Viimased päevad Austraalias

Viimased päevad on läinud suhteliselt kiiresti ja veel viimaste ülesannete töitmise tähe all. 

Oma korterist kolisime välja juba nädala eest. Minu töökaaslastel on maja ja neil oli kaks tuba vaba, niiet nad vütsid meid enda juurde kostile.  Meil oligi enne reisile minekut vaja kohta kuhu oma kohvrid maha panna ja vana korter koristada ja oma tagatisraha tagasi saada. Pärast kolmandat ülevaatust (kui puhas meie korter on) andsid nad ikka tagatisraha tagasi!

Auto saime ka müüdud. Üks eestlasest töökaaslane ostis ära. Niiet asjad on lõpuks suhteliselt hästi sujunud. 

Viimane päev tööjuures ei olnud meil kummalgil midagi erilist. Kohe aru saada, et tegelikult on bossidel ikka jumala savi kas sa seal elad või sured või lähed minema või mitte. Minule öeldi vaid et aitäh, et kiiresti pakkisid ja see oli tänu kahe aasta väga kiire ja korraliku töötegemise eest! Aga nohh, õnneks mõned töökaaslased ei olnud nii ükskõiksed. Üks mehhaanikutest tuli mulle suure lillekorviga head teed soovima nt. Kõigil teistel jäid muidugi suud ammuli, et sellist asja polevat veel seal farmis juhtunud :)

Randarilgi teisiti see asi ei lõppenud ja tema oli ju 4 aastat samas kohas töötanud ja sponsorshipi all jne jne aga samamoodi, et aitäh ja head teed! Pigem oldi tujust ära, et kauemaks sinna orjama ei jäänud!
AGA mis meil sellest? :)))) Nüüd istume siin ja naudime veel viimast päeva Austraalias ja õhtul kell 11 läheb meil lennuk Cairnsist Aucklandi. Muidugi väikesed viperused võivad vabalt ees oodata. Lennujaama kodukalt vaadates on näha, et mõned lennud on edasi lükkunud ja tühistatud-ilma pärast- niiet vbl tuleb lennujaamas passida vms. Eks siis näha ole, ootame praegu kohalikke uudiseid, et targemaks saada!
Esimesed 10 päeva veedame Uus-Meremaa põhjasaarel ringi tiirutades, siis järgmised 10 päeva Fidzil (ring ümber põhisaare ja väljasõit väiksemale). Edasi 10ks päevaks Vanuatule, mille tähtsündmuseks peaks olema aktiivse vulkaani külastus. Sealt edasi paariks päevaks Uus-Kaledooniasse ja sealt juba edasi lennates läbi Souli ja Helsingi Tallinnasse! Kodus oleme plaani kohaselt 13. augusti õhtuks!
Reisilt ootame mõnusat puhkust pikitud närvikõdi ja füüsilise koormusega :D Aga sellest juba pärast reisi! Mina loodan palju snorgeldada ja ujuda ning rannas ka vedeleda.
Aga hetkel jätame siit hüvasti ja vbl kohtume siin blogis veel reisi kestel aga vbl ka mitte, eks näis kas selleks üldse aega jagubki. Kui ei jagu siis saame kokku ja vahetame oma reisimuljeid suurima hea meelega! Kohtumiseni kallikesed!

Jaanipäev

 Sel aastal tuli jaanipäev teisiti. Pühapäeval käisime väikese seltskonnaga vallrahul sukeldumas-snorgeldamas. Mul oli see juba neljas kord. Aga kuna Randaril oli veel jõuludest kingituseks saadud piletid kasutamata, siis pidime ära käima. Seekord läksime Port Douglasest. Sõit reefile võttis ca poolteist tundi ja jälle kõigutas ikka mõnuga, ookeani peal oli tuul päris kõva ja lained kõrged. Ma võtsin juba ennetavalt tabletid sisse ja tundub, et seekord need mõjusid ka. Ei hakanudki paha!

 Ma olin eelnevalt omale sukeldumise ka broneerinud aga otsustasin viimasel hetkel selle kiivriga vee alla mineku kasuks, ja tundub, et tegin õigesti. Kristiina üritas sukelduma minna aga ei saanudki hingamisega hakkama ja ei jõudnuki vee alla. Niiet sukeldumine on mul endiselt tegemata aga tundub, et see ei olekski minujaoks, mulle meeldib snorgeldada ikka palju rohkem.

