuba kus kuus kohta, õnneks naistekas. Õhtul käisin linnapeal, põhiliselt shopingu piirkonnas. Soovitan soojalt! Kahel eelneval korral olen veel Frankfurti sattunud aga pühapäeval kui kõik kaubandus suletud on olnud.

Öö möödus rahutult, kuna toanaabrid muudkui siiberdasid ringi ja ma pole harjunud niimoodi magama. Mõtlesin, et ongi hea, siis saan pikal lennul (14 tundi) rohkem magada. Muhvigi, esimesed 3 tundi oli suht ok aga siis kukkus raputama ja niimoodi Taipeini välja. Kogu aeg oli käsk turvavöö kinni hoida. No mina sellises olukorras magada ei saa, vaatasin järjest neli filmi. Taipeisse jõudsime hommikul 7 paiku. Turismibüroo oli lennujaamas juba avatud ja eelmisest käigust jäi melde, et nad teevad transit reisijatele tasuta linnaekskursioone. Läksin uurima. Jah, oli küll. Võtsin poolepäevase tuuri mingisse Taipei küljeall asuvasse linnakesse kus meile näidati kohalikku kaubandust (ostsin 40 krooni maksva käsitsi valmistatud käekoti), ühte vana templit ja savitöökoda. Ei midagi vapustavat aga vähemalt sain natuke aega oma eelseisvast pikast päevast ära veeta. Seal tuuril oli peale minu veel üks valge inimene, üks kanada poiss, kes pidi ka õhtuse lennuga Brisbane lendama nagu minagi. Lennujaamast võtsin bussi kesklinna ja sihiks oli veekeskus kuhu pidin ka erinevate metroodega sõitma. Randar oli seal juba enne mind käinud niiet üldised juhtnöörid olid teada kuhu ma minema pean. Muidugi suutsin ma ära eksida aga õnneks metroos, sõitisn kogemata valet liini pidi ja lõpp-peatusesse välja. Mis seal ikka tulin sama rongiga jälle tagasi kust alustanud oli ja algasin otsast. Kogu aeg kirjutasin ikka üles tänavad ja peatuse nr jne, et uuesti eksimine võimalikult ebareaalne oleks. Veekeskuseks oli seda kohta palju nimetada aga oluline kogu selle ettevõtmise juures oli hoopis, et sain natuke teises asendis olla ja muidugi pesta ja puhtad riided selga panna. Mõnus. Saun oli seal äge! No soomesaun. Seinal silt, et mitte üle 15 min sees olla, kraade 80! Läksin vaatama. Kohe märkasin, et välimisele saunauksele oli piida vahele torgatud mingi kummijulla, et uks kinni ei läheks-nii läheb ju soe välja, mõtlesin. Kohe ukse kõrval maas istusid paar vanameest rätikud peas ja higistasid seal. Ma kiikasin ikka tahapoole, kas laval ruumi polegi. Keegi ei istunud laval. Siis märkasin, et sealt samast ruumist viib veel uks tagumisse leiliruumi, seal sama asi, uks pärani lahti. Mõtlesin, et küpsetan need põrandal istuvad taadid kohe välja. No aga ega siis seal keegi leili visanudki, niisama passisid soojas ruumis, ise vahepeal mõmisedes. Istusin mingi aja ja läksin minema. Mullides oli mõnus ja jahe.

Peale seda vee-elamust oli kõht muidugi tühjaks läinud. Mõtlesin et lähen metrooga sinna samasse Taipei 101 alla poodi ja ostan mingeid pirukaid ja puuvilja vms. Mõeldud, tehtud. Aga metroojaamast väljudes sain aru miks paljud niisama seisavad ega edasi ei lähe. Kesklinna oli tabanud mega hoovihm. Mul jäid pirukad söömata. Võtsin bussi tagasi lennujaama ja sõin pärast seal. Reede hommikul kella 10 ajal oli Brisbane lennujaamas kohal. Lend oli jällegi suht raputav, maganud polnud silmatäitki. Üllatuseks istus lennukis minu kõrvale toosama kanada poiss keda Taipeis ekskursioonil olin kohanud. Rääkisime veits juttu ja see magas kui kott enamuse ajast. Muidugi oli ta eelnevalt manustanud mingeid unetablette mida ta mullegi lahkelt pakkus aga ma ütlesin viisakalt ei.

Pagasis oli mul 5 kg kohvi ja ohtralt kaasa toodud komme aga see oli väikseim mure, keegi ei küsinud midagi näha ja lasti läbi. No worries! Passikontroll aga peedistas küll. Mind kutsuti kõrvale, mida on varemgi juhutnud aga seekord oli põhjalikum kontroll. Nad kahtlustasid, et mul on võltspass. Iga lehte uuriti luubiga ja netist otsiti võrdlusi hologrammidele ja foto suurusele jne jne. Lisaks võeti pulgi lahti mu kehtiv bridging visa, et mida ma ikka võin teha ja mida mitte siin viibides jne. Kokku läks vist aega ca 20 min. Tegelikult on mul praeguse passiga kogu aeg probleeme ja kui ma ükskord Eestisse seda vahetama tulen ei jäta ma seda kod. ja mig. ametis ka mainimata. Nimelt on mul perekonna nimele peale trükitud vapimärk ja see segab nime lugemist vms nagu ametnikud on väitnud. Aga lõpp hea kõik hea, õnneks jõudsin veel varuga oma järgmisele(viimasele) lennule Cairnsi.

Olete vbl kuulnud, et Virgin Bluel oli suuremat sorti jama oma arvutisüsteemiga ja inimesed ei saanud terves Austraalias nendega lennata, passisid lennujamades tundide kaupa jne. Mul oli ka nende pilet aga õnneks oli minu reis kaks päeva varem ära! Jehuuuuuu!

Niisiis kokkuvõtteks. Mu esimene üksi reisimine tuli päris kenasti välja kuid rohkem nii ei viitsiks küll, eriti kui on pikad vahepeatused ja peab ringi seiklema. Kahekesi on ikka lõbusam!

Pildid panen eraldi postituse alla.

Esimene koolipäev!

Sel aastal tuli esimene september hoopis uutmoodi, nimelt saatsin kooli oma tütre Anete (mitte ei läinud enam ise kooli)!
Kolmapäevane päev oli ilus ja päikesepaisteline nagu 1. september ikka. Kogunesime Suure-Jaani gümnaasiumi ette juba hommikul kella 8.45ks. Sealt eest algas politseiautode saatel rongkäik Lembitu ausamba juurde kus toimuvad igaastased kooliaktused nii kevadel kui sügisel. Nagu traditsioon ette näeb võtsid kaheteistkümnendikud endi käekõrvale esimesse klassi minejad ja kantseladasid neid senikaua kui pärast aktust koolimajas tagasi olime. Anete jaoks osutus ületamatuks probleemiks, et pidi käes kinni hoidma poisil. Õnneks klassijuhataja leidis talle siis vaba tütarlapse kelle käekõrval rongkäigus sammuda. Kuna Anetel kõva hääl ja salmide päheõppimisega probleeme pole pandi tema kohe esimesel koolipäeval esinemagi. Väga ilus luuletus oli!
Hiljem oli klassijuhataja tund ja pildistamine jne. Käisime veel kõik koos Suure-Jaani järve ääres uues kohvikus pidulikku sündmust tähistamas.
Anetel meeldib koolis väga. Lemmiktunniks on hetkel muusika kuna õpetaja pidi väga naljakalt laulma ja naljakaid liigutusi tegema, niiet kogu klass naerab :) Kehaline ei pidavat väga meeldima kuna see nõuab riiete vahetamist ja muud sebimist. Õnneks need on alati viimased tunnid ja siis on riiete vahetamisks aega küll.
Loodame, et tal jätkub piisavalt tahtmist ja kannatust selleks pikaks-pikaks kooliteeks!
Palju edu ja häid hindeid kõigile õppuritele uuel alanud kooliaastal!

Suvepuhkusel Eestis

Tervitused Eestist!

Olen ilmselt võlgu selgituse, et kuu aega või juba rohkemgi ei ole midagi oma blogisse kirjutanud. Lihtsalt asi on selles, et enne äratulekut läks jube kiireks ja ega siinoldud aeg pole teisem olnud. Kuu aega külastusi sõprade ja sugulaste poole, Viljandi Folk, paar sünnipäeva jne jne. Lisaks ilus kuum suveilm mis sillutas tee mereranda või järveäärde pea iga päev.

Abikaasa puhklus siin on juba läbi saanud ja saatsin ta laupäeva hommikul uuesti Austraalia poole teele. Ise lendan 21. septembril alles järele, niiet keda veel näinud pole, ärge pabistage, aega jagub! Piltidega on lugu nii, et kõik jäid Randari arvutisse kahjuks. Kui Austraalias tagasi olen ehk siis teen pildilis-sõnalise ülevaate meie lennust Eestisse ja tagasi! Nautige päikest (kuniks on), sel aastal jagus seda Eestissegi! :)

Folgiks koju!

No nüüd siis lõpuks võib enam-vähem kindel olla, et saame 16.juulil lennukile astuda ja oma kauaoodatud puhkusele Eestisse tulla(minna)! Meie immigration agent just väga rõõmus polnud meie otsuse üle aga mis teha, puhkust on meile mõlemale ikka väga väga vaja. Ta arvas, et kui me maalt väljas siis kaob temal igasugune kontroll meie juhtumi üle nn ja see ärritas teda. Aga niikuinii on kogu see viisavärk siin hetkel väga riskivärk. 1.juulist kui algas uus majandusaasta, loodi juurde palju uusi reegleid viisade väljastamiseks. Meid see enam küll ei puuduta aga milleski ei või kindel olla. Nimelt konkreetselt selle klassi viisasid mida meie taotleme enam 1. juulist ei anta, st neile kes peale seda kuupäeva alles avaldust sisse andma asuvad. Aga selleks, et me üldse maalt lahkuda saaksime (ja ka tagasi naasta) oli meil vaja oma praegune vaheviisa A muuta B-ks (mis lubab lühiajaliselt maalt lahkuda). Neljapäeval käisime siis oma agenti külastamas ja kohe peale seda läksime migratsiooniametisse, et see B variant saada, saime! Kuni 1. oktoobrini anti päris, kuigi agent väitis eelnevalt, et seda saab vaid 6ks nädalaks maksimum. Kõik sujus nagu libedalt...kuni jõudsime pärast väsitavat päeva koju tagasi ja Randar vaatas oma passi. Haaaa, minu kleeps oli tema passi pandud ja tema kleeps minu omasse!!! JUMAL TÄNATUD, et ta vaatama hakkas, muidu me oleks seda alles tagasitulles lennujaamas avastanud ilmselt ja oi oi oi mis pahandus siis oleks olnud! Egas midagi, läksime reedel aga jälle Cairnsi asja klaarima. No sealt öeldi austraallaslikult no worries ja pandi uued klepsud passi! See tädi veel arvas, et ma peaks lotopileti ostma kuna mul meil niimoodi vedas, et selle vea praegu avastasime! :) Eks meie selle maalt lahkumise juures on veel agasid ja küsimärke aga ei hakka neid siin kirjutama ja loodame kõige paremat, et asjad sujuvad nagu planeeritud.

Hakkasin siis täna kohe asju pakkima, et siis aega veel kaks nädalat vaadata, mis ikka kotti mahub ja mis maha jääb jne. Juba praegu on 18 kilo täis ja lubatud vaid 20, meie lennufirmal, oehhhh....jaaahhhhhh!

Hoidke siis see Eesti ilm veel soe ja suvine, kuigi ise kaldun arvama, et just selleks ajaks ongi Eesti suvi otsas! Aga ehk ka mitte? :)

Jalgpallihullus

Nagu Randargi, arvasin, et siin sellest jalgpalli MMist suurt kära ei tehta aga pole nii. Tegelikult on neil palju populaarsem nn ragby mida nad ise siin footballiks nimetavad, meie mõistel jalgpall on siin soccer. Rahvuskoondise nimeks on Socceroos, mõistagi siingi seoses kängurudega! Mina ei viitsi neid mänge passida, kõik on ju siinse aja järgi öösel. Esimene mäng algab 21.30 ja viimane lõpeb hommikul 6.30. Randar siis töölt tulles lähebki enamvähem kohe magama ja ärkab esimeseks mänguks ja vaatab ära palju jaksab. Mina isiklikult oma uneaega küll raiskama ei hakka! Niisiis poiss ongi suht väsinud olemisega viimasel ajal. Austraallastel sokkeris hästi küll ei lähe. Toetajaid ja fänne paistab neil küll olevat aga...näis kuidas neil edasi läheb jah. Kusagil olevat olnud statistika, et maailmas vaatab iga 13nes inimene kõiki MMi mänge! Meil oli üks Lõuna-Korea poiss tööl paar nädalat ja tema ütles, et vaatab kõiki mänge nt. Eelmisel esmaspäeva ta enam tööle ei ilmunud, ju siis jalgpall on tähtsam kui töö!