 Tõmbasime ülikonnad selga ja siis pandi meile raskused külge ja kiiver pähe, mis kaalus 35 kilo, ning asusime mööda treppi vee alla teele. Laskusime mööda treppe paar meetri sügavusele. Seal tehti meist pilte ja näidati erinevaid kalu, neid toiduga meelitades. Saime kalu ja mereelukaid ning koralle katsuda ka. Kokku olin vee all kusagil pool tundi. Alguses oli natuke kõhe tunne aga tegelikult oleks sellega isegi Randar hakkama saanud, ujuma ju ei pidanud! :) See elukas kes mulle siin kätte anti on merikurk. Käes on ta selline hästi pehme aga limane.

 Veest välja tulles oli megakülm ja proovisin kohe uuesti vette minna ja snorgeldada natuke. Aga lained olid suht kõrged ja hoovus tugev, niiet väga kaugele ma ei julgenud minnagi ja seega snorgeldamine jäi seekord lühikeseks. Aga ma loodan, et eesootaval puhkusel saab seda küllalt teha.

 Randaril jäidki seekord ujukad kuivaks. Käis ainult selle pool-allveelaeva peal, kaks tiiru vist. Seal sai läbi klaasi koralle ja kalu imetleda aga peab ütlema, et seekord olid kalad kusagile ära kadunud, väga palju ei näinud.

 Sellist pilti kahjuks minust ei saanud aga see on ikka nii lahe kui selline suur kala sinust mööda ujub!

Siin pildil on see reef pealtvaates, millel meie seekord olime. Päikesepaistelise ilmaga on see ikka lausa muinasjutuline.

Dzunglis surfamas

 Laupäeval ärkasime vara ja käisime siit ca 150 km kaugusel põhjas, Daintree vihmametsas "surfimas". Pmt on tegu seikluspargiga, no tegelikult seal parki pole, on 5 erineva pikkuse ja kõrgusega liugu.  Aga kui mõelda, kus kohas see abub...ühes maailma vanimas vihmametsas! Laskusime mööda mäekülgedel asuvaid puid allapoole. Igal sammul selelati meile millised taimed meid übritsevad ja kui eriline see paik on. Nt ühe sõidu pikkus oli 20 meetrit ja selle vahemaa sees kasvas rohkem taimeliike kui terves Ameerikas ja Euroopas kokku. Vot nii eriline on see vihmamets!

 Kõige kõrgemas punktis paistis seljataga ilusti ookean ära. Meeletult ilus vaade, mida on pildiga raske edasi anda. Need olid meie surfinimed: James Bond, Pochahontas ja Princess Leia! :) Milline suurepärane idee. Mingil hetkel sai siis veel pea alaspidi sõidetud, jeeeeeeee. Kogu elamus ise oli tore kuigi see ei sobi väga ekstreemsust ihkavale inimesele - see ei olnud nii hull - rohkem massituristile mõeldud meelelahutus. Mina jäin rahule! Randar muidugi ei tulnud, ta kardab kõrgust :)

 Uuh, küll need kõhukesed olid tühjad pärast sellist õhulendu! Leidsimegi ühe väga hea "burksibaari" Tõeline Austraalia vaba päeva lõunasöök: burger(veiseliha kotlett, juust, praesibul, punapeet), kuumad friikad ja õlu. Kas see oli siiani Austraalias söödud parim burger või kõht oli väga tühi? Pigem ikka seda esimest :)

 Teel Daintreest Mareeba poole, lugematul hulgal ilusaid inimtühju randu.

 Ja loomulikult sildid, et ujumine on omal vastutusel, pigem ikka keelatud. Krokodillid panevad teid nahka!

Nojaaa, siis jooksis mingi juhm kukk ringi, jumala lambi koha peal, kus peatuse tegime. Aga ilus kukk oli! :)

Linnupargis

 Täna käisime Kurandas veel viimaseid suveniire ostmas - seekord endale- ja astusime sealsest "linnuaiast" ka läbi. Seal on valikus nii Austraalia kui mujalt maailmast linnud. Siin siis väike valik. Neid sai toita peopealt aga nagu ikka sellises kohas, olid neil kõhud suht täis ja polnud toidust väga huvitatud. Samas olid nag väga uudishimulikud ja lendasid suvalisel hetkel kellelegi õlale või lausa pähe. Palju nalja tegi kõigile üks väike paariaastane väike tüdruk kes oli ka linde vaatama toodud. See tsikk röökis nagu ratta peal kui linnud temast üle lendasid aga samas oli see jube naljakas :)

 Randar kohalike papagoidega!