Kaks nädalat olen nüüd mina bossi asemik maa peal nn. Boss ise läks kaheks nädalaks LA-sse äriasju ajama. Tal ikka kõva plaan hakata oma farmis viigimarju kasvatama, kuivatama (muidugi puud on juba istutatud). Austraalias pidi olema ainult kaks viigimarjafarmi mis tööstuslikult kasvatab ja kuivatab neid. Seega ruumi turul peaks ju olema. Banaanibisness on ilmselt allakäiguteel, pikemas plaanis. Austraalias kokku on üle 800 banaanifarmi ja turg lihtsalt on üle koormatud. Suht sama lugu nagu mangodega, ainult banaanidega nii hull sel hooajal veel polnud. Kuigi jah, isegi siinkandis jäeti kobarad paaril nädalal lihtsalt metsa vedelema, polnud mõtet neid pakkidagi, hind oli nii madal. Põhi oli 8 taala kast. Tipphooajal sai meie boss kasti eest nt 55 taala! Meie siiski jätkasime pakkimist aga kasti läksid ainult kõige parema kvaliteediga viljad. Nüüd ma sisi pean valvama, et töö hallis sujuks ja kui mingi probleem on, pean sellele lahenduse leidma. Vaja on nii elektriku kui mehhaaniku teadmisi! :) Aga nagu ikka masinatega on palju lihtsam läbi saada kui inimestega. Kolmapäeval tuli üks uus kutt ka, koreaka asemele, inglane. Õpetasin teda siis. Kõik vinguvad kohe kes tulevad, et jube igav töö on. No siis ma ütlengi, et mis nad arvasid, et jagame hommikul raha peo peale ja siis võite päev otsa juttu ajada vä? Get back to work!! Noja enne kui boss minema läks proovisin meile ühe reede vabaks küsida, et põhjapoole kaheks päevaks sõita, boss arvas, et ei saa. Mis siis kui midagi juhtub kui teda pole?? Haa, me ikka nii olulised inimesed Randariga järelikult!

Tervis on meil mõlemal Randariga juba viimased 3 nädalat suht kehva olnud. Mingi imelik nohu on kallal. Et nagu oleks allergia ja samas nagu külmetus, ei teagi siis. Mina olen juba kahte sorti nohurohtusid proovinud ja kahte sorti tablette söönud. Täna isegi tundub, et on natuke parem juba. Siin on ju niimoodi, et osasid tablette saad vabalt supermarketist osta, ei pea apteeki minema. Noja ma usun, et sellepärast need ei aidanudki, need lihtsalt on imelahjad tehtud. Tean, et enam poest tablette ei osta, ikka apteegist! Või on meil mõlemil lihtsalt üleväsimus ja stress ja mis kõik veel. Puhkust on vaja siis saab haigustest ka jagu.

Ilm on suht jahe ikka praegu. Päeval ca 25, öösel 18 kraadi. Randa ei tõmba väga, ilm jahe ja pealegi see nohu ka veel. Käisime niisama Cairnsis siis korra eile. Meil oli vaja neid spets tööjalanõusid osta mida 1. juulist nõutakse. Saime. Seal samas poes kus proovisime ja arutasime astus meile ligi üks naine ja küsis kas me oleme soomlased? :) "No ei ole, eestlased oleme", ütlesime! Et ta tundis, et tuttav keel...tal olevat eksmees soomlane olnud. Vahetasime siis paar viisakuslauset nagu ikka austraallaste puhul ja läksime edasi.

Täna hommikul (pühapäev siis) oli mul päris kummaline äratus. Kell polnud veel seitsegi ja Randar oli juba tööle ära läinud. Kuulsin läbi une, et mingi hääl on. Arvasin, et naabrimees kolistab jälle nõudega või tõstab tuba ringi (nagu ta vahetevahel pühapäeva hommikul teeb) aga ei! Selline nagu sahin oli ja .... ja siis tuli see kuidagi läbi une väga tuttav ette. See oli sama hääl kui me kuumaõhupalliga sõitmas käisime ja seda gaasi lasti, et pall kõrgemale tõuseks. Hüppasin voodist ja tõmbasin kardina eest...haaaa pall oli mul otse akna taga!! Hea, et mul ööriided seljas olid ;) Seni kuni ma kaamerat otsisin ja välja rõdule jooksin oli pall juba üle maja katuse lennanud. Naabrid olid ka väljas koos lastega kes kiljusid ärevusest. Iseenesest kuumaõhupall pole siin mingi imeasi (igal hommikul on neid paar tk taevas) aga niimoodi linna kohal ja siin samas meie juures. Üks maandus kohe meie juurest üle tänava aga maja jäi ette et pilti teha! Vot selline vahva äratus täna hommikul.

Rikkad Euroopa seljakotimehed

No asi seisab selles, et ca 2-3 kuu jooksul on meie väikesest farmist (enamus ajast töölisi 10ne ringis) juba 15 eri rahvusest seljakotimeest läbi käinud. Ja siia pole juurde arvatud neid kes shedist läbi käinud on.

Meie farm võtab oma töölised sellest tööhostelist kus Randar kunagi elas ja kust praegusse farmi üldse sattus. Kunagi jõulude ajal need hosteliomanikud pinnisid meid, et otsige aga rohkem eestlasi ja saatke nende juurde elama jne, eestlastel ju siin väga hea maine (suuresti tänu Randari ja minu tööle muidugi). Ja siis oligi nii, et mingi hetk elas seal Jacki ja Jenny juures 15 eestlast. Aga eestlased lollid pole. Lasid jah Jackil endale töö otsida ja siis lasid sealt elamisest jalga ja otsisid ise odavama elamise aga tööl käisid ikka samas kohas. Tavaliselt siis on nii, et kui hostel otsib sulle töö siis pead seal ka elama. Kui lahkud, pead ka töölt lahkuma ja ise uue koha otsima. No ühesõnaga tänase seisuga ei pidavat seal enam mitte ühtegi eestlast elama!

Meile siin on jäänud selline mulje, et Euroopast Austraalia suunas liiguvad vaid mingid noored tatid, kel vanust ca 18 a, töökogemust pole mittemingisugust ja emme-issi saadavad iga kuu a la 1000 taala pappi ka veel kodust!! Kõik need 15 poissi kes meil proovimas käinud on, lihtsalt löövad käega ja lahkuvad, kes tunni, kes kahe tunni, kes päeva, kes kahe päeva pärast. Väidavad, et ei jaksa. Meie bossil üldiselt sai sellest olukorrast villand ja ütles, et Euroopa päkkeritel lihtsalt ongi liiga palju raha käes, et tööd ei viitsita teha ega hoida. Ja siinkohal ma ei eristaks rahvusi. Nendest 15st kolm olid eestlased. Üks pidas esimese päeva esimese pausini vastu, teine esimese päeva lõpuni, kolmas jõudis küll rohkem olla aga lasti joomise pärast lahti. St kui ikka kolm korda juba hommikul välja ei ilmu siis on minek kindel, ükskõik kui tubli töömees oled! Kas tõepoolest on siis 70 kiloste banaanikobarate tassimine noorel tervel mehel ülejõu käiv?!? :D Ja mul läheb süda pahaks Orkutist Austraalia kommuuni lugedes, kuidas ei leita ja ei leita tööd...ise olete süüdi, jumala eest! Ega see pole siin mingi pudrumägede ja piimajõgede maa, et hommikul shedi ukse peal jaotatakse raha kätte ja võite terve päeva niisama päikest võtta! See 6000 krooni (siinne miinimumpalk farmis) mis te nädalas kätte saate tuleb ikka välja teenida!

Aga boss leidis lahenduse: võtame murjamid tööle, neil on raha vaja, ehk! Noja siis täna hommikul saabus tööle üks kohalik aborigeen. Haaaa, tuttav nägu! See sama mees oli siis ka meil tööl kui eelmine aasta tulime. Ja ühel päeval ta lihtsalt ei ilmunud enam välja ja moos, kõik arvasid, et ju siis ka väsis ära. Aga ei, tegelikult oli ta täis peaga kusagil lällanud ja naispolitseiniku solvanud ja pandi 8ks kuuks vangi!! Aga nohh, nüüd on taas väljas ja meil tööl, 10 last vaja tal ju üleval pidada :D et ehk temal on raha vaja!

Kriminaalidest rääkides...Üks eest kutt oli ka täis peaga meie naaberlinnas (loe:külas) mingis pubis lälland ja kellelgi lõuga sõitnud nii, et viimasel luud puru. Politsei võttis talt passi ära ja lisaks peab ta iga nädal kohalikus politseijaoskonnas käima allkirja andmas, et pole elukohast lahkunud. Usun, et sellel on küll kinniminek!

Aga veel kui seljakotimeeste juurde tagasi tulla siis põhiline probleem tundubki olevat, et puudub töökogemus (igasuguse töö) ja kord. Mul on küll vahepeal Randarist kahju, sest tema peab uusi järjest õpetama ja nendega siis seal jagelema kui hakkama tööga ei saa jne. Pillavad kobarad maha ja need lähevad plekilisteks jne, probleeme kui palju. Eelmisel nädalal korjaski Randar ühe teise töölisega lihtsalt kahekesi (Muidu peaks neljakesi korjama), sest polnud kedagi võtta! Suht keeruline on seda teemat edasi anda aga ehk umbes saite pihta!

Aaa ja laupäeva õhtul käisime ühtedel Bulgaarlastel külas ja nemad töötavad ka juba pikalt banaanifarmis, ühes teises. See on väga suur farm, ca 200 töölist, Queenslandi kõige suurem banaanifarm üldse. Paistab, et seal on ka kord käest. Pidavat nii olema, et tuuakse lihtsalt ca 15 meest hommikul kohale, et proovivad korjata....ja esimese pausi ajaks on juba 8 tk neist loobunud! Mõtetu ju! Aa ja üks lahe asi on neil seal, nimelt saavad 10 taala päevas lisaboonust kui jõuavad õigeks ajaks tööle :D St tööpäev algab kell 7.00 hommikul ja kui oled end 6.59 tööle registreerinud saad 10 taala boonust. See teeb ju 50 (500 krooni) taala nädalas, mis siingi on suht suur raha! Ilmselt on neil suured probleemid hilinemistega ja lihtsalt muud moodi ei saada olukorda enam kontrolli alla. Seal ikka jumala "vahva" kaader koos, hindudest aborigeenideni. Meie farmis võib sellest vaid und näha :D Ükskord pidi meil esmaspäeva hommikul kohalik austraalia tüdruk tööle tulema. Kell oli 7.05 ja teda polnud, boss ütles, et ju siis ei tule ja ausaltöelda ta ei lootnuki enam, et tuleb. Aga tüdruk tuli ca kell 7.06 ja boss läks otsejoones tema juurde ja teatas, et rohkem polegi vaja oma nägu siia farmi näidata!! :D Welcome to Australia!

Ja siis seda ka veel, et aru ma ei saa miks mul postitustele jumala lambikad kuupäevad ja kellaajad viskab? Arvuti kell on õige ja mujalt ka nagu oleks...ei tea mina. Igatahes võib kuupäevadele tavaliselt ühe päeva juurde lisada siis on õige! :)

Laintesse heidan end...

Ookean on ookean. Eile olime jälle rannas. Tuult alguses nagu väga polnudki aga lained küll ja järjest kõrgemaks läksid! Vahepeal oli isegi nii, et vesi oli tegelikult veits üle põlve aga kui laine tuli siis pidi õhku hüppama, et üle pea ei käiks :) Muud pole nagu midagi aga see vesi on ju megasoolane ja kui silma satub siis kõrvetab. Möllasime seal siis paar tundi. Päike kadus ka varsti pilvede taha ja siis oli nagu Eestis suvel, et vesi on soojem kui õhk. Vesi iseenesest oli 28 kraadi soe, mõnus! Päike pole ammu endine st nagu suvel oli. Nüüd võib jumala rahus terve päeva rannas olla, ilma et päike vähiks põletaks. Suvel st jõulude paiku olime rannas max tund aega. UV on hetkel 7-8 siis oli aga 15-16! Niisiis tõdemus: siinsed aastaajad tõepoolest erinevad üksteisest!

Meduuside võrgud on endisest üleval ja ujuma peab AINULT nende sees. Uudistes oli küll jutt, et hakkavad neid eemaldama aga Palm Cove´i pole järelikult veel jõutud. Rahvast on rannas võrreldes paari kuu taguse ajaga tunduvalt rohkem, ilmselt on ilm kohalike jaoks leebem ja siis tullakse rohkem randa. Hull euroopa või aasia turist tuleb iga ilmaga olgu või 40 kraadi kuuma! Kohalik nii "rumal" pole! Võrkude eemaldamist ootame sellepärast, et tahaks uuesti sõita Cairnsist mööda rannikut ülespoole turistideta randadesse. Ujumine muidugi omal vastutusel.

Päris lahe on selliste lainetega ikka. Mõtlen, et kui Brisbane´i poole kunagi minek siis tahaks surfitunde võtta, et see ekstreemsus ära proovida. Siin üleval Cairnsi kandis surfata ei kannata, pole laineid selliseid lihtsalt. No Randar ilmselt ei prooviks seda iialgi! :)

Tea kas Eesti randades ka juba ujuda kannatab? Mingi pluss 18 kraadi ehk juba venitab välja...hahaaa.

Tervitused sooja vee ja päikese käest! :)

Aasta täis!