 Mulle lendas ka üks neist pisematest papagoidest otse õlale kuigi mul ei olnud talle ei teri pakkuda ja samuti ei kandnud ma midagi helkivat - mis neid näis eriti ligi tõmbavat. Ühed Ameerika turistid olid hädas suure kakaduuga kes mehel üritas käekella lahti nokkida. Meil öeldi juba enne minekut, et võtke ehted ja prillid peast ära, muidu te neist lindudest enam lahti ei saa - nii oli ka!

 Nii nunnu!! :))))

 Musta kakaduuga. Need kisavad kõrvulukustavalt. Need on siin Mareebas ka suht tavaline nähtus, muidugi mitte linnas aga farmides. Eelmises farmis kus töötasin, seal kõrval olid pähklid maas ja kui need olid korjatud siis tulid jääke koristama just need mustad kakaduud, ikka sadade kaupa oli neid.

 Ma algul arvasin, et selline iludus elab samuti Austraalias aga ei tegu on Lõuna-Ameerika linnuga. Suht rahulik tüüp oli, ei kisanud, ei tüüdanud turiste, tsillis niisama seal õrre peal!

 Need sinised on samuti Lõuna-Ameerika linnud. Need olidki kõige tüütumad aga samas kõige julgemad. Ühel turistil lendas see otse pähe ja hakkas nokkima ta nokamütsi küljes olevaid nööpe. Teile lendas ühele naisele käe peale ja nokkis mingi märgi ta pluusi küljest ära ja seejärel asus käekella kallale. Harakad nohh!

 Tegelikult see lind ikka nii suur ka pole kui Randar!

 Poseerida neile meeldis!

Sinised jagavad muljeid - pärast turistide terroriseerimist!

Käisime lehmi vaatamas ja juustu maitsmas

 Nädalavahetusel käisime tüdrukutega meist ca 50 km kaugusel Gallo Dairylandis. http://www.gallodairyland.com.au/cafe.htm

Tegu on piimafarmiga, kus karjade kaupa musta-valgekirjusid lehmi. Farm on tuntud oma mitmeid auhindu võitnud juustudega. Lisaks juustule saab maitsta käsitsi valmistatud sokolaadikomme või niisama lõunat süüa ja ringi jalutada. Maastik on seal ilus, väga roheline ja väikeste küngastega.

Veel sai katsuda vasikaid, lambaid, sigu ja neid karvaseid kanu ja kukkesid! Üle pika aja oli farmiloomi päris põnev jälle näha :)

 Pärast väikest jalutuskäiku ümbruses otsustasime proovida nende juustuvalikut. Meie lemmikuteks said pehmemad juustud. Muidugi siinne lemmik on cheddar aga no tee mis tahad, ei meeldi!

 Turistikas Kristiina ja kirju lehmaga!

 Tagasiteel jäi meile ette maasikafarm. Kohe auksel agat eatas meile üks kileda häälega tädi, et no strawberries, maasikaid pole!!! No mis siis ikka, võtsime maasika jäätist selleasemel. Maasikahooaeg on siinkandis kohe-kohe algamas. Poes on juba müügil aga kohalikud farmid pole veel täit hoogu sisse saanud. Pildil koos Jo´ga. Tema on ka meie farmist, pakib papaiasid. Tal viimane nädal Austraalias, seega tiirutas ka heameelega meiega kaasa!

Peale juustuvalikut ja sokolaadi ja maasikajäätist läksime Tinaroo järve äärde, kõhud ülespidi, päikese kätte peesitama. Hetkel on ilm imeilus, sooja ca 25. Hommikud on muidugi väga jahedad, täna nt 8 kraadi. Niiet ujuma väga ei kipu, vesi on jahe. Samuti ei kipu väga bikiinide väel olema, ikka jahe on.

Pärast väikest puhkust järve ääres asusime kodupoole aga veel enne kui lahku läksime, käisime ühest mango famist läbi, kus neil tehakse igasugu veine ja likööre, mangodest. Maitsesime seal siis ja võtsin pudeli mango vahuveini kaasa, avan selle minu viimasel päeval siin Austraalias! :)