Tegelikult sai aasta Austraalias oldud juba 18. mail ning 19. mail möödus aasta banaanis töötamisest! Kui tagasi mõelda siis siin aeg lendab väga kiiresti. Elurütm on veits teine ja tegemised teised jne. Kokkuvõtteks võib niipalju öelda, et ega see aasta pole läinud pea üldse nii nagu olin(me) plaaninud aga mis sest enam. Praegu pmt istume endiselt oma elamisloa ootuses ja ausalt öeldes kahaneb lootus seda üldse kunagi saada iga päevaga. Nüüd ongi seis selline, et meie Working Holiday viisa on läbi ja oleme bridging viisaga (nn sild või vaheviisa), millega ei saa maalt lahkuda. No st lahkuda saab aga tagasi enam ei lasta. Niisiis ei teagi mis meie Eestisse puhkusele tulemisest üldse saab :( (st piletid on meil tegelikult ostetud juba). Tegelikult enamuse ajast mis siin oleme olnud, olemegi seda viisa jama ajanud ja seda oodanud. Lihtsalt töötanud ja suurt muud midagi, ikka selle mõttega, et kui meile elamisluba ei anta siis vähemalt ei pea eestisse kaks kätt tühjades taskutes minema! Jamasid on palju jah....ja võibolla läksime oma agendivalikuga kah metsa. No selle valiku tegi tegelikult boss aga kust temagi pidi teadma, et asjad niimoodi venima hakkavad. Ok ma edasi ei kirjuta muidu hakkan siin rahvuste tasandil veel kedagi solvama ka...

Hambaarsti juurde mõtlesin siin minna. Käisin. Visiit lõppes lihtsalt kontrollimisega ja puhastamisega. Leidsid 6 auku!!!! Kokku läheks see siin maksma ca 700-800 taala (8000 krooni), lisaks pidid selle töö tegema 40. minutiga, no andke andeks aga minus selline suhtumine küll usaldust ei tekitanud! Ütlesin sorry ja et kodus saan sama asja tehtud poole (kui mitte rohkem) odavamalt ning astusin välja. No muidugi 5 min eest kasseeriti minult 150 taala ehk 1500 krooni ka veel! Vot kui vahva siin hambaarsti juures käimine võib olla!

Tööl ikka endine, suht tüütu ja närviline. Inimeste omavaheline läbisaaminine on pehmelt öeldes s... ja boss ei võta suurt midagi ette ka. Minu juttu ei kuulata, kuigi paar päeva tagasi rääkisin otse ja kõigi ees mis meil valesti on jne. No siis mõtlengi, et pole minu asi ka, ehk saan varsti sealt minema ja kõik, ehk.

Nädalavahetusel ei teinud suurt midagi...poodides käisime niisama. Jälle on allahindlused igalpool. Praegu siis nn finantsaasta lõpu puhul (mis lõppeb juunis). Ja jälle ongi pühapäev ja homme jälle esmaspäev ja jälle tööle, nii see elu siin veereb.

Kuulasin just R2-st eurovisiooni ülekannet (Juur ja Kihirähk), Saksa võitis! Suht kama kui aus olla. Siin näidatakse ka telekas mingit lühikokkuvõtet sellest muidugi.

Kuranda ja liblikad

Aru ma ei saa, ilmad on küll väga nõmedad siin viimasel ajal. Nädala sees on isegi veel, et päike paistab ja on ilus aga siis kui meil on ainuke vaba päev Randariga koos, laupäev, siis on pilves ja tuuline jne jne. Eile vaatasin ka korraks hommikul aknast välja ja päike paistis. No pakkisime siis rannakoti kokku ja teele. Haaa, astusime rõdule ja tuul pidi pikali puhuma. Tuulega pole mõtet ookeani äärde minna, ujuma niikuinii ei saa. Lained ca 2-3 m kõrged pakun!! No mis siis ikka, viisin koti tuppa tagasi ja läksime hoopis Kurandasse, pole ammu käinudki seal. Kel rohkem huvi siis minu koduka parempoolses menüüs on selle koha kohta link ka. Arvan, et olen tegelikult enne kirjutanud ka, milline küla see Kuranda on. Aa jahh, viimati kirjutasin, et see turistirong sõitis mudavalli. Nüüd eelmisest esmaspäevast pandi ikkagi see rong uuesti käima, ju siis pole nii ohtlik ikkagi. Pigem arvan, et see rongi puudumine kuu aega vahepeal pani paraja põntsu Kuranda turismindusele. Kolasime niisama ringi seal, suht inimtühi oli ikka võrreldes viimaste kordadega kui seal käinud olen. Kurb.

Seal on paar kommipoodi, kus saab läbi klaasi jälgida kuidas karamellid, pulgakommid jne valmivad. Maitsta anti ka. Maasikas ja koor...jammm.

No ja siis avastasime, et me ei ole veel seal liblikamajas käinud. Lisaks liblikamajale on veel ussimaja ja väike loomaaed, kus meie känguru ja koaalapildid tehtud on! Nii vahva tegelikult. Suured sinised, rohelised, kollased liblikad lendavad peakohal ringi. Kahjuks ükski õlale või käele ei maandunud. Meile tehti väike tuur seal majas. Näidati-räägiti kuidas liblikad paljunevad, mida ja kuidas söövad jne. Suht õpetlik käik oli. Kõige suurem liblikas oli ca tuvi suurune, selliseid juba Eestis ei näe.

Antud liigid elavadki seal majas. Need sinised ja rohelised elavad ainult kaks nädalat aga osad isegi kuni kuus kuud. Neil on oma labor kus munadest päevakoearad ja viimastest liblikad välja poevad, seega pole kartust, et liblikad "otsa saavad". Siniste liblikate päevakoerad olid ca 12 cm pikkused!! Aga selle kõige suurema pruuni (Herakles) omad oma 25cm.

Minu vaieldamatud lemmikud olid need sinised. Pildile oli neid suht võimatu püüda kuna nad on väga aktiivsed ja lendavad kogu aeg ringi aga siiski. Selline Pandora metsa(Avatarist) tunne tuli isegi peale, nii ilusad olid need liblikad.

No ja siis shoppasime väheke ringi. Seal on väga palju käsitööd ja muud turistinänni pakkuvaid poekesi. Lahedaim on vast üks poeke mille omanik on üks hollandlasest proua. Tema abikaasa(pildil) maalitud on need pildid seintel ning lisaks maalib ta bumerange. No lasime ka siis paar tk maalida, lahe kodustele tuua ja muidugi proovida kuidas need lendavad ka. Õpetused anti kaasa!
Kuid üldiselt Kuranda poekestes ringi käies jäi väga nukker mulje. Tühjus. Paljud poed-kohvikud on tühjad ja suletud. Turiste on vähe. Jäime ühe müüaga pikemalt rääkima ja ta kurtis, et see tuhamöll Euroopas mõjutab ka tema äri. Lisaks on vähenenud aasia turistide hulk. Masu ka siinkandis tuleb välja. No Cairnsis sama lugu tegelikult. Paljud kiruvad ka vihmast ilma ja ajavad turistide puuduse selle kaela. No eks mõjutegureid ole mitmeid.
Täna on emadepäev. Siin tähistatakse seda päeva samamoodi kui Eestis. Ikka poeletid täis lilli ja shokolaadikarpe jne jne.
Kena emadepäeva kõigile emadele ka minupoolt!! :) Mina tegin ise endale koogi ja õhtul võtame vast Asti ka lahti, midagi ikka :)

Aprill

Imestusega avastasin, et ma ei olegi aprillikuu alla veel ühtegi postitust teinud?! Kas aeg lendab tõesti nii kiiresti või ei ole midagi olulist kirjutada? Pigem viimast vist...

Lihavõtted läksid siin vaikselt nagu iga teinegi püha mis siin veetnud oleme. Suurt midagi ette ei võtnud. Vabad päevad olime kodus ja korra käisime ja Cairnsis shoppamas, meeletud allahindlused olid igalpool. Ujuma ei saanud, vihma sadas Cairnsis 16 päeva jutti!!! Isegi kohalikud olid shokis. Neljapäeval, päev enne suurt reedet, ootas meid tööjuures hommikuse pausi ajal väike üllatus. Bossi naine oli meile hot cross bun´e ja shokolaadi mune lauale pannud. Need on nagu kuklid, rosinate või shokolaaditükkidega, suhkruvaabaga ristike peale tõmmatud. Siinne lihavõtte küpsetis nn. Kena temast.

Tööl on nagu on. Kiire. Pakime 5 päeva nädalas täisvõimsusel ja nii veel kuu aega vast, siis jälle hakkavad numbrid kahanema. Külm ju-banaani jaoks. Öösel vaevu 20, päeval vaevu 30. Minujaoks täiesti paras temperatuur. Öösel saab isegi linale lisaks väikese fliisteki juba peale võtta!

Kunagi kirjutasin, et alates 1.juulist väheneb töönädal 40lt 38le tunnile, see selleks. Aga ükspäev käis meil ohutuskontroll ja alates 1.juulist peame ka meie hakkama kandma pikki pükse ja pikkade käistega erekollaseid ohutussärke ning rauast ninadega saapaid????? Jeesus Maria ausõna. No pikkade pükste osas olevat ametnik teinud järeleandmisi, et võivad ikka lühikesed olla ja pluusid kah lühikeste käistega aga kindlasti need erekollased. Ma ei kujuta ette kui ma olen terve päeva suvisel ajal nende tinasaabastega, väljas pea 40 pügalat kuuma. No ehk mul veab ja saan enne koju puhkusele ja ei pea selle lollusega liituma. Ja kõik sellepärast, et meil tsehhis sõidab tõstuk. Siiani olen ma tööl käinud lühikeste pükste, õlapaeltega pluusi ning tennistega (plätud pole niikuinii lubatud). Jah, nüüd on hommikud juba suht jahedad ja tressikas ka ikka peal juba.

Tea kas see tuleb saabuvast talvest või mis aga meile on tuppa hunnik hiiri siginenud. Algul polnud viga, krõbistasid öösel veits seinataga ja kõik aga siis hakkasid kappides närima. Kõik võimalikud ja võimatud kohad on hiiresitta täis. Ühe olin juba enne lõksuga kätte saanud, eile õhtul sain teise. Ooo kui suured hiired siin on!!. Keha ca 15 cm pluss saba, no olen küll igast hiiri näinud aga mitte nii suuri. Rott see ikka polnud. Lisaks öösel hakkasid nad meie tühjas toas kingakarbis närima ja hommikul avastasin, et pesukorvis on paar asja puruks näritud. Tea kas solvunud, et kaks tükki kinni püüdsin. Täna läheb uuesti lõks välja. Randar meil kardab hiiri ju! Seega olen mina see kes lõksud välja paneb ja pärast pean selle laiba kuidagi välja ka toimetama. Ei mina julge teda sealt lõksuvahelt välja võtta, et seda uuesti kasutada....läheb koos lõksuga prügikasti. Vastik ju! Lisaks on meil veel sipelgad, tarakanid (no ikka suured) ja gekod. Kõige tüütumad ongi sipelgad. Midagi ei saa lahtiselt kappidesse jätta, kohe sees. Eks ma siis püüan neid siin mürgitada ja eemal hoida, vahel mingi periood isegi õnnestub ja siis on nad jälle platsis. On loomaaed ma ütlen!!

Reedel saime LifeLine´st (see kasutatud asjade pood) uue teleka. Otsisime juba ammu, kuna vanal ei töödanud audiovideo sisend. Teleka saime jälle naljaraha eest, 40 taala vaid! Lisaks on meil digiboks, ja nüüd näeme tasuta 13 kanalit, eelneva 5 asemel. Siin reklaamitakse ka et soetage omale digiboks, sest aastast 2013 on ainult digitv. Meie oleme ready!

Eile käisime jälle Palm Coves ujumas-päevitamas. Uuh kus olid lained. Möllasime seal paar tundi. Koju tulles tundsin, et jalg sügeleb imelikult ühe koha pealt. Avastasin, et mingi ca 5 cm punane joon on sääre peal. Randar arvas, et ma sain meduusi käest kõrvetada. Täna on ka veel punane aga ei sügele kui ei puutu. Ei tea siis.

Viisa kohta endiselt uudiseid ei ole. Agent soovitas mul eelmisel nädala omale teise aasta working holiday teha (ühesõnaga see viisa mis mul praegu on, see pikendada teiseks aastaks) aga päev hiljem ikka arvas, et las ta olla. Meil saab muidu 18. mail viisa läbi. Nüüd ootame pikkade silmadega mis edasi saab. Mina igatahes otsin omale piletit juuli esimesse poolde Eestisse. Jube kallis on. Arvata oligi, euroopas on ju suvi ja loomulik, et siit sinna on piletid topeltkallid. Üks natuke soodsam variant oleks ka aga see tähendaks, et ma sõidan Eestisse nädal aega peatustega kokku :D Räägin AirAsiast, kes teab see mõistab! Niiet, kel hakkab millegipärast silma kusagilt sooduspakkumine Austraaliast Euroopasse juuli kuusse, andke julgelt märku!! :D

Uudis turismivallast

Just hakkasin lugema Cairns.comi uudiseid ja esilugu on sellest kuidas Kuranda ja Cairnsi vahel läbi vihmametsa ja mägede liiklev rong sõitis maalihkest põhjustatud mullavalli. Haiglasse viidi 5 inimest. Nüüd leht kirjutab, et see senini vägagi ohtu turismiatraktsioonina reklaamitud raudtee võidakse sulgeda, igaveseks. http://www.cairns.com.au/article/2010/03/27/102531_local-news.html

Õnneks meie oleme selle sõidu läbi teinud. Vist oli kusagil augustikuus, sealt saate pilte ka vaadata. Väga lahe elamus oli, kui rong mööda mäekülge ja läbi tunnelite vuristab. Kahju kui asjalood nii hullud, et peabki antud atraktsiooni sulgema. Aga mis parata safety first!

Mõtteid...

No ega midagi tarka tõepoolest kirjutada ei ole praegu aga nagu midagi ikka tahaks kirjutada. Ei teagi siis jah. Viimasel ajal on kuidagi väga igav olnud kõik. Loen siin eesti ajalehti ja mõlemad Randariga avastasime ükspäev, et isegi lehtedes ei ole enam mitte midagi huvitavat lugeda. Midagi nagu ei toimugi. Mis teil seal toimub siis??? Või on asi olnud selles igitalves, et ongi kõik nagu talveunes ja ootavad lume sulamist ja siis hakkavad ka "veed" liikuma? Vahel kiikan ikka ilm.eed ka, päris kevad teil seal ju, lumikellukesed õitsevad ja puha. On ka tagumine aeg, märtsi lõpp juba.

Meil on sajab jälle, no mitte kogu aeg aga hoovihma tuleb. Eile läksime suure hurraaga Cairnsi, ujuma. Mareebas oli ju ilus ilm. Sinna jõudes hakkas aga ladistama ja mida õhtupoole seda hullemini. Ei tulnud ujumisest välja midagi. Kooserdasime niisama ringi ja käisime kinos. The Bounty Hunter Jennifer Anistoniga peaosas...täielik pask film oli, ei soovita. Suht sisutu ja aeglase käiguga. Jenny ei oska näidelda, see ammu tuntud tõde ju!

Ahjaa, proovisin ära siis selle krokodilliburgeri, millest aastavahetuse teema all juttu oli. Tead, isegi see ei kõlvanud kuhugi. Krokodilliliha on valge ja väga puine. Aga nüüd vähemalt tean ja teinekord enam ei telli! Krokodillinahast käekoti ostaks küll... nii 15 000 krooni maksavad nad siin. Väga ilusad. Igalpool suveniiripoodides on samuti müügil krokodillinahast püksirihmad, kotid, rahakotid, käepaelad, kellarihmad jne jne. Mõni asjake on päris ahvatlev. Püksirihma saab ca 2000 krooniga, käepaela võib ka 150 krooni eest saada. Võib end üleni Dundeeks riietada :) See kaup loomulikult kõik turistidele mõeldud, ega kohalikud siin kaabu ja krokodillinahast saabastega ringi lase :D

Paistab, et siinne kant on eestlaste hulgas populaarseks saanud. Aga esmapilgul tänu arvukatele farmidele ümberringi. Eks Austraalias on ka tööga veits täbaramad lood. Linnades võib võtta isegi paar kuud enne kui midagi leiad, kui üldse. Ja millisel päkkeril on see raha tagataskus, et nii kaua linnas elada ja tööd otsida? Mitte just paljudel. Seega sundutaksegi maapiirkondadesse farmitöö otsingutele. Jack ja Jenny juures on hetkel peatumas 7 eestlast. Üks nendest poistest töötab meie banaanifarmis, nimeks Jaan. Õnneks ei ole ta meie hoolikale mainekujundusele siinkandis häbi toonud.

Ees seisavad lihavõtted. Selle puhul saame me reede vabaks. Suur Reede ikkagi ju. Ütlesin, et tore, Eestis ka see nii suur püha, et isegi lind ei lenda...hullult lõkerdas sellepeale. Üldse kui mina nalja teen (ja seda juhtub siin harva) siis boss ei suuda ära naerda. No teised vbl ei julge oma suud paotada lihtsalt, sellepärast aga mul suva. Ma ei karda kedagi!! Siin on ametlikult vabad päevad nii reede kui ka esmaspäev aga meile antakse vaid reede. Muidugi ega keegi tööle ei saa sundida aga topelttasu esmaspäeva eest meile ei maksta. Niisiis praegu ma ei teagi mida oma kolme vaba päevaga ette võtta. Ega reedel eriti kuhugi minna ka ei saa, kõik kinni ju. No eks vaatame, ehk on rannailma, pole ammu päevitada saanud ja jume kahvatu :)

Üha enam olen tabanud ennast eesti toidu peale mõtlemast. Eile peale seda krokodilliburgerit koju tulles mõtlesin, et tahaks jubedalt tavalise keeduvorsti leiba tomatiga, õujeeee. No aga mida pole seda pole. Olen sellest toiduigatsusest siin ennegi kirjutanud. Vana plaat. Ma ei teagi kas ma siin sest pagarimajandusest olen kirjutanud? Õigete pagaritoodete järele on isu samuti suur. Siin pagariärisse sisse astudes tundub esmapilgul valik meeletu aga lähemal vaatlusel pole nagu midagi võtta. Enamus lihtsalt mingid suured saiad, siis mingid kuklid, millel tirts juustu ehk peal. Kookidest (eesti mõistes) võid vaid und näha. Ühe lemmiku oleme siiski leidnud. Selline tavalisest tordipõhjast tehtud, vahel on vahukoorekreem ja hapukas moos. Pole viga. Aga kus on lihapirukad, kaneelisaiad, kreemikoogid, tordid jne??? Peaks ühe korraliku kondiitriäri siia asutama. Tean jah, et kondiiter ja pagar on kaks ise asja aga siin on nad ühendatud ja nagu öeldakse: ne rõba ne mjasa. Tegin siis ise eelmine pühapäev kaneelisaiu kodus. Peaaegu oleks vist tuletõrje kutsutud. Põlema läksid ahjus ju :D Mul selline prosta ahi siin, et ainult alt küpsetab ja pealt jätab tooreks, MÕTETU! Enam ei tee kah!

Üldse oleme mõelnud sellepeale kui siit "linnasüdamest" väljapoole kolida. Siin on vahel ikka väga kärarikas. Alumine naaber on politseinik, noor mees selline aga vaatab filme ja kuulab muusikat vahel südaööni punn põhjas. Oleme ta peale korra kaevanud aga aga midagi pole suurt muutunud. Ühte kaheksast korterist kolisid sisse suht murjamid (loe:aborigeenid). Vaatasime algul, et pole aborigeenid aga kui nad öösiti lõugama hakkavad saime aru, et on ikka küll, veits teistsuguste näojoontega ainult. Nendega ongi see lugu, et päeval on nad rahulikud (olen eelnevalt meie ületee naabritest kirjutanud, kus iga nädal korra politsei käib) aga õhtul kukuvad jooma ja siis öösel kaklevad. Ja kisa on ikka nii kõva...peab nende peale ka kaebama minema. Paistab, et teistel naabritel on suva. Lisaks elame ju otse supermarketi taga, vahe on ca 3m, vahel on meie tuppa kuulda isegi teadaanded mida seal mikris öeldakse :D Lisaks suurte kaubarekkade ja külmutus-jahutusseadmete müra. Tahaks vahel rahu ja vaikust. Töötan niigi kogu aeg müra sees. Aga kuhu kolida? Lisaks kehtib meil üürileping detsembrini. Kusagile teise ridakasse pole mõtet ümber kolida, on veel hullemad nagu ma näinud olen. Oma majake võiks olla aga selle eest peame juba ca 100 taala nädalas rohkem maksma kui hetkel, seega rahaliselt pole väga mõtekas.

Ahh, tegelt on kõiges süüdi ületöötamine, meil mõlemal. Ja eks see viisa ootamine teeb ka närviliseks, ei saa ju endiselt mingeid reisi või kojutuleku plaane paika panna. Juba kutsutakse Eestis erinevatele üritustele ja kokkusaamistele suvel... ei oska midagi vastata.

Ega minu jutust pole mõtet seda välja lugeda, et koduigatsus suur oleks aga lihtsalt plaanid ei ole läinud nii nagu algul siiatulles arvasin. Töö banaanis mõtetute töökaaslastega on veninud lihtsalt liialt pikale. Ja see teeb vahel tuska.

Aga mis seal ikka. Kena lihavõtet ja palju värvilisi mune! Kevad ka tuleb mühinaga teil seal.

Pea püsti!

Ja suvi jätkub kuigi on esimene sügiskuu!

Niisiis märtsi algusega peaks siin hakkama sügis kuigi ega mingit vahet küll pole. Kuivemaks on läinud, ei saja enam nii nagu vahepeal ja mõtleme, et kas tõesti on vihmaperiood juba möödas? Telekas räägiti, et ei ole. Et see võib olla vaikus enne tormi, sest kuumus on ikka suvine ja sellega kaasneb tavaliselt ka vihm. Paar aastat tagasi oli täpselt sama olukord olnud kui Põhja Queenslandi laastas tsüklon Larry. Et on vaikne ja ilus juba aga siis tuli laastav tsüklon. Eile kuulsime ühe kohaliku käest ka, et mingid putukad mis enne vihma aktiivseks muutuvad on aktiivsed...no mida iganes see tähendab. Kuum on jah, seda küll.

Eile käisime Cairnsis laguuni ääres. Rahvast oli metsikult, mitte nagu tavaliselt. Ju siis paljud vajasid jahutust. Vesi oli üllatavalt jahe sellise kuumuse kohta, mõnus... Olime vist paar tundi. Paistab, et meie nahk on korraliku krundi alla saanud ja koos kreemiga kannatab paar tundi supelda ja päevitada küll.
Taevas polnud ainsatki pilve, soojakraade 36, vesi 30 ja UV 17. Ühesõnaga soovituslik päikese käes olemise periood oli 27 min!!! Just rääkisime ja arutasime Randariga, et see kant kus meie Austraalias elame on ikka super, siin saab aastaringi rahulikult ookeanis ujuda ja päikest nautida. Ja vahel harva on veetemperatuur ainult sel tasemel nagu Eestis kõige soojematel suvedel, st 25 kraadi!! Naljakas, eks!

Laguuni ääres kasvad mingid teistmoodi palmid. Halli värvi ja suht madalad. Nüüd oli mul siis lõpeuks fotokas ka kaasas seal ;) Päike oli nii mega ere, et ega tavalise seebikarbi pildid väga ilusad välja ei kukkunudki.

Tükike troopikat teile!!!

Laguuni ääres lesimine ja ujumine väsitas nii ära, et kinno me enam kumbki ei viitsinud minna. Seenädal hakkas muidu jooksma Alice imedemaal 3d-s. Mõtlesime, et läheks vaataks ka....aga ju jääb tulevikku. Meist on siin saanud tublid kinokülastajad. Pea iga nädal ikka korra käime. Viimati vaatasime Shutter Islandi Leo-ga peaosas, päris hää ütleks!

Ooo ja siis kodutee peale jääb meil üks megasuur alkopood. Aru me kumbki ei saa miks me enne sinna pole sisse astunud??? Nüüd siis käisime. Vot sellist valikut siin maakolkas ei ole. Ja hinnad-palju odavamad. Onu Tiit, pane end valmis nüüd hakkavad sulle paksud ünbrikud täis õllesilte postkasti potsatama :) Igast maailma nurgast on seal õlle, siidri ja veinimarke. Isegi see jube Iiri siider Pulmers oli esindatud, väkkkkk. Randar oli kui poisike mänguasja poes!

Peale poolt tundi valimist pani korvi paar erinevat marki (ja siin ostetakse õlut kasti mitte pudeli kaupa), üks oli vist Paapua-Uusguinealt vms. Mina nillisin vahuveinide leti juures. Ohh, muidugi saab sealt magusat keelekastet pea poole hinnaga, mis Mareebast nt. Minupoolt lendas korvi üks Asti, mis seal maksis 10 taala aga Mareebas 19 nt.

Õhtuks oli meid kutsutud Jack ja Jenny juurde, see on see päkkerite hostel kus jõulude ajal käisime ja millest ennegi olen siin kirjutanud. No rohkem niisama. Neil pidi 6 uut eesti poissi ka olema, mõtlesime et kaeme need üle siis. Ei näind me sealt ühtegi.

Kell 6 läksime kõik koos paar kilti eemal asuvasse vanglasse (Jenny töötab seal valvurina) !!! :) Jahh, nimelt vanglale tehakse juurdeehitust ja selle tarvis on töötajatele püsti löödud "ajutine" laager. Seal saavad tavainimesed igal laupäeva õhtul söömas käia. Bufeeõhtusöök oli 10 taala, siinses mõistes kommiraha. Ja kus on kompleks püsti pandud, sa jeerum. Olemas baar ja söökla ja bassein ja kinosaal ja treeningusaal jne jne. Kõik keset tühermaad. Isegi kunstmuru ja palmid on kohale toodud. Kui juurdeehitus valmis, viiakse kõik uuesti minema. Sõime ja jõime seal paar tundi...ja siis koju. Randaril ju tööpäev pühapäeval.

Ja teel sinna vangla poole avanes ootamatult lahe vaatepilt. Suured kängurud teeääres, 5 tk. Lihtsalt istusid ja nosisid rohtu seal. Peatasime auto kinni, et pildistada, neid ei paistnud see karvavõrdki liigutavat. Niimoodi vabas looduses ei ole me kumbki Randariga suuri kängurusid näinud, ainult vallabisid. Welcome to Australia!!!!